teeme ise koduste vahenditega PCB

[mairo22]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

On keegi välja mõelnud ka kuidas näiteks trükkplaadi pealmisele poolele juppide tähistusi printida, mitte ei peaks sellepärast kahepoolset tekstoliiti ostma ja mõlemad pooled ära söövitama.

[issi]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

On keegi välja mõelnud ka kuidas näiteks trükkplaadi pealmisele poolele juppide tähistusi printida, mitte ei peaks sellepärast kahepoolset tekstoliiti ostma ja mõlemad pooled ära söövitama.

Kui nüüd vaadata Lemmy postitust: Samamoodi kilega saab väga edukalt hiljem plaadi komponendipoolele kirjasid kanda. Jääb tunduvalt paremini peale kui vasele ning markerit ei vaja.
Ja kui võtta veel arvesse kasutaja naxi kogemust kilepaberiga:Laserprinteri ja triikraua meetodist sobib paberiks ideaalselt koolilastele müüdav raamatupaber. Selline pruunikas, aga üks külg on kaetud õhukese kilega. Müüakse küll rullis, aga väljalõikamise vaev tasub ära.
Peale laserprinterist läbilaskmist peab ettevaatlikult paberiga ümber käima, kuna kile peal olevad raja tulevad näpuga puudutades maha. Peale triikimist saab paberi täiesti puhtalt maha tõmmata.
Siis kokkuvõtteks peaks probleem lahenema. Ise olen seda meetodit kasutanud kujutise ülekandmiseks puidule, töötas hästi.

[fre]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

Sattusin googeldades ka eestikeelsele õppematerjalile:

http://www.elin.ttu.ee/CURENGCOL_EST/IED0040_II.pdf

[KaruTEC]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

Mõttetu referaat, ei soovita. Suur osa infost vananenud. Tüüpiline TTÜ.
Toodud soovitused näitavad, et autori tegevus plaatide joonistamisel piirdub raamatu sirvimisega.
Kui see on õppematerjal, siis asi veel hullem.

Näide: soovitus on võtta rastriks 0.1mm. Mida see tähendab ? Mitte midagi. Kui, siis seda et 0.15 radadega siini joonistamisel ei saa me kasutada 0.15 vahesid. Samuti ei saa kivide jalgade vahelt ühtegi rada läbi ajada, kuna valdav osa kividest on tollrastriga.
Rastril on mõte ainult komponentide paigutamisel, radade vedamisel on raster mõttetu ja selle asemel on clearance reegel (või mitu).

Kui tegemist oli õppematerjaliga, siis miks on selles VILTU KOPEERITUD INGLISKEELSE TEKSTIGA TABELID JA NÄITLIKUD JOONISED ? Eesti üliõpilane on pask või et talle pole korralikku materjali vaja ?

[jan]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

Ega ei saagi igat valdkonda 3a bakalaureuseõppe juures piisavalt sügavalt käsitleda. Toodud jutt on ilus ja ümmargune; kui arvulised näited ja kujundus kõrvale jätta, siis keskmisele tudengile on seal infot enam kui küll. Paraku.

Eks soovijad saavad targemaid raamatuid uurida, aga tõsisemate plaatide korral täpsustatakse clearance reeglid ja tootmisvõimalused nagunii konkreetse tootjaga eraldi läbi. Coombs ei tee ju ka oma raamatust iga kord kordustrükki, kui tootjad 4 mil clearance'ilt 3 peale lähevad vms.

Kuigi jah, FlexPCB-d, mikroviad jms edevamad novaatorlused (mis pole ju ka teab mis ulme enam) väärinuks ehk samuti äramainimist.

[KaruTEC]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

Nii see käibki. Tudengile piisab jupp irrelevantset ja vale infot, pole rohkem vajagi. Ning loengukonspekti kirjutamiseks võib õppejõul kuluda maksimaalselt 3 tundi
Toodud jutt ei ole ei ilus ega ka ümmargune.

[Miisu]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

No ma arvan, et tegu oli ikka vast referaadiga.. kuigi jah ega sealsed õppematerjelid ka suurt ei erine... elektroonikuid see kool üldiselt ei tooda, pigem sellise keskastme juhi suunitlusega tegelasi, kes ei peagi suurt midagi jagama..

[fre]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

Mõttetu referaat, ei soovita. Suur osa infost vananenud. Tüüpiline TTÜ.
Toodud soovitused näitavad, et autori tegevus plaatide joonistamisel piirdub raamatu sirvimisega.
Kui see on õppematerjal, siis asi veel hullem.
.....
Eesti üliõpilane on pask või et talle pole korralikku materjali vaja ?

Paningi selle lingi rohkem selleks, et arvamusi saada...

Muide, kirjatüki autori amet on näha siin:
http://www.ttu.ee/?id=1404 ja
http://www.ttykk.edu.ee/curengcol/CC_contacts.shtml
ning ka raamatupõhisest õppest tunnistab autor (vt. Elcoteqi teema):
http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp...te_et_Manu.pdf
Seega jääme ootama õppeasutuse suuremat arenguhüpet...

[viljar]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

Mõttetu referaat, ei soovita. Suur osa infost vananenud. Tüüpiline TTÜ.
Toodud soovitused näitavad, et autori tegevus plaatide joonistamisel piirdub raamatu sirvimisega.
Kui see on õppematerjal, siis asi veel hullem.

tegu õppematerjaliga jah (ise selle aine läbinud), kuid see aine pole trükkplaadi koduste vahenditega tegemise õpetus vaid osa aine elektroonikatoodete tehnoloogiad IED0040 konspektist. Kogu materjal saadaval elin.ttu.ee --> õppetöö (üleval keskel). sisulise poolepealt ei kommenteeri, kuid see aine üldse pigem üldinformatsioon kogu tootmisprotsessist tehastes.

[felch]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

KaruTEC, kas viidatud materjalis (lk.9) on tõesti õige väide, et maa rada on kõige targem vedada piki plaadi äärt (ja mitte nt. lisades täiendavadi radasid nagu järgneval halva disaini näitel)? Kas nii ei teki mitte oht, et raja lõplikku takistust arvestades kuhjuvad häirepinged? Lihtsalt ... tahaks teada praktiku arvamust. Ise nagu natuke kahtleks selles väites - kuidas tegelikult on ?

[KaruTEC]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

Minu ning ka paljude teiste praktikute arvamus GNDst:

Maaks tuleb teha KOGU vaba vask, erandiks muidugi kõrgepingelised osad. Mina joonistan oma digiplaadid reeglina nii, et kõik rajad on TOP layeril. BOT layer on ainult selleks et vajadusel üle(õigemini alt) hüpata. Ma ise ka imestan, kui tühjaks see layer tegelikult jääb, tihtipeale on tegemist justkui ühepoolse plaadiga. Ja seda ka keerulisemate plaatide korral.
Kui plaat valmis, kallab terve bot layeri polygoni täis. Niiviisi saab ülihea maa. Tuleb jälgida, et maaplaani ei poolitaks liiga palju radasid - vahel peab radasid laiali venitama, et maa vahelt läbi mahuks, vahel on optimaalne rada ekstra teisele poole viia. Seejärel kallan GND ka top layerile ja optimiseerin võimalusel samamoodi. Siis seon top-bot GND hulga viadega, eriti nurkadest ja servadest. Tühjad kohad, kuhu gnd ei valgu, optimiseerin või topin sinna mõne via ning teen uue pour-i.
Tulemus on see et GND takistus on pea olematu, seda nii oomiliselt kui ka kõrgsageduste jaoks. Samuti parandab see kõvasti häirekindlust.
Analoog-digitaalplaatidel ei tohi kasutada eraldi maad, mis on ühendatud ainult ühes punktis. See on vana ja vale arusaam. Vastavad komponendid tuleb lihtsalt paigutada pcb eri regioonidesse, nii et digisignaalid ei peaks läbi analoogregiooni maa jooksma.
On teatud olukordi, kus tuleb osad maasignaalid vedada eraldi rajaga või isoleerida teatud regioonide maad. Kuid seda juhtub kõrgsagedus ja võimsustehnikas. Ja ka siis ainult erijuhtudel. Reeglina teeb "maa optimiseerimine" asja hullemaks, kuna kõiki nüansse ära ei taba.

Kokkuvõtteks: felchi viidatud väide mingis konspektis on bullcrap ja kinnitab minu juttu viletsast õppematerjalist.

Veel kokkuvõtteks: "sinna" ja "tagasi" signaal peab haarama enda alla võimalikult väikese keerupindala. Ja seda garanteerib maaplaan ning võimalusel ka õhuke trükkplaat. Ning 100n kondekas käib iga toiteotsa külge. Loomulikult.

[Dan]

Vs: teeme ise koduste vahenditega PCB

sisulise poolepealt ei kommenteeri, kuid see aine üldse pigem üldinformatsioon kogu tootmisprotsessist tehastes.

Ja jumal hoidku, kui sellist asja õppinud tudeng satub kuhugi firmasse elektroonikuna tööle !