Kerimispink

[@ndres]

Kuna viimasel ajal olen huvitunud lambindusest, siis ei saa üle ega ümber vajadusest trafosid mähkida.
Vanast ajast oli olemas vändaga kerimisseade, mis kuidagimoodi ajab asja ära, aga võtab tohutult aega. Lisaks on üsna ebamugav ühe käega vändata ja teisega traati juhtida ning parajat pinget hoida.
Sestap tekkis soov asja mugavamaks teha. Selleks üritasin esmalt kerimisseadme võlli teise otsa pookida (säästu)akutrelli. Paraku moment jäi nõrgaks ja nii madalatel pööretel ei olnud ühtlasest ja sujuvast käigust juttugi. Vaja oli lisareduktorit, mille leidsin lõpuks vana mehhaanilise trelli näol.
Mis välja tuli, on pildil.


Tänaseks olen sellega kerinud toitetrafo ja kaks väljundtrafot (6f5p projekti jaoks).
Kiirusregulaatori nupp on jala all, käed ja tähelepanu on vabad toimetamaks traadi keerd-keeru kõrvale sättimisega

[maaalune]

Kuidas on lugu 1,4 - 2mm läbimõõduga traadi poolidele kerimisega?
Muidu päris originaalne lahendus B-) Reduktor ja puha...

[@ndres]

Originally posted by maaalune@Mar 19 2006, 17:31
Kuidas on lugu 1,4 - 2mm läbimõõduga traadi poolidele kerimisega?

Toitetrafole 1mm diameetriga traadist küttemähised sain igatahes keritud.
Tegutseda tuleb küll "tunnetega", s.t. selleks et kaadervärk stardiks, tuleb algul traadi pinget järgi anda. Kui juba liigub, siis jõuab vedada küll. Kasutatav ülekanne on 5:1, akutrelli pöörded 0 kuni 500. Äkilisema stardi saavutamiseks tuleks kasutada kas suuremat ülekannet või väikestel pööretel jõulisemat (doonor)seadet.
Jämedama traadi jaoks tuleks täiustada poolialuse kinnitust võllile. Originaalis kasutatavad plastist kolmnurgad ei pruugi vastu pidada, sest pöördejõud kantakse üle ainult ühes otsas võllile pressitud tihvtide kaudu. Lisaks võib poolialuse kuju deformeeruda sellise napi kinnitusviisi tõttu.

Eriti keeruline ei tohiks olla ka vajadusel näiteks sobiliku läbimõõduga keermestatud vardast uus võll teha.

"Reduktori" külge käivad ühendused on kerge lõtkuga - ühes padrunis on sisekuuskant peaga polt, teises vastavast kuuskantvõtmest lõigatud jupp. Samuti on kerimisseadme võlli pikendav polt plaatide vahel lahtiselt. See tagab kerge "kardaaniefekti", mehaanilised teljed ei pea omavahel ideaalselt paralleelselt või risti olema.

[jassa]

Originally posted by @ndres@Mar 21 2006, 15:27
selleks et kaadervärk stardiks, tuleb algul traadi pinget järgi anda. Kui juba liigub, siis jõuab vedada küll.

Käivituseks on ju vänt ka küljes! :P

Jämedama traadi jaoks tuleks täiustada poolialuse kinnitust võllile.

Sellisel juhul sai vastavat mõõtu puuklotsi kasutatud, siis ei kiskunud poolialus ka kiiva.

[murphy]

Aga kas sellele kerijale pole mõelnud samm-mootorit kylge aretada ja siis digitaalne loendur.

[@ndres]

Originally posted by murphy@Apr 4 2006, 14:52
Aga kas sellele kerijale pole mõelnud samm-mootorit kylge aretada

Ei oska küll vajaminevat pöördemomenti hinnata, aga kardan, et kergelt kättesaadavad (mõnest printerist vms.) sammmootorid jääksid nõrgaks.
Teiseks - kui kerimises paus teha, siis tänu reduktorile ja akutrelli planetaarmehhanismile oleks nagu pidur peal, traat jääb pingule, mugav.
Kolmandaks - oleks pidanud hakkama aretama juhtelektroonikat. Akutrellil oli see lihtsalt olemas

ja siis digitaalne loendur.

Mehhaanilisel lugejal on mõned eelised.
Aeg-ajalt on kasulik, kui lugeja suudab teistpidi pööreldes keerde ka vähemaks lugeda
Mehhaanilisel lugejal on näidu "mälu". Kui kerimises paus teha, ei pea muretsema näidu säilimise pärast, kui toide kas meelega või kogemata välja lülitada.
Kahtlemata on mõlemad omadused realiseeritavad ka digitaalselt, aga minu eesmärk oli eelkõige hõlbustada trafo kerimist. Mida lihtsamate ja käepärasemate vahenditega, seda parem. Muide - hetkel on mootor jälle trelli korpuses ja kasutan seda, nagu tootja on ette näinud

P.S. Tagantjärgi mõeldes on uskumatu, kui kaua aega läks mul taipamaks kasutada lisareduktoriks käsitrelli. Mõte tuli alles turul vanakraami leti ääres, ehkki riistapuu oli endal kodus olemas h34r:

[TeeTL]

kui keegi on suure töö juba ära teinud, siis edasi on päris lihtne mõtet liigutada - reduktori asemel rihmülekanne (kasvõi kompaktsuse pärast) ja sealt edasi kisub mõte vägisi õmblusmasina mootori suunas (regulaator pedaaliga ja rihmad-rattad kah olemas).

[orav]

Jämeda traadi kerimiseks sobib kojamehe mootor(koos reduktoriga)

[RaunoK]

Vs: Kerimispink

Kas Neringal to magnetofoni mootor on piisavalt võimas, et kerida sellega näiteks TC-270 mähiseid?

[Henzzman]

Vs: Kerimispink

Ära tee asja raskeks.Võta vene õmblusmasina mootor TUR-1 või 2,kumb pihku satub,reostaadipedaal sappa,võrk järgi ja olemas.Vääne on muljetavaldav ja kiirus reguleeritav.

[reuter]

Vs: Kerimispink

makkide mootorid on reeglina suht jõuetud ja pöördeid pead nagunii vähemaks saama

peaks endale ka tegema. 1 murdunud käepidemega vana Makita 9.6V akudrell vedelebki niisama. maki loenduri ehk leiab ka kuskilt vana kraami hulgast

[HighPower]

Vs: Kerimispink

See on täitsa hea lahendus ju
Peaks isegi tegema, sama must vändaga trell on, akutrelle on ka 2 tk ja siis ülejäänud karkass tuleb alumiinium vinklist.

[fre]

Vs: Kerimispink

Mul oli oma kerimispink viimasel kokkutulekul kaasas,
need nägid kes käisid. Ka mitmetest kunagi saadaolevatest
juppidest kokku klapitatud, kõige huvitavam on sellel
vast mootor, teist niisugust pole kusagil mujal näinud.
Harjade pööramisega saab kiirust/jõudu täiendavalt
reguleerida. Ühele pildile on ka suuremalt jäänud:

http://picasaweb.google.com/MAX979/ElektroonikahuvilisteKokkutulek2007KureVaeseTalus/photo#5101126890501312946

[Henzzman]

Vs: Kerimispink

Kas see mootor pole mitte pesumasina oma.Riga vms.Võibolla tundub nii,kuid paistab sarnane.

[fre]

Vs: Kerimispink

Kas see mootor pole mitte pesumasina oma. Riga vms. Võibolla tundub nii, kuid paistab sarnane.

"Riga" mootorid on mulle tuttavad, ühega käib mul ka väike metallitreipink. See aga on 127V tööpingega kollektoriga ja harjadega mootor. Harjade tööasend on ümber kollektori pööratav, pildi ülaservas paistab mootori küljes ka pööramiskangi ots, kollektor ka paistab sellel pildil. Toidan seda läbi eraldustrafo 220V/127V, mis on ka pildile jäänud kerimispingi taga. Mootorilt reduktorile on rihmülekanne kolme töökiiruse võimalusega, vahepealseid kiiruseid saab mootori kangist reguleerida (pöörlemissuunda muutmata).
Mähisetraadi pealejuhtimine on eraldi kiiruse reguleerimisega vastavalt traadi läbimõõdule ja suund on lihtsa kangi ümbertõstmisega vahetatav. Selle kangi küljes on pöörlemist edasiandva trossi otsas ketas, mis pannakse pöörlema reduktori küljes oleva teise, koonilise ketta pealt. Ketaste pöörlemisteljed on risti ja omavahelise asendi muutmisega ongi saavutatav etteandekiiruse reguleerimine, on selline friktsioonülekanne. Suuna muutmiseks on vaja lihtsalt kettaga kang ümber tõsta vastu teist piirajat. Need on omakorda lihtsa liigendite süsteemiga ühendatud, et suuna vahetamisel jääks sama etteandekiirus ehk võrdsed kaugused koonilise ketta tsentrist mõlemal suunal. Pildil on näha ka mõlema, etteandekiiruse regulaatori ja suuna vahetuse, kangi otsa. Kahjuks pole sellel pildil näha koonilist ketast, mis on reduktorilt väljuval võllil ega ka etteandekiiruse regulaatori liigendeid.
Kuigi süsteem ei ole põhimõttelt keeruline, on natuke raske seda sõnadega seletada, täiendav foto võiks siin vast abiks olla.