Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
kunagi sai sama asi tehtud aga sain kasutada mingi paar püeva..
Asi oli nii laserile ja mootorile oli liiga palju voolu kõik oli kena luges kõik ilusti välja...aga kiirus ja mura oli meeletu..
Lõpuks läks asi kärsama..
Endal on plaanis midagi sarnast teha koju ja maale "muusikaboksiks". Kasutades siis arvutijuppe, üks 16x2 LCD + 100% oma kirjutatud soft.
Aga küsimus on hetkel kuskohas muusikat hoida. Vanadele kõvaketastele eriti palju ei mahu, kuna neil suurused olid vanasti väiksed. CDROM on 700MB, lugeja aga tekitab sahinat lugemisel/pöörlemisel.
Seetõttu tahaks et põhiliseks muusikahoidjaks jääks midagi vaiksemat.
Aga kui asi hakkab arenema, siis teen teema kah sellest.
paarikümne giga peale läheks ikka kobedalt muusikat ja selline suurus ei maksa ka palju, pigem küsimus, et mis asi seda muusikat sealt kettalt maha loeb, kuigi ka see vist pole ületamatu CF peale on tehtud ise mp3 mängijaid, kõvakal peaks suht sarnane liides olema. CF on hääletu, aga 32GB mahtu jälle maksab omajagu raha, kuna kirjutamist harva, siis poleks ka see kirjutuskordade limiit probleemiks
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Nii kaugele nagu 32GB pole mõelnudki tegelt.
Ka 700MB kuni 8GB vms on täiesti piisav.
Piirduks esialgu kõvaketta ja tavalise CD'ga.
Kõvakettalt hakkab faile lugema selleks tehtud tarkvara nagu ikka.
Arvutikola vedeleb kodus palju, tuleb töösse rakendada. Vähemalt on asi mille kallal nokitseda.
Tahaks teha võimaluse laadida musa oma põhiarvutist. Kas siis USB, COM või LPT kaudu. Jah, kahe viimase aeglusest või sobivusest pole mõtet rääkima hakata.
Muidugi võib progeda võimaluse kopeerida CD kõvakettale, aga..
viimati muutis kasutaja Elektrik; 29 m 2008, 17:34.
kui arvuti baasil ehitad, siis ju lihtne: CF-IDE adapter vanale masinale esipaneelile, põhiseadmeks mingi ketas, millel nati ruumi ka muusikale. muusika lisamiseks rebid kastilt CF kaardi, lükkad mingisse teise masinasse, lased muusika peale ja torkad musaromule külge tagasi. USB-ga saad sama teha, aga vanadel masinatel külge ehitatud USB on 1.1, mis ei hiilga kiiruselt.
ega see 32GB nii müstiline suurus tegelt muusika tarvis polegi, ma just vaatasin oma varusid ja sorteerimatta kujul on seda mingi 100GB jagu... 2/3 peaks peale sorteerimist järgi jääma. loomulikult suvila musamasinasse tasub panna ainult need lood, mida ka kuulata tahad ja see kogus on kindlasti oluliselt pisem
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Soovitaks sel juhul kui kasutada väikseid mahte - pakkida kadudeta formaati, keskeltläbi poole CD mahust saab väiksemaks. Ma kasutan selleks puhuks Wavpack nimelist pakkijat, sellega saab nii "lossless" kui "lossy" modes pakkida ning proge ise on vähenõudlik raua suhtes millel ta jookseb. Lõbus omadus on sellel pakkijal veel, nimelt saab pakkida muusika "lossy modes" et ruumi vähe võtaks ning selleks et hiljem taastada (vajadusel) täpne kadudeta originaal pakitakse täiendavalt nn korrektsioonfail mida saab eraldi arhiveerida. Kahepeale kokku need failid võtavad ruumi nagu "lossless" kujul. www.wavpack.com
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
CF-IDE on täitsa hea mõte. Eks ma uurin võimalusi.
On plaanis kasutada ühte vana masinat ja siis teist vähe uuemat, aga eks näis.
Neid mulle ikka jagub. Riistvara on selle projekti juures väga lihtne asi.
Aga kogu seda riistvara (HDD, LCD, juhtimisnupud jne) peab tarkvara juhtima.
Ja kuna riistavara tuleb selline, et igasugu jupikesi, siit sealt, siis peab softi eraldi masinatele kribama, sest iga riistvara on ju erinev ja kõik peab omavahel korralikult suhtlema. Aga pole problat. Mulle meeldib programmeerida. Aga see selleks. Teen enne ühe valmis.
Kui "vähenõudlik" WavPack on? Kui oskad öelda. Kodukal eriti selle kohta pole.
Mängijasse ühtegi venti ei tule. Niiet kui miski hakkab ilgelt proset "tüütama" ja see üle lubatu kuumaks läheb, siis nati jama.
viimati muutis kasutaja Elektrik; 30 m 2008, 16:35.
Vähenõudlikust rauast - sobib kasutamiseks näiteks ARM protsessoriga alates: Tiny DecoderSources and sample executable for a tiny, hardware-friendly decoder (now including optimized assembler code for ColdFire and ARM CPUs)http://www.wavpack.com/tiny_decoder.zip versioon 4.40, 58kB. Raud mis seni seda toetab: http://www.wavpack.com/#Hardware
Foorum kus bryant (software developer) asju selgitab asub siin - http://www.hydrogenaudio.org/forums/...p?showforum=68
Läbi aegade on ta püüdnud aidata ja vastata ka üsna imelikele küsimustele mis kõik sinna praeguseks 13 lehekülje hulka ei ole jäänud ning mida olen näinud vast 8 aasta jooksul mil seda temaatikat jälginud olen, seega küsi julgesti ning saad vastused temalt endalt.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Mul on olemas disain LH75401 prosele, grafka kontroller sees, 1M mälu ja sama palju flashi, siini peal CF. Aja pingviin peale korras. E-bike kasutab seda. vlsi kividega saab meedia formaate ka kasutada ei pea prose ise jurama ja kvaliteet on ka piisav. Endal oli sama plaan, jupid oleas aga pole viitsinud/aega olnud asja kokku laduda. Tee pakkumine juppidele, eelistaks mingit vahetuskaupa.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Kas on väga suur risk, kui võtan toiteka vendi üldse ära ja jätan niisama tööle?
Mängija korpussese tulevad muidugi ka õhuaugud.
Toitekas pole eriti võimas ja temalt tarbitav vool samuti mitte.
Või tema pöörete madalamaks võtmine on parem mõte?
minul on ruutereid mitmel erineval masinal olnud ja enamasti on need vendivabad. toitelt vendi eemladamisel tuleks eemaldada ka suurem osa kestast ja vajadusel lisada radikatele tiba metallirisu juurde jahutuspinna kasvatamiseks. prose allakellamisel kannatab nt AMD K6-2 passiivina tööle panna. kusjuures suht ilusti istub (super)socket7 otsa socA jahuti.
passiivsena kannatab käitada ka suuremat osa PII/PIII prosesid ja valikuliselt Athlon XP seeriat. viimase puhul on siini ja voldi allalaskmine selleks kindlasti vajalik. kusjuures siini langetamisel võib vajadusel kordajat isegi tiba tõsta. tippmudelite puhul kaob muidugi hinna point ära ja soojuseraldus võib sellegipoolest liigseks osutuda.
vendita ei soovita üritada PIV ja AMD Thunderbird seeriat jahutada, kuna need on pea eranditult suure soojuseraldusega isendid ja seda pea olenematta seadistusest.
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Comment