Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Aaga loomalikultEsialgu on plaan teha makett a´100W, mille skeemilahendus on valmis.Tulemused tulevad nädalavahel.Ning selle proovitööga ei käi kaasas tuulegene.
Võimendiga voolutegemine pole minu idee - see käidi välja vene lambifoorumis, et saada anoodtoiteks ideaalilähedast, vooluvõrgu häiretest vaba siinuspinget. Süsteem oleks siis selline: heligene -> SUUR lampvõimendi -> väljundis anoodpinge trafo -> teine lampvõimendi, millega siis muusikat kuulatakse. Vot arutage selle asja kasutegurit
Kas on ikka nii kerge teha 500W muundurit, mille tühijooksuvõimsus on 1W...
Cheopps, aga mis arvad inverteri sisselülitamisest vastavalt lambi- ja raadiolülitile?
1. võimalus: lülitid lülitavad paralleelselt lambi ja/või raadioga tööle ka inverteri.
2. võimalus: inverter on intelligentne ja tunneb ära, kui koormus järgi ühendatakse ning lülitab ennast ise võimsamalt tööle.
GU50, mis sagedusel heligene töötab?
If you think education is expensive, try ignorance.
Jaa tagasiside peab hea olema, aga siiski, ma teeks nii, fetidega ja feriit trafoga pinge üles, ära alaldada. väljundisse FAN7802 kivid + mõni kiire ja väikse gate mahtuvusega fet yhendatud full H brigde skeemi ja LC filter välja.
Nüüd oleks vaja seda kompunni juhtida ka, selleks prose, analoog asjad visake võsa, karp tuleb liiga suur ja tänu sellele tagasiside aeglane ja muud jamad.
Prosel võiks olla kiire ADC sees, voolu mõõta LH25-ga, pinget mingi jaguriga.
Proseks sobib näiteks dsPIC33 sel 3x2 (ylemise ja alumise transi jaoks) kanalit PWM-i yx neist juhib sisend fet-e 24 ahelas teised 2 väljund silda.
Prose mõõdab sisend voolu, väljund voolu, sisend pinget, DC pinget kondedel enne väljundsilda, ja väljund pinget.
Prose peab genereerima siinuse PWM-iga, teostama softstardi, hoidma väljund võimsuse piiratud, hoidma pinge väljundis ja toitekondedel paigas.
Nagu öeldakse iga ülesande jaoks on oma kivi. Aga kui lihtsalt vaja siis pane relee, teine relee seda juhtima ja genereerim. Lase releest keevitustrafose särts, see teeb asja enamvähem siinuseks. Aga puudus muidugi 20% kasutegur. Tahad rohkem siis maksad rohkem ja näed rohkem vaeva:P
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Kas on ikka nii kerge teha 500W muundurit, mille tühijooksuvõimsus on 1W...
Cheopps, aga mis arvad inverteri sisselülitamisest vastavalt lambi- ja raadiolülitile?
1. võimalus: lülitid lülitavad paralleelselt lambi ja/või raadioga tööle ka inverteri.
2. võimalus: inverter on intelligentne ja tunneb ära, kui koormus järgi ühendatakse ning lülitab ennast ise võimsamalt tööle.
GU50, mis sagedusel heligene töötab?
Nn. inteligentne swich oli ka meeles mõlkumas!Väljundvõimsust reguleeritakse vastavalt koormusele; kasutame väheldast väljundtrafot, mille väljundpinget jälgime, vajadusel lülime suurema väljundtrafo skeemi.Tühijooksuvõimsus 1W on mõeldud ilma(!) väljundtrafota, e. siis kogu elektroonika, mis juhib inverterit.Katsume homseks(pühapää) saada mingisugused mõõtetulemused juhtahelate kohta.
Küsimus suurele ringile inverteri asjus.Nimelt milline oleks lihtsaim skeemilahenduslik variant 12V või 24V akuplokist 230V siinuspinge(!) saamiseks.Võimsused jäävad 400...500W piireisse.Kriteeriumik on kõrge kasutegur ning skeemilahenduslik lihtsus.
Ilmselt veidi teemaväline, kuid siiski: lahendasin enda jaoks küsimuse sel viisil, et soetasin sellise inverteri. Toimetab täitsa intelligentselt ja reguleerib täitsa ise toodetavat võimsust vastavalt vajadusele. Tarbimise nullis olles tuksub praktiliselt tühikäigul. Amperaaž ka rahuldab, jaksab käima lüüa ka suurema mootoriga elektritööriista. Ja on seejuures hämmastavalt vaikne.
Ma kunagi üritasin ehitada dc muundureid. Üks õnnestunud varjant toidab siiamaani pisikest võimu. Mingi aeg tahtsin teha 12V - 250V alalist. Tulemuseks oli: arvuti toiteka pinge langes 11V peale ja 100W pirn põles poole heledusega 120V peal . Siiski ma loeks seda õnnestunud katseks. Ma soovitaks sul sama aparaati hakata kasutama ka ruumi kütmiseks. See lahendaks efektiivsuse probleemi. Üks koomiline varjant oleks ka näiteks tuulegeneraator - aku - dc mootor - 230V generaator
mootor-generaatorite ajastu peaks juba möödas olema. nii nõrga kasuteguri asemel kannatab ikka mõned tuhanded raha raisata
Ega me hea elu ega puhtlihtsalt teaduslise uudishimu tõttu neid inverterite ideesid siin ilmselt leiuta.
Majapidamine on mul madalpingeliini lõpus viimase tarbijana. Lugupeetav EE tarnib mulle 1 faasi ja 6A(!) peakaitsme sinna juurde, mis teeb kokku max võimsuseks kuskile 1300W kanti kogu majapidamise peale. Rohkemat ei saavat mitte miski valemiga, sest muidu pidavat naabermajapidamistes (kes samuti sama liini viimased tarbijad, ainult teistele faasidele ühendatud) laetuled väga ähmaseks minema. Kohvivee keetjat sellega juba käima ei pane, muust rääkimata... Jah, mul on ka päikesepaneel ja aku kasutusel, kuid see on meie kliimas siiski rohkem hädatapp ja puhttehniline eksperimenteerimine, mitte normaalne lahendus.
Vahel on siiski vajadus tarvitada ka miskit suuremat tööriistamoodi asjandust, mitte ainult kangi ja kirvest Aku+inverter oleks miski lahendus, aga sellise võimsuse juures kallis ja raske. Mootor-invertergeneka maksumus, ülalpidamiskulud, väike kaal ja kasutegur on täiesti arvestatav komplekt. Mootor 3,8kW - väljundis 3kVA, pole nagu kõige hullem kasutegur? Mehaanilise reguleerimisega genekatega ei anna igatahes võrrelda.
(EE pakkus, et kui maksan 2km keskpingeliini ehitamise koos vajaliku trafo jmt siis nad annaks ka suurema peakaitsme ja isegi faase paar tükki leiaks juurde. Nende imestuseks ma polnud vaimustatud sellest ideest. Siinkohal tahaks tervitada: EE, tere tulemast 21. sajandisse!)
(EE pakkus, et kui maksan 2km keskpingeliini ehitamise koos vajaliku trafo jmt siis nad annaks ka suurema peakaitsme ja isegi faase paar tükki leiaks juurde. Nende imestuseks ma polnud vaimustatud sellest ideest. Siinkohal tahaks tervitada: EE, tere tulemast 21. sajandisse!)
Tuttav teema.Minult küsis Fortum Läänemaa suvekodus trafo ümbertõstmise ning 500m liini eest esimese matsuga miskit 420000EEK-u ,pärast taktikalisi kõnelusi kukkus hind 145000EEK-ini sama töö kohta.Kogemata lohakusest jäi nendelt päranduseks ka endise 25A peakaitsme asemel 63A!Mis mõningase puiklemise järel tasuta üle anti.Eks vanajumal karistas liigse ahnuse eest!
400000 eest oleks saanud nt.Inglismaalt tellida 4kW päikesepaneelide/inverter/akude/tuulegeneraator/soojuspumba koosluse...
400000 eest oleks saanud nt.Inglismaalt tellida 4kW päikesepaneelide/inverter/akude/tuulegeneraator/soojuspumba koosluse...
Veidraks on arenenud tänapäeval see energiavarustuse teema - kuskil insenerid vaevavad pead, et luua seadmeid, mis sööksid 220VAC, kuigi vajaksid tööks pigem 12VDC. Teisal inimesed vaevavad pead, kuidas luua seadmeid, mis tekitavad 12VDC-st 220VAC, et saaks toita neid eelmiste loodud seadmeid, mis pigem vajaksid tööks 12VDC.
Laiemas plaanis vaadates on ju suhteliselt kõrge vahelduvvoolu pinge võetud kasutusele eelkõige energia transportimise lihtsuse ja kadudevaeguse huvides, mitte selleks et seadmed sellist voolu vajaksid. Mitte et ma siin nuriseda tahaksin, aga vägisi torkab silma energiaettevõtete monopoolsusest tulenev hoolimatus (väike)kliendi suhtes. Mingil ajal viib see nende müügi vähenemiseni ja hindade jätkuvale tõusmisele, sest kui on nõudlust alternatiivsete energiatehnoloogiate järele, siis hakkab neid seadmeid ka tulema ja odavnema. Juba praegu näib, et alumiiniumkorpusega inverterseadme kõige kallim osa on korpus
Generaatorlamp saab ka 12 punkti olulise äratabamise eest. Tegelikult saab oma majapidamises juba 24 (12) voldiga hakkama: igasugu asju on nendele pingetele olemas. Ka ühe rohkem on riistu, mis võrgupinge kohe ära aladavad (300V) ja siis igasugu muundamisi tegema hakkavad. Selliste süsteemide toiteks saab levinud 50Hz muundi/UPS-i asemal kasutada kümnetes kilohertsides muundussagedusega
inverterit, mis on väiksem ja parema kasuteguriga.
Veidraks on arenenud tänapäeval see energiavarustuse teema - kuskil insenerid vaevavad pead, et luua seadmeid, mis sööksid 220VAC, kuigi vajaksid tööks pigem 12VDC. Teisal inimesed vaevavad pead, kuidas luua seadmeid, mis tekitavad 12VDC-st 220VAC, et saaks toita neid eelmiste loodud seadmeid, mis pigem vajaksid tööks 12VDC.
Laiemas plaanis vaadates on ju suhteliselt kõrge vahelduvvoolu pinge võetud kasutusele eelkõige energia transportimise lihtsuse ja kadudevaeguse huvides, mitte selleks et seadmed sellist voolu vajaksid...
No kui võtta majapidamises kasutusele näiteks 24V, see tähendaks, et veekeetja toitmiseks peab olema sul 100A kaabel. Mina küll ei tahaks, et mu majas sellised voolud mööda seinu liiguks. Kõrgema pinge muundamine madalamaks on ikka lihtsam, kui vastupidi.
Comment