Trafole alumiiniumteibist mähised

[likoor]

Mingil põhjusel eile õhtul hakkasin mõtlema, kas saaks trafole kerida mähised alumiiniumteibist, mida müüakse poes. Teoreetiliselt peaks asi olema võimalik, kui iga ringi peal mingi teine mitteelektrit juhtiv teip panna aluteibi vahele? Ja kui palju on vaskmähistel eeliseid alumiiniummähiste ees?

[Shele]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Vahe on elektrijuhtivuses: vasel 1,5 korda parem. Seega sama voolu saamiseks peab alumiiniumi ristlõige olema suurem. Seega võib ähvardada ruumipuudus.
Teine raskus on väljaviikude kinnitamine: alumiiniumi külge on raske midagi joota.
Muus osas on ükskõik.

[GU50]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Optimaalse ruumikasutuse saab mähkides trafo neljakandilise ristlõikega vasklatist. Keevitustrafodes näiteks kasutatakse sellist, siidisolatsiooniga kandilist traati.

[KaruTEC]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Alumiiniumi eelised - juhtivuse erikaal kõvasti väiksem, juhtivuse erimaksumus kõvasti väiksem.
Airbusi uus lennuk pidi kõvasti alumiiniumjuhtmeid kasutama.

Alumiiniumi probleemid: ebaühtlase koormuse korral (kuumenemine-jahtumine) hakkab struktuur halvenema. Seega keevituse jaoks hästi ei sobi.
Ja ühendustega on ka jama.

[reuter]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

teibiga kerimisest: akulaadija "Start" sekundaar on keritud suht õhukesest vaskplekist, mis on täpselt poolialuse laiune. seline lakitud plekk peaks ruumi kah omajagu kokku hoidma.

[likoor]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Mul peaks olema kusagil ka vaskplekki, aga mitte "teipi". Vasest peaks siis parema asja saama, jah? Alumiiniumi külge saab ju vasktraati joota, vähemalt mul on mingitmoodi see õnnestunud.

Aga miks pole see "lehtmetalli" kasutamine trafodes nii levinud, kui traadi kasutamine?

[Shele]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Keerdusid ruumalaühiku kohta: lamedaga suurt pinget ei pigista.

[reuter]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

seevastu madalapingelise sekundaari puhul on asine lahendus.
lehtmetall on ilmselt kallim ja mitte nii universaalne, sellest ka see vähene levik trafodes. traati saab ju suvatrafosse kerida, aga plekki kitsamasse avasse ei topi ja laiemasse avasse kaotab asi mõtte.

kuidas see alumiiniumi külge vase jootmine toimus? oleks huvitatud selle teostusest.

[likoor]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Mina ei tea, kuidas õnnestus, aga jootepastaga miskitmoodi sain kunagi. Iseasi, kas see oli 100% alumiinium. Tinaga muidugi jootsin vase ja alu (oletatava) kokku.

[Cheopps]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Olen kohanud suuremates ATPdes sellist vaskfooliumiga lahendust(30A ja üle).Alumiiniumi saab joota, kull aaga mitte jootepastaga.Selleks on spets jootevedelik ning ultraheli jootekolbe...Netist on kirjandust selle kohta olemas(ka Radio ajakirjades).

[Padasonic]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Nii harva, kui vaja alumiiniumit joota, kasutan vanaaegsest pesuseebist ja soolhappest keedetud pastat ja "tavalist" jootetina. Mingis vanas eestikeelses raamatus oli õpetus, kuidas seda kupatada. Sellega olen saanud parima tulemuse. Olen ka proovinud vana nippi, nühkides mineraalõli kihi all ägedalt koviotsaga. Ei saanud mina seda nõksu kätte. Vahel isegi võttis hädapärast tina külge aga ühendus jäi nigel.
Kunagi sai laenatud ja proovitud vene jootevedelikku. See oli küll hää aga kuna see pidavat kole mürgine olema (sisaldas vist liitiumi) ja väga harva vaja, siis ei hakanud selle hankimisega oma pead vaevama.
Paarkümmend aastat tagasi sai militaristide käest hangitud potsikutäis pulbrilist alumiiniumi räbustit ja giljotiiniga lõigatud joodiseriba. Joodis on vägev, nõuab ainult suuremat kolbi, sest sulamistemperatuur kõrge. Räbustist ei saanud sotti. Ei sula eriti, haiseb jootes parafiini järele ja ei lahustu ka milleski. Vähemalt mina proovisin igasugu vedelikega segada ja midagi ei juhtunud selle neetud pulbriga. Niisama pulbri sees sussutades ei taha jootmine eriti õnnestuda. Lisaks teeb kolviotsa koledasti mustaks. Nii mul ripubki siis töö juures selle mitukümmend aastat vana retsepti järgi isekeedetud pasta abil kokku joodetud alumiinium- ja vasktraadi jupp, millega olen mõned inimesed välja vihastanud. Nemad teadsid täpselt, et see pole võimalik ja siis torkan mina sellise näitliku õppevahendi nina alla. Terve päev rikutud!

[Shele]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Minu mäletamist mööda oli selle seebipasta keetmise retsept E.Jakoobi raamatus
"Raadioamatööri käsiraamat"? See ilmus kuskil 60-datel. Seal oli veel igasugu häid tarkusi. Võimalik, et kusagil raamatukogus on olemas.

[saformo]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Alumiiniumi jootmiseks olen näinud poes spets vedelikku, ehk on nüüdki saadaval. Võibolla Balti jaama turul on, seal vene kaupa veel küll.

[maaalune]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Kunagi õnnestus asi aspiriinipulbriga lahendada,kasutades 100W vene kolbi millele sai anda lühiajaliselt 250V läbi autotrafo,et saavutada kõrgemat töötemperatuuri.Tina oli mäletamistmööda harilik POS-60.

[fre]

Vs: Trafole alumiiniumteibist mähised

Olen kuulnud et alumiiniumi katmiseks tina-plii joodisega (et selle koha külge siis kasvõi vasktraat joota) aitab väike kogus liiva ja räbustiks on kampol. Kolviotsaga (mis joodisega kaetud) hõõrutakse vajalikku kohta, liivaterad kampoli sees on abrassiivsed ja eemaldavad pinnalt alumiiniumoksiidi. Just oksiid pidavat olema põhjuseks, miks joodis alumiiniumi külge kinni ei jää. Kunagi vist isegi katsetasin seda nippi, kõige edukam tookord ei saanud, võib-olla vajab veidi rohkem harjutamist...