Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

    Ei, ei ole valesti aru saanud. Ma ise hooldan hetkel siin eestis taolisi pinke, tõsi küll mitte peenelektroonika vaid metallitöötluse omi, seega nende siseeluga hästi kursis , enamuses jaapani, saksa ja korea pingid.
    Samas teades mis toimub aasia pool, hiinas ja taiwanis ei saa suurt imestada millegi üle. Üleval on pildid tööstuskike arvutite emaplaatide tehasest, kus on näha kuidas sajad naised suurtes saalides panevad plaatidele käsitsi detaile peale, üsna sürr.
    Üks sadadest sellistest tehastest on näiteks selline:
    DFI is a global leader of embedded boards, industrial box PCs, panel PCs and embedded systems for automation, industry 4.0, IoT solutions, edge computing industries.

    Kahjuks on investor leht tehase üldpildid ja iseloomustuse ära korjanud, aga vahet pole..
    Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

    Comment


      #17
      Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

      Kui me 85. LPKF-i peal trükkplaate freesisime-puurisime siis oli väga selge kuidas puuri katki teha.
      Magnet tõmbas puuri alla ja tegi augu. Siis tuli käsk lasta puur vabaks aga vedru ei jõudnud teda ülesse tõmmata.
      Ja kui siis liikuma hakkasid oligi järgmine freesitoorik valmis. Lihtsalt, asendiandurid olid puudu.

      Aga siin möödunudaastasel seminaril kus laserpinki tutvustati oli jutuks et ta
      põletab trükkplaati augu ja saab ka keraamikaga hakkama.

      Siin oli juttu ka freesimise programmidest.
      Kui lasin hiljuti Tartus ühe freesplaadi teha siis nad tegid mu Eagle faili kõvasti ringi.
      Et kõik "foon" oleks koos ja ei peaks seda freesima.

      See freesprogramm, mis sai tookord kirjutatud, lõikas lihtsalt raja kahelt poolt "lahti".
      Ainult tinutamise jaoks oli peent kolviotsa vaja.
      Proovisin lihtsalt huvi pärast kunagi Eagle failist analoogilist asja kirjutada. Paistis et ka nii on võimalik küll.

      Comment


        #18
        Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

        AR- See et peenikese otsaga kolbi tänapäeval vaja läheb pole uudis. Paljude juppide puhul pole sul sellega ka midagi teha ainult pasta ja kuum õhk.
        Ühepoolne plaat pole just eriti levinud, mingi lihtsama skeemi saab sinna panna. Prose ja mõni muu kivi siis juba kahepoolne.
        Üldiselt tänapäeval põhiliselt puurida viad, pistikutele ja kinnitustele vb midagi kh aga minimaalselt. Muidug on ka neid kes veel dip korpuse ajastus kus trükkplaati kulub ruutmeetrites ja kõvasti puurimist.
        Seal nylundi seminaril näidati jah neid lasereid, aga miskipärast olid kõik PCB-d 17um vasega. Pane see laser 100um vaske aurustama, pakun et isegi 35um on probleemne.
        Freesi meetod kõlbab just lihtsamatele THD komponentidega plaatidele, mõne 32 bitti MCU/FPGA plaadi maksumus on oluliselt odavam kuna maksab pindala mitte meeter.
        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

        Comment


          #19
          Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

          Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
          AR- See et peenikese otsaga kolbi tänapäeval vaja läheb pole uudis.
          Mina rääkisin nagu aastast 1985.
          Siis sai tehtud väljatöötlusi ja oma freesimasinaga oli üsna mõnus siluda ja siis väikeseeriat teha.
          100 DIP-i paika saada oli ikka natuke jama.

          Aga kui on vaja saada juhtimist 1x2 m kasti on enamvähem ükskõik kas plaat on natuke suurem või väiksem.
          Pesades kivid meeldivad mulle natuke rohkem kui puhurid.

          Või kui registrid ja optronid mahuvad pistikupessa ära siis mis ikka punnitada.
          Pealegi kui siin Tartu kandis leidub lahkeid aitajaid.
          Vaatasin kaardilt et Erumäe pole ka kaugel.

          Comment


            #20
            Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

            Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
            Ühepoolne plaat pole just eriti levinud.
            Kehtib ütlemine: ühepoolne- jama igal juhul, kahepoolne- kompromiss, õiged plaadid pidavat algama 4 kihilistena.
            Kodus põlveotsas siis ikkagi on parim lahendus "kompromiss" . Siin taas natuke vaatamist/mõtlemist: http://www.viasystems.com/technology/pcb-roadmap.html
            Samas ega see aukude puurimine nii hull kah ei ole.
            Ühel saidil oli juttu kuidas üle 50 kihilises plaadis oli kokku üle 50 000 augu
            -superradical-

            Comment


              #21
              Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

              Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
              Kehtib ütlemine: ühepoolne- jama igal juhul, kahepoolne- kompromiss,
              õiged plaadid pidavat algama 4 kihilistena.
              kokku üle 50 000 augu
              Siis on tõesti jama.

              mul oli plaan teha voolujälgija mis
              lülitab antennivõimendaja sisse-välja kui
              TV puldist sisse-välja käib.

              vast 4 detaili, 10 auku.
              Mahub 2x3 cm plaadile, seega siis 3 eek + augud

              Mida kuradit ma nende ülejäänud 49990 auguga teen?

              Comment


                #22
                Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

                Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                Siis on tõesti jama.

                mul oli plaan teha voolujälgija mis
                lülitab antennivõimendaja sisse-välja kui
                TV puldist sisse-välja käib.

                vast 4 detaili, 10 auku.
                Mahub 2x3 cm plaadile, seega siis 3 eek + augud

                Mida kuradit ma nende ülejäänud 49990 auguga teen?
                Eks siis peab katsuma saavutada "kompromissi" .
                No niilihtsa asja jaoks ei ole isegi "kompromiss" vajalik.
                Projektist olen kusagil siin eespool silmanud või jäi see kõrva???

                See 50k ava oli mingisugune ESA projekt, see oli hullumeelsus . Lugeda oli huvitav, niisugused kirjatükid on teinekord üsna harivad.
                -superradical-

                Comment


                  #23
                  Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

                  Plaadil on nii palju auke ja kihte, kui vaja on. Klassifitseerida aukude ja kihtide ja mõõtude arvsuuruste järgi on BS.
                  Kuhu see viib?

                  Täpselt.
                  Erilahendused.
                  PS või mail.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

                    Esmalt postitatud W@ldur poolt Vaata postitust
                    Plaadil on nii palju auke ja kihte, kui vaja on. Klassifitseerida aukude ja kihtide ja mõõtude arvsuuruste järgi on BS.
                    Kuhu see viib?

                    Täpselt.

                    Täpselt see jah, et huvitav, kellele see püüe kõrri karata, adresseeriti Mina räägin näidetest, mida tehakse. Ilmne on see, et plaatide puhul on avasid just niipalju kui vaja, ega neid moepärast vaevalt keegi kümnetes tuhandetes puurib, see ikka tuleneb vajadusest.
                    -superradical-

                    Comment


                      #25
                      Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

                      50kihi juttu ei usu eriti- see peaks 5mm paks olema. Kihilistel plaatidel on 2 erinevat isolaatorit - klaastekstoliit ja impregneer (prepreg i.k.) kasutuses kihiti ja kui nüüd klaastekstoliiti on liiga vähe või on ta üliõhuke siis plaat muutub pehmeks. Tulemuseks on viade katkemine ahjus. See muidugi sõltub mitmetest asjaoludest, näiteks kui palju on täisplaane ( täispolügoone) vahekihtides jne. Igatahes on 12-16 kihilised mikroviadega plaadid üsna õrnad paindele ja väändele. Oli kogemus sellise plaadiga millel üks via katkenud ja see asus 1200mulli BGA all, peale BGA demonteerimist, via täitmist ja uue BGA monteerimist sai see via küll korda aga uusi katkenuid 4tk tekkinud, kusjuures kõik toimingud tehti jooterobotiga.
                      Mis klassifikatsiooni puudutab, siis tööstuses on IPC süsteem selleks. muide, IPC on lühend sõnadest Institute of Printed Circuits.

                      Comment


                        #26
                        Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

                        Hmmm, seal saidil sellest juttu, 10mm lausa Mingi teine firma oli ka Austrias või Sveitsis, see tegi ka sarnaseid plaate...neil vist oli 8mm midagi paksus plaadil.
                        -superradical-

                        Comment


                          #27
                          Vs: Trukkplaatid freesimistehnoloogia abil.

                          Tööstuses on ka arvuti tüüp, mida nimetatakse IPC`ks (Industrial PC). Tootjaid on erinevaid ja valik on mitmekesine. Tegemist on vahel tavaarvuti üliväikese koopiaga, tavaliselt aga SRG masinaga.

                          Näiteks IPC vorme:
                          Intel

                          AMD:

                          SRG:


                          Kui nüüd sellise väikese arvuti plaati käes hoida, siis on too kohati täitsa sõelaks puuritud ja just erinevate kihtide vooluradade üleminekute pärast.
                          viimati muutis kasutaja erku; 08 m 2010, 12:32.
                          Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                          Comment

                          Working...
                          X