Rõhutan, et tegemist on seadme põhimõtte ideega, seega on teema mõeldud arueluks selle võimalikest headest ja vigadest. Tegemist ei ole, maksku mis maksab, idee teoks tegemise kavatsusega ja siis selle läbi elu kaotada. Võtkem seda kui aruelu ühe olematu seadme võimalikust tööpõhimõttest ehk Eesti Nokia otsimisest...
Eellugu: sai siin aastake tagasi lastud maakodus vana tiik puhastatud. Tulemuseks sügavamas kohas enam kui 3 meetri sügavunee vesi. Olen algusest peale mõtisklenud, et tahaks sinna kunagi kalad asustada... siis äsja lõppenud talv on aga tuttavate näol näidanud, et kui tiigil ikka õhutusauke pole, siis jääb asi ummuksisse ja kalad surevad...
Olen ringi sõites märganud, et paljudes kohtades on õhutusaukude tagamiseks 24/7 töötavat veepumpa kasutatud, mis hoiab jää eemal... Kuid kuna selline lahendus on minu silmis oma kolossaalse energiakulu näol vastutustundetu keskonna ja energiakulu suhtes, siis sai peas hakatud mõtteid keerutama, milline seade võiks olla alternatiiv, kuid tarbiks energiat ehk vaid konkreetselt vee pinnal konkreetses punktis vee tempertuuri hoidmiseks kõrgemal kui 0° C. Peagi jooksid mõtted peas lahendust otsides sellise vahendini: http://products.ensto.com/catalogs/s...&userlang=EST1 , mis justkui peaks täitma põhilised eeldused:
Seega, asja idee oleks sellest küttekaablist tekitada ca 20cm läbimõõduga, veekogu keskmise jää paksuse pikkune, silindrjas (kujutage ette auto vedru) või koonjas spiraal ning tagada mingi penoplastist platvormiga (millel on keskel loomulikult küttekeha kohal ka auk sees) püsimine veepinna lähedal.
Lisaks tuleks kindlasti tagada täiendav seadeldise veekindlus, et tagada nii enda kui kalade turvalisus.
Kasutamisel oleks raudseks reegliks, et et kasutatatava veekogu juurde enne asja ei ole, kui seade meetrite kauguselt vooluvõrgust eemaldatud. Kasutamise ajal on ehk võimalik kasutamist lekkevoolukaitsmega veelgi ohutumaks muuta.
Kuna internetis on selliste õhuaukude passiivseks tagamiseks soovitatud tiigile visata ujuma 1/4 osas antifreezega täidetud kanistrid, siis saaks ehk ka selle idee juures seda rakendada: küttekaabel oleks ehk ühe sellise osaliselt täidetud ujuva kanistri sees, soojendades sealset antifreeze, mis omakorda tänu soojusjuhtivusele hoiab kanistri seintest mõne cm jagu vett lahti...
Samuti vajaks mõtlemist, et kui selline idee reaaliseerida, siis kas eesmärgipärast mõju suurendaks küttekehast spiraali ümber penoplastistist krae (silme ees on hetkel sellised 100mm lämimõõduga venttorude penost soojustused...), mis tagaks, et jääaugus soojeendatud vesi ei hakkaks ühest küljest jääauku suuremaks sulatama, kuid teisest küljest ei jahutataks seda jälle nii kiiresti maha...
Kui keegi teeb ära, siis copyright mulle
Eellugu: sai siin aastake tagasi lastud maakodus vana tiik puhastatud. Tulemuseks sügavamas kohas enam kui 3 meetri sügavunee vesi. Olen algusest peale mõtisklenud, et tahaks sinna kunagi kalad asustada... siis äsja lõppenud talv on aga tuttavate näol näidanud, et kui tiigil ikka õhutusauke pole, siis jääb asi ummuksisse ja kalad surevad...
Olen ringi sõites märganud, et paljudes kohtades on õhutusaukude tagamiseks 24/7 töötavat veepumpa kasutatud, mis hoiab jää eemal... Kuid kuna selline lahendus on minu silmis oma kolossaalse energiakulu näol vastutustundetu keskonna ja energiakulu suhtes, siis sai peas hakatud mõtteid keerutama, milline seade võiks olla alternatiiv, kuid tarbiks energiat ehk vaid konkreetselt vee pinnal konkreetses punktis vee tempertuuri hoidmiseks kõrgemal kui 0° C. Peagi jooksid mõtted peas lahendust otsides sellise vahendini: http://products.ensto.com/catalogs/s...&userlang=EST1 , mis justkui peaks täitma põhilised eeldused:
- on automaatselt reguleeritud selle 0° C juures kasutamiseks
- Kaitseaste: IP68
- on tunduvalt väiksema energiatarbega kui pump
- ei eelda tingimata 24/7 töötamist
- võimaldab ilmselt kasutada ka taimeriga näiteks vaid öötariifiga elektrit kasutades, kusjuures probleemiks poleks päevasel ajal läbikülmumine, erinevalt pumba lahendusest.
Seega, asja idee oleks sellest küttekaablist tekitada ca 20cm läbimõõduga, veekogu keskmise jää paksuse pikkune, silindrjas (kujutage ette auto vedru) või koonjas spiraal ning tagada mingi penoplastist platvormiga (millel on keskel loomulikult küttekeha kohal ka auk sees) püsimine veepinna lähedal.
Lisaks tuleks kindlasti tagada täiendav seadeldise veekindlus, et tagada nii enda kui kalade turvalisus.
Kasutamisel oleks raudseks reegliks, et et kasutatatava veekogu juurde enne asja ei ole, kui seade meetrite kauguselt vooluvõrgust eemaldatud. Kasutamise ajal on ehk võimalik kasutamist lekkevoolukaitsmega veelgi ohutumaks muuta.
Kuna internetis on selliste õhuaukude passiivseks tagamiseks soovitatud tiigile visata ujuma 1/4 osas antifreezega täidetud kanistrid, siis saaks ehk ka selle idee juures seda rakendada: küttekaabel oleks ehk ühe sellise osaliselt täidetud ujuva kanistri sees, soojendades sealset antifreeze, mis omakorda tänu soojusjuhtivusele hoiab kanistri seintest mõne cm jagu vett lahti...
Samuti vajaks mõtlemist, et kui selline idee reaaliseerida, siis kas eesmärgipärast mõju suurendaks küttekehast spiraali ümber penoplastistist krae (silme ees on hetkel sellised 100mm lämimõõduga venttorude penost soojustused...), mis tagaks, et jääaugus soojeendatud vesi ei hakkaks ühest küljest jääauku suuremaks sulatama, kuid teisest küljest ei jahutataks seda jälle nii kiiresti maha...
Kui keegi teeb ära, siis copyright mulle
Comment