Tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

[daddo]

Rõhutan, et tegemist on seadme põhimõtte ideega, seega on teema mõeldud arueluks selle võimalikest headest ja vigadest. Tegemist ei ole, maksku mis maksab, idee teoks tegemise kavatsusega ja siis selle läbi elu kaotada. Võtkem seda kui aruelu ühe olematu seadme võimalikust tööpõhimõttest ehk Eesti Nokia otsimisest...

Eellugu: sai siin aastake tagasi lastud maakodus vana tiik puhastatud. Tulemuseks sügavamas kohas enam kui 3 meetri sügavunee vesi. Olen algusest peale mõtisklenud, et tahaks sinna kunagi kalad asustada... siis äsja lõppenud talv on aga tuttavate näol näidanud, et kui tiigil ikka õhutusauke pole, siis jääb asi ummuksisse ja kalad surevad...


Olen ringi sõites märganud, et paljudes kohtades on õhutusaukude tagamiseks 24/7 töötavat veepumpa kasutatud, mis hoiab jää eemal... Kuid kuna selline lahendus on minu silmis oma kolossaalse energiakulu näol vastutustundetu keskonna ja energiakulu suhtes, siis sai peas hakatud mõtteid keerutama, milline seade võiks olla alternatiiv, kuid tarbiks energiat ehk vaid konkreetselt vee pinnal konkreetses punktis vee tempertuuri hoidmiseks kõrgemal kui 0° C. Peagi jooksid mõtted peas lahendust otsides sellise vahendini: http://products.ensto.com/catalogs/s...&userlang=EST1 , mis justkui peaks täitma põhilised eeldused:

• on automaatselt reguleeritud selle 0° C juures kasutamiseks
• Kaitseaste: IP68
• on tunduvalt väiksema energiatarbega kui pump
• ei eelda tingimata 24/7 töötamist
• võimaldab ilmselt kasutada ka taimeriga näiteks vaid öötariifiga elektrit kasutades, kusjuures probleemiks poleks päevasel ajal läbikülmumine, erinevalt pumba lahendusest.

Seega, asja idee oleks sellest küttekaablist tekitada ca 20cm läbimõõduga, veekogu keskmise jää paksuse pikkune, silindrjas (kujutage ette auto vedru) või koonjas spiraal ning tagada mingi penoplastist platvormiga (millel on keskel loomulikult küttekeha kohal ka auk sees) püsimine veepinna lähedal.
Lisaks tuleks kindlasti tagada täiendav seadeldise veekindlus, et tagada nii enda kui kalade turvalisus.
Kasutamisel oleks raudseks reegliks, et et kasutatatava veekogu juurde enne asja ei ole, kui seade meetrite kauguselt vooluvõrgust eemaldatud. Kasutamise ajal on ehk võimalik kasutamist lekkevoolukaitsmega veelgi ohutumaks muuta.

Kuna internetis on selliste õhuaukude passiivseks tagamiseks soovitatud tiigile visata ujuma 1/4 osas antifreezega täidetud kanistrid, siis saaks ehk ka selle idee juures seda rakendada: küttekaabel oleks ehk ühe sellise osaliselt täidetud ujuva kanistri sees, soojendades sealset antifreeze, mis omakorda tänu soojusjuhtivusele hoiab kanistri seintest mõne cm jagu vett lahti...

Samuti vajaks mõtlemist, et kui selline idee reaaliseerida, siis kas eesmärgipärast mõju suurendaks küttekehast spiraali ümber penoplastistist krae (silme ees on hetkel sellised 100mm lämimõõduga venttorude penost soojustused...), mis tagaks, et jääaugus soojeendatud vesi ei hakkaks ühest küljest jääauku suuremaks sulatama, kuid teisest küljest ei jahutataks seda jälle nii kiiresti maha...

Kui keegi teeb ära, siis copyright mulle

[patsaan]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

Isiklikult kasutaks akvaariumi kompressorit või mitut, siis saaksid kalad kindlasti rohkem õhku ja 5W kompressor annab 2l/min ja 3,5bar hind 200eeki. Ja õhk ehk tekitab praod jäässe. Vooliku soojustamisega peab vaeva nägema aga elektri ohtu pole kui kompressor eemale viia.

[Shele]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

Tahtsin just sama soovitada: ka sadamates kasutatakse õhumulle jää vältimiseks. Paar lihtsat kompressorit peaks asja ära ajama. Ei usu, et passiivsest lahtisest august piisavalt hapnikku vette saab.

[itimeheke]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

Kas antifreeze on kergem kui vesi? Kui on siis teha püsitses asendis ujuv toru, mis ulatub natukene veest välja. Ehk isegi saab selle toru fikseerida tiigi serva, aga idee jääb samaks. Siis toru veealusesse otsa panna mingi rest, et kalad antifreeziga kokku ei saaks ja valada ülevalt antifriizi sisse. Ehks siis see jääb toru siise veepinnale uuma. Ja kui vajadus see sealt kätte saada, siis vee alt ämbriga välja tõsta. See minupoolne idee, elektriga kala püüda pole vajagi

[cyrix]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

Antifriis seguneb veega igas vahekorras ja on võrdlemisi mürgine nii kaladele kui inimestele. Veest kergem ei mängi siin rolli. See ei ole hea idee.

[rauka]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

Nagu Patsaan juba kirjutas, on kõige mõtekam kasutada õhu vette pumpamise varjanti.
Kuna kalad ju õhku ei "hinga", vaid vees lahustunud hapnikku.
Madalas, hapniku vaeses vees lämbub kala nii ehk nii ära, on seal jää peal või ei ole.

[kreeklane]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

tehnikasajand.miks esiisade kombed ei meeldi?puurid jää läbi ja pistad sinna kõrkjad täiteks.talve jooksul paari augu tegemine ei tohiks eriline eneseületamine olema.

[heinar16]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

Või siis valida kalaks koger. Koger talvitub mudas ja ei pea hapnikust kuigi palju lugu.

[patsaan]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

Kuna elektroonika foorum, siis mida arvata hapniku elektrolüüsimisest tiigis väikese pingega muidugi. Teostatav aga kasutegurit kompressoriga võrrelda ei oska. Elektrolüüsimisel tekib muidugi ka vesinik ja koos on nad väga ohtlik segu mis jää alla koguneb ja kui see süüdata siis lööb jää selle kohalt kindlasti minema ja auk tuleks väga suur. Kalad ehk elavad üle.

[katkine]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

ot, aga...Ei tea, kas õige, aga shockwave pidavat kalu väga kergelt tapma. (võta kasvõi granaadiga kalade püüdmine...)

Ei tea, kas see idee töötab, aga võtta 1 paak õhu jaoks, kompressoriga õhku sisse lasta (või noh...kompressor ise siis), toru viia paagist tiigi põhja ja siis teha ventiil, mis laseb mingi aja tagant õhku natuke välja.

[patsaan]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

See HHO süütamine oli rohkem nali, aga kahtlen kas puhast kontsentrasiooni seal üldse tekiks kui vesi hapniku vaene on. Vesinik lahustub vees üsna halvasti kuid hapnik hästi.
Muidugi koguneb jää alla veel CO2 ja siis peaks vesiniku süütamine olema vist võimatu.
Aga O2 jääks ikka vette, küsimus ainult kas kompressori kasuteguriga konkureeriks?

[A.R.]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

Aga kui kasutada alalisvoolu.
O2 jääb vette ja H2 koguneb paaki.
H2 saab siis kasutada toa kütteks.
Kas see on sama hea kui otsene elektriküte?

[itimeheke]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

HHO genereerimine ei tasu ära. Kui juba isetehtud HHO generaatorid toidetakse 12V juures reeglina 8-15 ampriga ja nende tootlikkus on ka väike, siis ei usu, et ära tasub.

[Shele]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

HHO genereerimine ei tasu ära. Kui juba isetehtud HHO generaatorid toidetakse 12V juures reeglina 8-15 ampriga ja nende tootlikkus on ka väike, siis ei usu, et ära tasub.

Tasub, ei tasu? Mul on idee, et kui tuule, päikese, krt. teab mis allikast saadud eriti kõikuva kvaliteediga
elektrienergiat hakkab üle jääma, siis ülejääv vool võiks minna elektrolüüserisse vesinikku tootma.Hetkel soovitavad paljud tuulevoolu ülejäägid takistitesse soojaks lasta. Talvel hea, suvel täismõttetu. Minumeelest on see üks parimaid energiaintegraatoreid. Aga: kasutada saab värskes õhus: ohutus ennekõike!

[sähkö1]

Vs: tiigis jäävaba õhustusaugu tagamise seadme idee

Küttekaablit laidaks maha natukene, olen paigaldanud neid rennidesse ja mujale ning miinus kümnega on ( 21w meetrile) kaabel suuteline enese ümber paari sentimeetrise tunneli ainult tekitama. Alati võib ka rohkem seda mähkida, kuid meetri hind sellel pole just odav.