Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

automaatloodija

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    automaatloodija

    Oleks tarvis valmistada automaatloodija. Seadeldis koosneb hetkel kahest loodist mis asuvad üksteise suhtes risti ja saab liigutada kahe tõstemehanismiga, mis liiguvad väntadega. Väntade asemele tuleks panna mootorid ja loodide külge mingi güro.
    Oleks vaja teada kas peaks olema mingid spets mootorid ja kas peale güro on vaja veel mingit seadeldist mis hakkaks mootoreid juhtima. Lisaks see güro asi peaks olema põrutuskindel. Kui keegi on midagi sarnast ehitanud siis kõik näpunäited oleks teretulnud.

    #2
    Vs: automaatloodija

    Kuidas see asi töötama peaks? Kust tuleb asendi info et mootoreid juhtida ja mis on väljundiks, mingi kiir või mehaaniline liigutus?
    Suht labane ja lollikindel on pendel mis ise loodi vajub, mingit elektroonikat pole vaja.
    Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

    Comment


      #3
      Vs: automaatloodija

      Mehanism ise on olemas ainult on vaja saada ta automaatselt loodima. Kui kaadervärki keerata siis loodid lähevad paigast ära. Oleks vaja teha süsteem mis hoiaks kogu aeg loode paigas. Mõte oli kasutada mingit sarnast gürot nagu on mudelhelikopteritel, sealt tuleks info mis peaks panema mootorid liikuma

      Comment


        #4
        Vs: automaatloodija

        Kõige lihtsam oleks mingi nivelli pealt süsteem võtta, kasvõi ainult signaali allikaks, kui nivelli omasüsteem sinu tehnikat liigutada ei jaksaks.

        Comment


          #5
          Vs: automaatloodija

          Mis on seadme väljund? Kiire loodimiseks on kiireim ja mugavaim asi siiski pendel
          Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

          Comment


            #6
            Vs: automaatloodija

            Kõige lihtsam ja elektroonikavabam on muidugi pendel. Aga siin tuleb pendli varras riputuspunktist ülespoole tuua. Sinna otsa võib panna mistahes kaadervärgi, peaasi et pendli pommi, riputuslaagri ja peal asuva aparaadi raskuskeskmed asuksid ühel sirgel.
            Mehhaanilise güroskoobiga olid asjad vene raketiväes. Tänapäevad on elektroonilised gürod kasutuses mudellennukitel, sealt saab juba mingi signaali servode juhtimiseks. Mõni mudelisait sobib uurimiseks küll.
            kolasepp

            Comment


              #7
              Vs: automaatloodija

              pendlit ei saa ma kasutada mul peaks just kogu süsteem olema elektrooniline ja põrutuskindel

              Comment


                #8
                Vs: automaatloodija

                Põrutuse vastu aitavad amordid.
                Kuni sa arusaadavat ettekujutust ei loo mida see asjandus teeb siis vist raske mingit nõu saada.
                Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

                Comment


                  #9
                  Vs: automaatloodija

                  Mõni piltsellest riistapuust tuleb kindlasti abistamisel kasuks. Kasutusvaldkond ei tee ka paha. Uuematel maasturitel ka kasutusel mingi süsteem, mis näitab elektrooniliselt sõiduki kallet.

                  Comment


                    #10
                    Vs: automaatloodija

                    Kui +- 60 kraadi piisab võib anduriks kasutada:

                    Juhtimiseks mõni lihtsama otsa tööstuskontroller millel analoog sisend/väljund olemas.
                    Mootorite valik sõltub suuresti soovitavast täpsusest. Andur vajab muidugi nullimist, ehk käsitsi tuleb välja loodida mingi nullasend igakord kui detaili mida püütakse loodis hoida vahetatakse või liigub mingil põhjusel anduri tööpiirgonnast välja.

                    Sama andur töötab sarnases lahenduses probleemideta, suurt pinda liikutatakse loodis üles- alla kolmest punktist hüdrosilindritega, juhtimiseks Siemens LOGO! ja tegemist on tavaliste ON/OFF klapidega.

                    Kui ei viitsi ise mässata ja katsetada võime pakkuda valmislahenduse.

                    Comment


                      #11
                      Vs: automaatloodija

                      jh ja uskumatu aga 2RC servot+ kiirendusandur ajavad asja ära et loodis hoida. Ok tegelt yht MCU-d kh vaja. Igast LOGO-de ainuke eelis on setup kiirus. Kahjuks aga hinnapoolest 10-1000x mikrokontrolleri baasil asja hinda+tööraha. Soft on äärmiselt piirangutega nagu antiikne PICmikro aga siis jooksustatakse mõtetult mõnisada MHz proset mis veab emulaatorit, milles jookseb veel mitu emulaatorit ja kst mis pornot et asi kiirelt progetud saaks.
                      Voolutarbest me muidugi ei räägigi. aku või patarei toite puhul unusta need LOGO-d ära kui pole just plaanis diiselgenet järelkäruga kaasa lohistada.
                      On 3 valikut: kiire tarne,odav,kvaliteetne. Valida saad neist ainult max 2. LOGO on neist kiire. Kõik muu on nähtud korduvalt negatiivne. Väga detailidesse ei hakka laskuma aga kokkuvõtlikult on selle asja õige nimi LEGO, see asi 6 aastastele. Eesmärk pole seda automaatikat maha teha, kui keegi arvab vastupidist võib ta näidata seda, heameelega viiks ennast kurssi kas seal maailmas on megamuutus toimunud.
                      Samuti võiks huvipärast ka töötunni hinna välja tuua, viimane inf et 40 eur tund + materjalid.
                      Kahtlustan et saaksin logole silmad ette teha mikro peal aga pole viimase infiga kursis.
                      Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                      1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                      2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                      Comment

                      Working...
                      X