Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Help - Elfafoorum
http://www.elfafoorum.eu/faq.php
Help
See more
See less

Staatiline ja impulsspinge.

Collapse
X
Collapse
 
  • Lehekülg kuni 4
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts
Eelmine 1 2 3 4 template Järgmine
    #1

    Staatiline ja impulsspinge.

    On toitetrafo ja siis tuleb alaldisild ja siis tuleb käiviti (käivitikontaktid) ja siis tuleb suur tarbija, nagu solenoid, suur mähis raudkorpuses. väljuv toide ca 200V ja 400VA trafost ja tarbitav ca 40-80W
    Laksad käiviti sisse, toidab trafo kenasti läbi alaldi seda magnetmähist.
    Ja kui vabastad käiviti, siis tekib arvatav kõrgepinge "tagasilöök" magnetmähiselt; see on näha pistikutes, kus kaarlahend sähvatab ca üle 7mm vahemike.
    Häda on, et kaarlahend ületab ka arvatavalt käiviti vabanevaid klemme, sest saadan põletab sisse järjepanu alaldussildu, mistõttu need lühistuvad ja kaitsmed põlevad trafo ees.
    Alaldussildadeks on 36MB100A jm seesugused (Data: http://www.datasheetcatalog.com/data...36MB100A.shtml )

    Mis võiks olla "valutuim lahend" ?
    Toitepinge peaks võimalikult säilima, nagu ka vool.
    Ferriit leevendaks miskit; aga palju seda panema peaks; igale juhtmele eraldi, või väljuvad paraleelselt, mängida keerutuse arvu või suunaga.
    Või osta ülepinge kaiselahendeid; kui päevast-päeva neid tampida, kaua need kestavad?
    Või osta... ?

    Kel ideid, andke tulla... rohkem arvamusi, võib saada ehk ka tulemi...
    Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa
    Sildid: Puudub
    #2
    Vs: Staatiline ja impulsspinge.

    Endal kh 1 selleteemaline asi läbi närida, 1 elektritõstuk, magnetpidur. Võrgust tuleb kõrgepingeline impulss sest lendavad varistorid jms ahelas on. Pii filter Peaks lahendama asja aga vaja konstrueerida selline. Lisaks peaks Panema võrgu otstele power factor korrektor konded. Palju induktiivsed koormusi ja 0 mahtuvuslikke ja aktiivsed koormusi on paha. Seal hoones 99% induktiivsed koormused. Kuskilt miski suurem asi välja lendab on meil Marx generator.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

    Comment

      #3
      Vs: Staatiline ja impuspinge.

      Kas see ei aitaks, kui solenoidi mähisega diood paralleelselt panna, piisavalt võimas?

      Comment

        #4
        Vs: Staatiline ja impuspinge.

        Esmalt postitatud Pläsku poolt Vaata postitust
        Kas see ei aitaks, kui solenoidi mähisega diood paralleelselt panna, piisavalt võimas?
        Kui silla andmelehte vaatad; siis tegelikkuses seal on juba see diood ahelas ja tegelikult väga karm tegija. Ja selle ühe dioodi seal sillas see nuhtlus maha põletabki. Ok, ta on teisel pool käivitit, aga kui panna ka teisele poole, vaevalt et miskit suurt muutub...


        Ei oska esmaselt muud toppida sinna, kui ferriitrõngaid, et vähegi leevendada seda olukorda.
        Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

        Comment

          #5
          Vs: Staatiline ja impuspinge.

          Types of Electromechanical Relays
          http://relays.tycoelectronics.com/appnotes/app_pdfs/13c3236.pdf
          TE manufactures a diverse portfolio of relay types, including automotive relays, latching relays, reed relays, SSR, and power relays from recognized brands.
          "Directly or indirectly, all issues related to sound should be decided by the ear as an organ of hearing: conclusions that are given by the ear is no longer necessary to challenge. Lord Rayleigh (John William Strutt)

          Comment

            #6
            Vs: Staatiline ja impuspinge.

            Tähtis just see katkestamisel mähises tekkiv pingeimpulss ära kaotada, sama, nagu transistori kaitseks diood väikese relee mähisega paralleelselt. See teiselpool kontakte diood kaitse enam midagi, ise oma silmaga füssa katset näinud, milline kohutav lahendus tekib suure induktiivsuse korral kontaktide lahutamisel.

            Comment

              #7
              Vs: Staatiline ja impuspinge.

              On tulnud tegemist teha asjadega, kus kontaktide probleem kaarleegist ja sädelahendusest oli lahendatud trafoõliga. Võimsa mootori lülitamiseks (täht-kolmnurk) suured käivitid 3 tk. olid terves oma ilus uputatud puhast trafoõli täis anumasse.Pott oli umbes kahe peldiku loputuskasti suurune. Loomulikult olid kõik asjad seal õlikindlad! Asi toimis ilusti ja kontaktidega polnud kunagi mingeid probleeme. Samas mul ei olnud tarvidust mõelda ka sellele, kuhu magnetist tekkiv pingeimpuls-võimsus ennast summutab. Seda ma hakkasin praegu mõtlema. Too asjandus töötas kõik 50[Hz] vahelduvvooluga. Aga nüüd on ju olemas võimsad, varistoritel äikesekaitsed. Kas neid ei saa kasutada?
              viimati muutis kasutaja rainadov; 30 m 2011, 06:46. Põhjus: täiendus

              Comment

                #8
                Vs: Staatiline ja impuspinge.

                Jh varistorid olid originaalis, nendest lendas tuli. Ja õli suurendab seda pinge laksu ainult. Dioodsild kui mõtlete ongi tagurpidi diood.
                Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                Comment

                  #9
                  Vs: Staatiline ja impuspinge.

                  Sai pandud siis ferriidid; kaks ennem magnetmähist, 10cm vahega liinile, suurema ristlõikega isendile sai pistetud kaks ringi paraleelselt sooned ja väiksemale üks ring paraleelselt ning lisaks üks ferriit läbijooksuna alaldi vahelduvale otsale mis läheb trafosse.
                  Kaarlahend kadus ära juhtmepistikus, hetkel töötab, tarvis veel uurida ja mõõta ja mõelda edasi.
                  Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                  Comment

                    #10
                    Vs: Staatiline ja impuspinge.

                    Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
                    Jh varistorid olid originaalis, nendest lendas tuli. Ja õli suurendab seda pinge laksu ainult. Dioodsild kui mõtlete ongi tagurpidi diood.
                    Nu, nu?? Ei ta suurenda. Pinge kasvab induktiivsuse väljalülimisel momentselt 3 korda, võrreldes esialgse pingega, mis oli induktiivsusele antud (ainult 3 korda) Seda kasutatakse päevavalgustorudes sisselülimisel starteriga. Õli päästab sinu käiviti kontakte keevitava kaarleegi vastu, mitte selle tekitava pinge vastu Kui on alalispinge, siis võimas summutus diood, varistor. stabilitronid. Mis iganes, mis on suuteline selle pingelaksu, koos vooluga välja kannatama. Voolu annab induktiivsus, mis magnetvälja kustumise muudab vooluks tagasi. See oleneb seega pooli traadi läbimõõdust ja südamikust, millele pool mähitud, sest südamikus on magnetväli salvestatud Antennidel on äikese vastu hermeetilised võimsad gaaslahendid need, mis kaitsevad saatja poolset osa! Võib ju ka lihtsalt teha õhu ionisatsiooniga lahendi, teravikega teineteise suunas vabas õhus. Vabas õhus on umbes 1000[V]/1[mm] läbilöögipinge. Ka sellised on saatjates-vastuvõtjates kasutusel. Äikesel, aurul, elektril ja hullul on hirmus jõud!

                    Comment

                      #11
                      Vs: Staatiline ja impuspinge.

                      Esmalt postitatud erku poolt Vaata postitust
                      Sai pandud siis ferriidid; kaks ennem magnetmähist, 10cm vahega liinile, suurema ristlõikega isendile sai pistetud kaks ringi paraleelselt sooned ja väiksemale üks ring paraleelselt ning lisaks üks ferriit läbijooksuna alaldi vahelduvale otsale mis läheb trafosse.
                      Kaarlahend kadus ära juhtmepistikus, hetkel töötab, tarvis veel uurida ja mõõta ja mõelda edasi.
                      Feriit on inertsielemendiks, venitab lihtsalt impulsi pikaks ja sellevõrra ei lase pingel äkitselt kasvada! Eralduv võimsus jaguneb ajaliselt pikemale perioodile. Katkestamise algul on ju kontaktid koos. Nendevaheline kaugus katkestamisel suureneb. Algul on ju läbilöögi pinge väike, sest kaugus on veel väike. Aga pinge induktiivsuse otstel on juba olemas, katkestamise momendist alates. Magnetväli hakkab vähenema, muutudes vooluks, kaarleegiks. Kuhugi peab see võimsus eralduma. Tavaliselt siis mähise ja summutuselementide soojendamisele!
                      viimati muutis kasutaja rainadov; 30 m 2011, 12:47.

                      Comment

                        #12
                        Vs: Staatiline ja impuspinge.

                        Suurendab kyll. Induktiivpool yritabh sõilitada temast läbivat Voolu. Õhus tekib kaarleek. Õlis aga see kustub väikse vahemaa peale juba. Pooljuhti ei tapa vool vaid pinge. 100A sillast lased korras 300A läbi ei njuhtu midagi. Lase aga smast sillast nimipingega 1KV läbi 3KV on kutu ja seda mõne mA juures juba.
                        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                        Comment

                          #13
                          Vs: Staatiline ja impuspinge.

                          Inductive Kickback
                          http://www.youtube.com/watch?v=auvh0H4QvbY
                          Like trying to suddenly stop a rushing river spectacular things can happen when you try to suddenly interrupt a mighty rushing flow of electrical current.


                          mis moodi selliseid rahustatakse

                          Comment

                            #14
                            Vs: Staatiline ja impuspinge.

                            See on vale nimega asi. See on kaarleek. Lihtsalt kanal mis tekkis ja kuna ioniseeritud siis tema takistus on väga väike. See liin oli ilma koormuseta ja vool tekkis reaktiivkoormusest.
                            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                            Comment

                              #15
                              Vs: Staatiline ja impulsspinge.

                              Esmalt postitatud erku poolt Vaata postitust
                              On toitetrafo ja siis tuleb alaldisild ja siis tuleb käiviti (käivitikontaktid) ja siis tuleb suur tarbija, nagu solenoid, suur mähis raudkorpuses. väljuv toide ca 200V ja 400VA trafost ja tarbitav ca 40-80W
                              Kui meil on 200V ja 80 W siis on vool 80/200= 0,4 A.
                              Kui vool katkeb, siis katsub induktiivsus pinge tõstmisega endist voolu säilitada.

                              Kui nüüd panna selle mähisega rööpi üks 210 V zenerdiood.
                              200 on väiksem kui 210. Järelikult läbi zeneri midagi ei lähe.
                              Katkestuse ajal siis pinge tõuseb ja zenerist läheb vool läbi.
                              Aga pinge üle 210 V ei tõuse.

                              Teine võimalus on kasutada harilikku dioodi.
                              Diood tuleb panna solenoidi otsa ja toiteallika otsa vahel,
                              so kontaktide peale. Õiget pidi, niisiis kontaktide lahti oleku ajal solenoidist voolu läbi ei lähe.
                              Kui ühendame, on diood lühises.
                              Kui katkestame siis vool väheneb ja pinge solenoidl kasvab.
                              Nüüd diood avaneb ja solenoid hakkab laadima toiteallika kondensaatorit.

                              Kui vool läheb väga suureks võib sinna zeneri või dioodiga järjest panna ühe väikese pooli või takisti.

                              Kas nii ei saa?

                              Vanasti, kui televiisorites olid poolid ja kineskoop saadi nii kõrget toitepinget.

                              Läbilöögist ja eksperimendist.
                              Kunagi oli aeg kui ma 10kV 8 kordistasin, meetrikõrguseid kondesid laadisin ja
                              siis kahe zinkpulga vahele sädeme tekitasin.
                              (Laserit ei olnud aga valguspulssi oli vaja.)

                              Siis oli seal vahemik küll mõni cm. Staatiline voltmeeter oli taga ja
                              pinge tõusis aeglaselt, ca 10 sek paugust pauguni.
                              See vahemik pidas nagu rohkem kui siin oli räägitud.
                              Aga see oli kuskil ca 1972.

                              Comment

                              Eelmine 1 2 3 4 template Järgmine
                              Working...
                              X