Staatiline ja impulsspinge.

[A.R.]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Eksperiment nr 2.
Siin on nüüd ossi ekraanilt filmitud ja siis pildina salvestatud pingemuutus voolukatkestusel.
Toide 24 V on siin pildil umbes 2 väikest ühikut, pluss ülesse.
Algul paistab tugev kõrgsageduslik võnkumine. Ilmselt sealt tester mõõtiski selle 621 V max.
Ma ei saa siiski aru miks peaks see võnkumine algama negatiivsest poolperioodist.

Selles, et rööpdiood selle võnkumise summutab, ei tohiks küll eriti kahelda.

[A.R.]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Eksperiment nr 3.
Katsetasin veel sama pooli ja testriga MAX režiimis.
Sain mitmesuguseid pinge väärtusi.
Pooliga rööpi kondensaator 47nF vähendas pulsi kõrgust.
Aga kui tester näitas 1927 V sai mul sellest ekspermendist küll.

2,5 keek, so testri hind, on ka ikkagi mingi raha.

[elukaz]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Teoreetiliselt tuleb sealt lõpmata kõrge pinge välja kui lülitusaeg on null ja pooli otstele jääv takistus lõpmatus.

[rainadov]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Kena, aga mul oli see vahemik väiksem kui 8 cm. Vast 4 cm kanti. Ja pinge oli 80 kV kanti.
Minul oli see kõrvaline probleem.
Siin netis oli üks tudengi uurimus kus saadi piirväärtuseks 2,6 kV/cm.
Ta juhendaja oli mu kursusekaaslane. Lähen ja uurin natuke kuidas ta selle väärtuse sai.

Lentzi reegli järgi peaks pinge katsuma voolu säilitada.
Ja nüüd see "3 kordne pinge"? Kas see sõltub ka induktiivsuse väärtusest?
Võiks ju sõltuda. See ei saa ju olla universaalkonstant.

Induktiivsuse suurusest=salvestatud magnetväli, oleneb voolu tugevus.Aga pnge jääb ikkagi selleks mida kirjutasin!

[rainadov]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Eksperiment nr 2.
Siin on nüüd ossi ekraanilt filmitud ja siis pildina salvestatud pingemuutus voolukatkestusel.
Toide 24 V on siin pildil umbes 2 väikest ühikut, pluss ülesse.
Algul paistab tugev kõrgsageduslik võnkumine. Ilmselt sealt tester mõõtiski selle 621 V max.
Ma ei saa siiski aru miks peaks see võnkumine algama negatiivsest poolperioodist.
Selles, et rööpdiood selle võnkumise summutab, ei tohiks küll eriti kahelda.

Magnetvälja muutus on ju faasis vastupidine, kahanev. Järelikult tekib otstele ka vastaspolaarsusega pinge. Paremakäe reegel.

[rainadov]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Teoreetiliselt tuleb sealt lõpmata kõrge pinge välja kui lülitusaeg on null ja pooli otstele jääv takistus lõpmatus.

Ka paraleelses LC ahela resonansil kasvab pinge lõpmatuseni kui kadusid poile!

[rainadov]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Ma rohkem ei viitsi põhitõdedest kirjutada. Ekprimenteerige, tehke Tesla katseid järele! Ainult ärge Maakera puruks resoneerige!

[elukaz]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Kirjuta see põhitõde veel välja mille põhjal ainult 3x pingepulss tuleb?

[rainadov]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Kirjuta see põhitõde veel välja mille põhjal ainult 3x pingepulss tuleb?

"On toitetrafo ja siis tuleb alaldisild ja siis tuleb käiviti (käivitikontaktid) ja siis tuleb suur tarbija." See on koopia esimesest kirjast, küsimuse püstitajalt. Edasi mõtle ise!

[rainadov]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Kirjuta see põhitõde veel välja mille põhjal ainult 3x pingepulss tuleb?

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1121/Klassikalinemeetod.pdf

www.lr.ttu.ee/~ivom/IRO0060/4. loeng - Alaldid II.pdf

[elukaz]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Ei saand nagu vastust, äkki viitad täpsemalt kust see number kolm tuleb.
Kooli ajast on meelde jäänud kuidas murru nimetaja sisaldas pooli koormustakistust mis lahutamise hetkega lõpmatusse läheneb ja sellega pinge kaasa veab, et pmst pool soovib voolu hoida ja kui vooluring katkeb siis tõuseb pinge kuni kuskilt vastupanu leiab, läbilöögist näiteks.

[A.R.]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Lõpuks õnnestus mul iseenda jaoks induktivsuse pinge märk paika saada.

Seda pooli, induktiivsust, võib kujutada takistina, millele on järjest lülitatud sisepinge allikas.
Selline pinge ja voolu tekitaja, mille pinge sõltub läbi takisti mineva voolu muutusest.
(Selline demo seade on üsnagi lihtsalt tehtav)

Selles et sisselülitusel takistada voolu kasvu peab see sisepinge olema vastupidine välispingele.
Siis tekitav voolu ainult nende kahe pinge vahe.

Kui pooli vool on konstantne siis see sisepinge on null.

Ja kui nüüd vool kaob, siis sisepinge, samasuunalisena välispingele, üritab voolu säilitada.
Sama suund on siis pikki juhet pluss miinus, pluss miinus.
Mitte nagu pildil et plussid üleval ja miinused all.

Täpselt nii nagu rääkis kunagi Emil Lentz.
Jälle targem


Mis aga puutub seda kolmekordset ülepinget, siis see on veel saladus.
Eriti veel kui ossi pilti vaatan. Usu, mida kuuled ja ära usu mida näed.

____________________________

Aga sellele alguse solenoidile tuleks panna rööpi diood.
Nii, et alalispinge sealt läbi ei pääse.
Ei pea olema väga võimas. Ainult pingelt küll üle toite.
Aga nad seal poes on nüüd juba pea kõik 1000 V.
Kui ka 10 voldist piisaks.

Ja sinna silla väljundisse võiks panna kondensaatori.
Silub pulsatsiooni ja alalispinge natuke kasvab.
Laadumine toimub ju pinge tippväärtuseni.

Ja kondensaatoriga rööpi võiks panna ühe takisti.
Muidu jääb sinna kondensaatorile laeng peale ja kunagi keegi saab sealt säraka.
Ka siis, kui kõik on juba ammu võrgust lahti ühendatud ja minnakse seadistama.

[erku]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Jõudsin vahepeal panna sinna magnetmähise poole sädelahendi, et hinnata seda tekkivat; sädelahend kaks haru ca 8mm pikka ja vahega ca 0,5-0,8mm. Tekib silmale tugev sinine kaar, mis meenutab Zaki (kui keegi mäletab veel vanu alalisvoolu keevitusagregaate, mida ajasid ringi bensiini või diiselmootorid) või ka kaudselt impulsskeevituse kaart, kui toksad korraks elektroodi lähedale põlema; sihuke mõnus sahisev heli. Välgatus on üsna pikk, küll vast alla sekundi, aga selgesti jälgitav; igaljuhul mõõteriistaga mõõtma ei kutsu.

Diood tuleb ühendada, ok. Kondensaatori ja takisti mis 1000V kannataks tuleb ka dioodsillale panna.
Aga, mõte; kui see diood seal lõpu-ahelas on, summutamas tekkivat vastupinget, siis graafikuid vaadates tekib ka hetkeline päripinge ja küsimus, et kas tekkiv liigne päripinge ei või seda dioodi läbi lüüa ja kui teoreetiliselt võib, on asi lahtine.

E:
Seda ma tegelikult algseks põhjustajaks arvangi, et pinge on ja pinge lahutatakse, tekib tagasiside magnetpoolelt, magnetpoole raud on suvaline ja välja hajumine siis vastab tolle südamikule, trafo paneb aga Narva taktis edasi; nüüd ilmneb mitmeid tegureid, pärisuunaline liigpinge, vastupinge ja nüüd kui kiiresti kumbki oma välja pöörab võib tekkida efekt kus dioodsild jääb magnetmähise ja trafo vahele "lõksu", väljad on vastassuunalised ja kontaktori klemmide avanemisel saab sealt miskit üle alati veel minna.

[elukaz]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Mudeliks sobib paremini takisti millega jadamisi on püsivooluallikas. See allikas püüab voolu säilitada ja kui skeemis toimub muutus siis ahela vool ei muutu hetkeliselt vaid vooluallikas hoiab seda tagasi, energiat saab magnetväljast kuniks seda jätkub. Kui ntx ahelas takistust järsult suurendada (lülitusmoment) siis sellel suurenenud takistusel tekib tänu konstantsele voolule suurem pingelang, oletame et hetkega lahkuvad lüliti klemmid 1mm distantsile siis pinge hüppabt kirchoffi süül nii kõrgele kuni tekib säde. Kui selle särtsuga magnetväli otsa ei saa ja klemmid kaugenevad endiselt siis järjest pikem särin tekib ja seda niikauaks kuni energiat jätkub.
Ehk siis pooliga tuleb ühendada dumpimisahel mille soojusinerts on piisav et pooli kogunenud energia hetkega soojuseks muundada. Nimetatud dioodsild võib selleks piisav olla, aga lülitit ei tohi vahel olla.

Eraldi summutusdiood tuleb ju tagurpidi panna nii et suur negatiivne pulss lühistatakse ja positiivne on dioodi jaoks vastupinge mille järgi diood valida tuleb. Võib ka ballasttakisti dioodile järjest panna, aga siis tekib ikkagi mingi pingepulss sõltuvalt ballasti ja pooli enda takistuse suhtest.

[Pläsku]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

No mitte ei jõua kohale, miks seda summutusdioodi ei või selle mähisega paralleelselt panna, ammu läbiproovitud variant.