Elektriauto ehitus

[OSX]

Vs: Elektriauto ehitus.

Mul on olnud aegade jooksul Nissani Mikroob (Micra 1,0 ) mis kevadsügisesel perioodil suutis hakkama saada ca 4,5-4,7L/100, talvel lume ja külmaga kasvas kulu 5,6 kanti.
Aga ainus mis mõtlema paneb on asjaolu et tegu oli tootmisaastaga 1983, mitte 2003 või hilisem... kus see progress siis tegelikult on?
Isegi see ei vabanda välja et tegu oli nn Genf Edition mudeliga, ma ei märganud kapoti all küll midagi erilist või teistmoodi olevat kui teistel ja ka uuematel. (See Genfi versioon seisnes minu arust vaid sportliku ehitusega pika peatoega esiistmetes ja tagaluuk oli süvistatud numbrikoha ning -tuledega nagu hilisemad Almerad jne, samas kui tavaversioonil oli luuk sile ja tuled otsekui mingid väärmoodustised Datsun 100A pealt.)

Ja salongisoojenduse efektiivsuses pole siiani mul samalaadsetki ette sattunud. Lähim aga siiski kehvem oli 3,0L V6Cos Ford Capri - kuna tal salong oli umbas sama väike.

[redart]

Vs: Elektriauto ehitus.

Võrdle ikka võrreldavaid asju. Selle mikroobi mass ja lauppind ei ole samast suurusjärgust, kui tänased normaalsed väiksemad pereautod, sama klassi autode mass ja mõõtmed on iga põlvkonnaga oluliselt kasvanud. Turvalisus küll ka, õnneks. Mõtle kasvõi praegusele ja esimese-teise põlve golfile. Alla otsa leiutatakse õnneks uusi väikseid asemele, sedamööda kuidas väiksed suuremaks kasvavad. Näiteks tänane Aygo/C1 on pisut avaram, kui too micra, kuid kütusekulu on sama, nii et mingi progress on siiski toimunud ka effektiivsuse osas.

[erku]

Vs: Elektriauto ehitus.

Jaa, aga nüüd on "Minivan" juba 1660kg-ne Peugeot 3008 Hybrid4 näol. Kas see on tühimass?
Kui ma paneksin oma masinale 2x tugevamad vedrud alla, "pisikeste kerekeevituste toel" (lähevad laiad veljed ja vist Cargo kummid ka, sest muidu ei mängi välja), laoksin sinna 485kg peale (siis saaks massid samaks) ja siis veel 555kg (see mis passi järgi lubatud peale võtta); pisut jõhkraks kisub.
Et sihukest jurakat 3-5l/100km edasi liigutada, on kahtlemata saavutus omaette, seda ei saa salata.
Kui sihukeselt see 650kg liigset massi, see huiputehnika sealt ära koristada, siis huvitav kas muutub eriti eco-ks diisliks?

[OSX]

Vs: Elektriauto ehitus.

Micra kaal oli tõesti häbematult väike, koos minuga amorditestis natuke alla 700kg tõesti. Lauppinna erinevused aga peaks võrreldavaks muutma arenenum aerodünaamika, seeläbi paranenud õhutakistustegur siis. Teisisõnu, vana väike kandiline ja uus suurem aga ümaram võiksid anda sarnase tuuletakistuse, seega võiksid olla võrreldavad suurused (spekulatsioon muidugi).

Teine moment on aga rahalises, igapäevases kulus, mis ometi on ju võrreldav. Me näeme siin küll arengut mugavuses, ohutuses ja ilumeeles, kuid mitte igapäevakuludes ja veel vähem soetushinnas... Praktilisel meelega mõeldes areng on "tagasihoidlik".

[redart]

Vs: Elektriauto ehitus.

Teine moment on aga rahalises, igapäevases kulus, mis ometi on ju võrreldav. Me näeme siin küll arengut mugavuses, ohutuses ja ilumeeles, kuid mitte igapäevakuludes ja veel vähem soetushinnas... Praktilisel meelega mõeldes areng on "tagasihoidlik".

Sellega tuleb nõustuda. Aga see ei ole ju ka kunagi tootjate eesmärk olnud, või mis? Aga see läheb juba planned obsolence teemasse, mitte elektriauto.

[vax]

Vs: Elektriauto ehitus.

Muide meie elektriautode foorumis müüakse 9kw mootorit. Nii palju kui ma viimati suhtlesin, oli mootor alles ning hinnaks 450EUR

http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=16&t=144

[imelik poiss]

Vs: Elektriauto ehitus.

Ei tea, kust saaks sellise inventeri mis teeks 72 voldist 400v ac
siis poleks enam mingit probleemi ise kodus endale elektriauto ehitada.
See elektri estfield mis eestis paar aastat tagasi tehti oli päris huvitav...
Sissepõlemis mootorid on juba kiviajast, tuleks aju tööle panna ja elektrimootoreid "overclockima" hakkata.

[a1]

Vs: Elektriauto ehitus.

tuleks aju tööle panna ja elektrimootoreid "overclockima" hakkata.

Küsimus ei ole elektrimootoris, küsimus on akus. Sobilikku elektrimootorit osati teha juba 100a tagasi.

[reuter]

Vs: Elektriauto ehitus.

Lisaks on saada mootoreid laias pingevahemikus ja mitmedki sagedusmuundid söövad ka alalispinget. Pinge tõstmine pole oluline, kui juhtmed lühikesed. Akust võetav vool on lõpuks ikkagi seotud tarbimisvõimsusega

[imelik poiss]

Vs: Elektriauto ehitus.

Kahju et Henry Ford oma kehva ja keskonda hävitava ideega lagedale tuli.
Esimesel autol oligi elektri mootor, nüüd hakkab asi vastupidiseks muutuma...
Oleks kohe pidanud elektrimootoritega alustama.Võibolla ,et tänaseks oleks juba midagi väga ulmelist välja mõeldud.
Ainuke jama on see ,et akud ei kesta ja kaaluvad üsnagi palju, autole tuumajaam?

[Radiool]

Vs: Elektriauto ehitus.

Mis sel Henry mootoril viga on,
kui seal kasutataks vesinikku/maagaasi/biogaasi/kasvõi puugaasi ;-), poleks seda õhureostust kuigi palju. Kui täna elektriauto valmistamiseks ja käigushoidmiseks - akud, elektri tootmine - tehtavad kulutused ja reostused kokku lüüa, pole kindel, kumb variant ökoloogilisem on. Siin ootaks ainult mingit uue taseme energiaallikat.

[GU50]

Vs: Elektriauto ehitus.

Akude taaskasutusprotsent on muide väga kõrge. Ärapõletatud fossiilsetest materjalidest ei maksa taaskasutamise mõttes sõna võttagi.

[RaunoK]

Vs: Elektriauto ehitus.

Teise maailma sõja ajal olid Puugaasigeneraatorid suht populaarsed.

[ats]

Vs: Elektriauto ehitus.

Härrased! Väike filosoofiline mõttevälgatus elektriautode teemasse. See pole kindlasti uus idee, aga ikkagi- miks ei võiks olla nii, et sõidame 100-150km maha, aku saab tühjaks ja siis mitte ei hakka seda laadimispunktis jälle täis laadima, vaid tõstame nö "akujaamast" endale juba täis laetud aku peale. Ükskõik kui suur ja raske see akupakk ka poleks, ei ole ju võimatu välja töötada universaalse suuruse ja massiga asi, mis "akujaamas" delferi või tõstukiga kapoti alla tõstetakse. Akude laadimise, rentimise, utiliseerimise ning muu teenindusega võiks tegeleda eraldiseisev ettevõtte ning poest müües võiks auto tulla üldsegi ilma akuta. See hoiaks auto hinna all ning poleks ka hirmu, et ühel päeval kui akud riknevad, siis peab raske raha eest uued ostma ja kuidagi auto kere sisse sobitama. Eesti on piisavalt väike riik, et luua efektiivne võrgustik "akujaamadega".

[Shele]

Vs: Elektriauto ehitus.

Normaalses arengus on selline variant ainuvõimalk, nii tehniliselt, kui majanduslikult. Kolmsada aastat tagasi vahetati postijaamades hobuseid, mitte ei topitud neid puhituseni kaeru täis.
Igasugune nn. "kkirlaadimine" on loll väljamõeldis ja aku kiire surm. Ainult meie nn. otsustajad ei oma mittemingit tehn. haridust (vabandust, kui kellelgi oli,.. kunagi) ja on absoluutselt saamise peale orienteeritud (kassikoolid!) nn. müügijuhtide paela otsas.