Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Alalisest ikka kohe kolmeks faasiks, seda ühte faasi ei ole lihtsam nihutada.
Kusjuures üks moodus on tekitada maa suhtes +600V ja -600V alalispinge siinid(kindlasti mitte faasid) ja siis hakatakse esimese faasi juhtmel pinget nende kahe siini vahel siinuse kujuliselt liigutama. Kui esimese faasi siinusest on 1/3 möödas, siis hakatakse samamoodi liigutama teist faasi ja kui ka sellest on 1/3 möödas, siis kolmandat ja algab jälle uus ring. Sellest ka mõiste faasid, et iga juhtme siinus on teiste juhtmete suhtes nihkes ehk faasi jagu nihutatud.
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Alalisest ikka kohe kolmeks faasiks, seda ühte faasi ei ole lihtsam nihutada.
Kusjuures üks moodus on tekitada maa suhtes +600V ja -600V alalispinge siinid(kindlasti mitte faasid) ja siis hakatakse esimese faasi juhtmel pinget nende kahe siini vahel siinuse kujuliselt liigutama. Kui esimese faasi siinusest on 1/3 möödas, siis hakatakse samamoodi liigutama teist faasi ja kui ka sellest on 1/3 möödas, siis kolmandat ja algab jälle uus ring. Sellest ka mõiste faasid, et iga juhtme siinus on teiste juhtmete suhtes nihkes ehk faasi jagu nihutatud.
Suur tänu kasutaja reuter asjaliku kommentaari eest.(Y)
Reuter siiski ainult 0V ja +600. mitte +-600V see on kokku 1200V ja transid(max1200V) teevad pauku siis enamjaolt.
Ja see doc, keegi on hoogu sattunud ja terminid ka ära tõlkinud
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Teemas on paljud vastajad teadmatusi propageerinud.
Nüüd aga teemasse puutuvaid põhitõdesi.
1. Elektrimootoritest on kõige väiksema gabariitidega sünkroonmootor. Ka on tema kasutegur kõige suurem. Väikesevõimsuselised sünkroonmootoreid tavamüügis või kasutuses pole, niiet see on haruldus. Kuna sünkroonmootor vajab käivitamiseks lisaseadmeid siis sellepärast ei olegi (tulevikus ehk on, sest täna on võimalik lisaseadmeid teha naeruväärselt odava hinnaga) saada.
2. Alalisvoolu mootorile lisandub mõõtmetest vaid kommutaator. Keskmiselt on see 20% lisasuurust (võrreldes sünkroonmootoriga). Kui on elektroonnne kommutaator siis on DC mootori ja sünkroonmootori ehituslik erinevus olematu.
3. Asünkroonmootor on peaaegu sama hea kui sünkroonmootor, kuid mõningate iseärasuste tõttu on tava asünkroonmootoril käivitusmoment selline erikujuline (nõrk, väike). Natukene on kasutegur kehvem, kuid tavaoludes see kedagi ei huvita. Tegu on komakohtadega. Asünkroonmootoreid ei saa valmistada suurtele võimsustele (piiriks 5 MW, see on väga suur võimsus, kuid vist 30 kW alates võidakse juba eeelistada kasutada sünkroonmootorit). Kuna asünkroonmootor on sedavõrd hea siis väikestel võimsustel kasutataksegi ainult asünkroonmootoreid, suurtel võimsustel lähtutakse konkreetsest juhtumist. Vanasti, kui vajati juhtimist siis kommutaatormootoreid või alalisvoolu mootoreid (rongid, trollid, tehasepingid)
Asünkroonmootorit saab elektroonse juhtseadmega teha üliheaks - on võimalik teha ta täiesti vabalt juhitavaks 0 - maksimumvõimsuseni ja on võimalik käivitusmoment teha maksimaalseks, samas vool üle nimikoormuse ei tõuse. Seejuures mootori kasutegur on võimalik ajada maksimaalseks. Lühidalt - juhtseadmega saab kõike.
Juhtseade ei ole midagi muud kui et tuleb juhtida kahte parameetrit - need on sagedus ja pinge ja kas siis tagasisidega või ilma on vaja teada mootori pöördeid. Aga vot see on juhtimine ongi keeruline, teostatav vaid mikrokontrolleritega. Lihtsamates algoritmides on kas sujuvkäivitus (annab maksimaalse momendi samas vool üle nimikoormuse ei tõuse) või siis on lihtne pöörete juhtimine. Seega ongi vaja teha vaid juhtseade.
Kuna täieliku algoritmist sõltuva mikrokontrolleri tegemine käib sul üle jõu siis tuleks teha lihtsam seade - kui mootori pöörded on madalad siis antakse mootorile maksimaalse sagedusega kuid väiksema pingega toide, mootori pöörete tõustes vähendatakse sagedust ja tõstetakse pinget. Rohkem effekti annab just sagedusega mängimine. Seega on minimaalselt vaja juhitavat sagedusregulaatorit asünkroonmootorile.
Täna on juhitavad IGBT transid piisavalt odavad ja kontrollerite tegemine lihtne nii, et juhitav asünkroonmootor on täiesti tehtav. Kui aga tunned, et asja ei jaga siis kasuta DC mootorit, seda juhitakse pingega ja lihtlabase türistor või sümistorregulaatoriga saab igaüks hakkama.
Mudelismis peaks just sünkroonmootor kasutuses olema. Kus suurema rusikaga sarnasesse isendisse topitakse kuni 6kW hetkevõimsust.
Peavoolumootorid, mis ühtlasi on ka üks laialt levinud alalisoolumootoreid, on eeliseks suur käivitusmoment. See on põhjus, miks neid laialdaselt kasutatakse (sisepõlemismootorite starterid). Juhtimine on lihtne ja odav. Kuna elektroonika odavneb iga päevaga ja samas suudab pidevalt keerulisemaid funktsioone teha, siis ei ole odav ja lihtne juhtimine enam argument nende mootorite kasutamine suurtel võimsustel, sest nende omahind on kõrge ja kommutaator vajab hooldust, mis teeb pika ekspluatatsiooni kalliks. Väikseid isendeid (koos juhtimisega), mis peavad palju võimsust taluma on nad endiselt kasutuses ja tõenäoliselt lähikümnendil ei ole kuhugi kadumas. Elektrilised käsitööriistad, mis sisaldavad mootorit, kasutavad pea eranditult just sellist mootori tüüpi
Asünkroonmootor kaotab siiski oluliselt väändemomenti madalatel pööretel ja seda ka väga hea juhtseadme olemasolul.
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Juhtseadmega saab vabalt ajada mootori väändemomendi vääratusmomendist mitu korda suuremaks nii et mootori kestva töö reziimides tuleb flogiston välja. Just sellepärast pinget alandataksegi, muidu on suits kiirendatud korras tulemas. Juhtseadmega saab asünkroonmootorist kõik maksimumid välja pigistada mida tema ehituskonstruktsioon ja reaalsed parameetrid võimaldavad, kätte. Kaude jääb piiravaks teguriks maksimaalne sagedus mida sagedusmuundur suudab välja anda, kuid ikkagi saab mootorist väga palju kätte.
...Küsimus ise lihtne. 3f tavaline tööstuslik asünkroonmootor oleks vaja autos tööle saada. ..
Muidugi on võimalik, asi oleneb ainult hinnast.
Hiljuti sai mõõdetud, et millise energiaga 28kW tavaline, suvaline 3f asünkroonmootor üldse ennast liigutama hakkab. Saime tulemi, et 50Hz juures oli vajalik 46V ja 7A et tekiks sisse magnetvoog mille suunda on võimeline suunamõõtur korrektselt fikseerima. Ja kõik see on miinimum käivitusmoment mis mõõdetud vaid ühe faasi kohta.
Teine teema on käitada mootorit juba nimipööretel ja tühjalt ning siis tuleb veel mõõta koormuse all. Vot kui teemaalgataja need suurused ära mõõdaks, siis saaks edasi...
Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa
Jh peavoolumootor on hea aga tal 1 ja ainuke suur puudus, harjad ja nende kulumine. sünkroonmootor on samavõrdeline jõus koos käigukastiga(või siis palju pooluseid). Sünkroonmootor võimaldab nimel palju suuremaid pöördeid.10KW async saab ka kerge olla aga siis peab sagedus suur olema. Sageduse tõustes muutuvad asjad kompaktseks. Nagu trahvogi.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Jh peavoolumootor on hea aga tal 1 ja ainuke suur puudus, harjad ja nende kulumine. sünkroonmootor on samavõrdeline jõus koos käigukastiga(või siis palju pooluseid). Sünkroonmootor võimaldab nimel palju suuremaid pöördeid.10KW async saab ka kerge olla aga siis peab sagedus suur olema. Sageduse tõustes muutuvad asjad kompaktseks. Nagu trahvogi.
Tegelekikult on peavoolumootoril üks suur puudus veel: koormamatta olekus jookseb vähegi suurem mootor puruks.
Käigukast lisab massi, mõõtmeid ja ka hinda. See aga piirab pisut nende massilist levikut.
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Elektri auto pea ajamiks 3 faasiline asünkroonmootor ei kõlba mingil juhul! Peab olema ikka selline mootor mille kiirust saab sujuvalt reguleerida nullist maksimaalseni ilma energiat raiskamata.
3 faasilise asünkroonmootori reguleerimine pole probleem ja seda isegi mitte kodustes tingimustes. Iseasi, kas sellise mootori muud parameetrid just kõige paremad on sellises rakenduses
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Comment