tuulegeneraator

[otsija]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Aga siis dioodisild ette ja pinge alaldada ning siluda, siis peaks küll sobima impulsstoidetele.

[reuter]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Impulsstoitel on juba alaldi ja silufilter sees. Alaldi puuduseks on asjaolu, et tarbitakse tegelikult peamiselt tipuväärtust

[klm]

Aga siis dioodisild ette ja pinge alaldada ning siluda, siis peaks küll sobima impulsstoidetele.

Ei usu, et see palju asja muudaks- iga impulsstoiteplokk ja ja elektroonilinesagedusmuundur algab dioodsillaga, millele järgneb kondensaator.

Seda kondensaatoritega asünkroonmootori generaatoriks olemist enam väga hästi ei mäleta, et kas töötab ainult aktiivkoormusega.
Viimasest elektrimasinate laborist on vist liiga palju möödas.
Äkki mõni praktiselt laboris elav kodanik katsetab selle erinevate koosinus fii väärtustega ära.
Kuigi ka kütteks kulub energia ikka ära, ja sooja vett on hea kasutada energia akumuleerimiseks.

eh Reuter jõudis ette
asünkroongeneraatoritest kah veidi:

http://en.wikipedia.org/wiki/Induction_generator

(siin kasutatakse näiteks arvutustes koosinus fiid 0,8)

[murphy]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

PF=power factor, viimati vähemalt oli

[murphy]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Dioodsild ongi probleem, teooreast keegi kaugemale ka jõudnud on? Keegi reaalselt ka kursis on paljudel toidetel on korralik PFC????
Kondepakk on vajalik et tekitada piisavalt reaktiivenergiat et sydamiks tekiks vool. Induktiivsed, mittelineaarsed jms koormused nullivad asja ära.
Ma ei räägi et 1KW gene suudab taluda 50W PC toitekat vaid hoopis näiteks 500W.

Tõsi on võimalik asynci kasutada suvalise koormuse jaoks aga see eeldab kontrollerit. Teinud seda ka, tagurpidi inverter. Kontroller pidevalt arvutab rootori magnetvälja, vajalik on tahho. Magnetväli hoitakse pidevalt niipalju kui vajalik ja vastavalt pööretele. Lisaks kasutatakse ära mootori induktiivsust et boostida pinge DC siinil 700Vni. Siini peal peab stardiks olema toiteallikas, hea on akupank mida ka laetakse.
Katsetasin kunagi sellega kõvasti, turbiiniks oli treipink mille eest W meeter et saada infot võimsuse kohta. Genekas oli 1KW async.
Kõik need konde kompunnid sai läbi katsetatud. Selgeks sai et väiksemate genede puhul on odavam püsimagnet. üle 1KW midagi mõistliku saada siis kontroller. 1KW omahind jäi vanas rahas kuskil 1300EEK kanti. Võimsuse suurenedes tuleb muidugi rammusamad transid panna ja hind tõuseb. Paraku pole aega tegeleda ja juhtmekäkiks ta jäigi. Aga gene ehitajaid vaadates vb peaks tooteks tegema.
Lisaks on vaja prop. tüüpi turbiinil arvesse võtta pöörded, turbiin on optimaalne teatud pööretel vastavalt tuule kiirusele. St liiga palju koormamine põhjustab suur jõu kadu ja pöörete langust. See on 1 asi mida automaatika jälgib.

Muidugi saab paar KW kätte kui panna 10-20KW mootor, 10m prop jne.

[klm]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Minu töökaaslasel on tuulik ja küsitlesin teda veidi :

Üle 10 aasta tagasi ehitatud, aga siiani põhimõtteliselt töökorras.
1,4 m labadega, generaatoriks on ümberehitatud kraana mootor (rootoril on 3 pooluspaari), tuuliku keeramine on tehtud vene militaar mootoriga.
Saadud elektriga kütab vett.
Elekter tuleb mastist alla kaabliga (ainult paari aasta tagant on olnud vaja kaablit sirgeks keerutada - tuul ju nii tihti ei keera).
Ergutuse saab läbi diood silla ja läbi suure lambi ning üle harjade otse rootorile (pinge reguleerimist ei toimu) .
Varem oli tiiviku ja generaatori vahel 8 reduktor, siis sai juba väiksema tuulega 50 V kätte (töötas 7 aastat järjest).
Nüüd on 16 reduktor, aga see tahab käimaminemiseks juba suuremat tuult (arvas, et peaks vist kuskilt 10 se reduktori vahele panema).

[mats13]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Generaatoriteks peaks sobima suuremate autode generaatorid, need on üle kW. Tõenäoliselt saab neist nimivõimsusest rohkem välja pigistada kui tõsta pinget ja vee soojenduseks kõlbab suvaline pinge...
Vasta ajast võib leida ka rõngastega asünkroonmootoreid, rõngad olid käivitusreostaadi jaoks aga neid võib kasutada väga edukalt ergutusvoolu andmiseks.
Mure laagrite vahetamise pärast tundub veider, kuullaagrid peaksid aastaid töötama kui vahel pisut määrida. kindlasti peaks aga ole üks surve laager tuule rõhu vastuvõtuks. Vähemalt koonuslaager.
Kui elekter juba mingil kujul piisavalt käes on siis pinget saab kaasajal lihtsalt muuta.

[reuter]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Auto gene teeb nimivõimsuse juures 2000...4000 pööret minutis. Tuulikul pöörded oluliselt madalamad ja pisikestel ei tasu ülekanne reeglina ära, seepärast suurendatakse pooluste arvu. Seega auto gene niisama otse ei kõlba.

Pinget saab küll muuta, aga millise kasuteguriga ja palju see maksab. Vähem muundamisi tähendab reeglina rohkem kasulikku võimsust. Kui muunduri soojenevad detailid on nt boilerisse monteeritud, siis muidugi on ka muundamiskaod kasulikud.

[mats13]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Väikeste päärete puhul peab generaator sama võimsuse puhul olema väga raske. Ülekandega kokku tuleb ikkagi kergem ja odavam sama võimsuse juures.
Kaasaegsete juppidega muundurid ei tule eriti kallid ja kasutegur üle 80% pole probleem. Soojendamiseks minevat elektrit pole tarvis muundada. Pirnide toite puhul piisab õigest pingest ja sagedus on suvaline.

[reuter]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Kui 80% kasutegur pole probleem, siis tõenäoliselt elad veel kuskil 80-datel. See 80% ongi peamine, miks muundurit mitte kasutada. Kui saab muundada 95% kandis, siis ei ole see kadu enam suur probleem(on väike probleem).

Miks peab generaator raske olema? Millest järeldus, et ülekandega koos on kergem ja odavam sama võimsuse juures? Kas on väidetele ka mingeid reaalseid numberid kõrvale panna?
Ma olen nõus, et planetaarülekanne, mis on ehitatud praktiliselt ühes tükkis generaatoriga võib anda hea tulemuse, aga see ei laiene kuidai iseehitajale. Arvestades veel asjaolu, et ülekanne võib segada pidurdamist. Kui ülekanne liigutab tiiviku ja generaatori teljed nihkesse, siis küll teeb pidurdamise lihtsaks, aga võib tekitada asjatut tuuletakistust.

[mats13]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Kui 80% kasutegur pole probleem, siis tõenäoliselt elad veel kuskil 80-datel. See 80% ongi peamine, miks muundurit mitte kasutada. Kui saab muundada 95% kandis, siis ei ole see kadu enam suur probleem(on väike probleem).

Mats 80% on miinimum, muidugi võibrohkem välja pigistada. Võimsama seadme puhul üldiselt suurem kasutegur. Miks peab generaator raske olema? Mats: Üldine füüsikaseadus. Generaatori võimsust piirab põhiliselt mähise kuumenemine läbiva voolu toimel, Pinge sõltub aga lineaarselt magnetvälja liikumise kiirusest ehk pöörete arvust. Kui pöörded on kaks korda suuremad siis võib mähis poole lühem olla aga võib ka kaks korda jämedama panna ja saab kaks korda suurema voolu läbi lasta ja koos sellega kaks korda suuremat võimsust sama massi puhul. Sama generaator aga toodab kaks korda suuremat pinget ja võimsust. Praktikas võrdle näiteks sama võimsusega aga erineva kiirusega elektrimootorite massisid, Generaatoritel sama sõltuvus. Ei kujuta ette kui raske tuleb kasulik generaatorit ilma ülekandeta, tiiviku kiirus ei saa suur olla ja mida suurem läbimõõt ehk võimsus seda väiksem pöörete kiirus.. Katsetage, kui ei usu! Millest järeldus, et ülekandega koos on kergem ja odavam sama võimsuse juures? Kas on väidetele ka mingeid reaalseid numberid kõrvale panna?Mats: Isetegijal oleneb palju sellest milliseid juppe mis hinnaga saab ja siis on võimatu täpsete numbritega ennustada. Ma olen nõus, et planetaarülekanne, mis on ehitatud praktiliselt ühes tükkis generaatoriga võib anda hea tulemuse, aga see ei laiene kuidai iseehitajale. Arvestades veel asjaolu, et ülekanne võib segada pidurdamist. Kui ülekanne liigutab tiiviku ja generaatori teljed nihkesse, siis küll teeb pidurdamise lihtsaks, aga võib tekitada asjatut tuuletakistust. Mats. Võib teha rihmülekandega. Mida see telgede nihe halba teeb? Pisut konstruktsioon muidugi muutub.Liiga suure tuule puhul kasutati ennemuiste, (kui igal hakkajal talul oli katusel tiivik,) kahte saba, päri tuule saba oli vedruga ja risti oli saba mis suure tuule puhul vedru jõu ületas ning tiiviku viltu keeras.

[a1]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Ehk annab mõtteainet, Järvamaal plaanitakse tuulegeneraatorite tootmist: http://konesko.ee/index.php?option=c...mid=96&lang=et

[murphy]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Teame teame et pakutakse, mõni aasta, et neil see asi ka käima läks, huvituks kohe kuda lõpplahendus ehitati.

[Buumu]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator


Kas sellist tüüpi mootorit saab ka kasutada generaatorina?(ainult väiksemat muidugi)

[mesilane]

Vs: Re: Vs: Re: tuulegeneraator

Kas sellist tüüpi mootorit saab ka kasutada generaatorina?(ainult väiksemat muidugi)

Asünkroonmootor ei sobi hästi muutuva pöörlemiskiiruse puhul - teoreetiliselt koos sagedusmuunduriga oleks võimalik aga see pole lihtne. Generaatorina saab kasutada aga tuulegeneraatoriks hästi ei sobi.
Soovitaks otsida püsimagnetitega mootoreid.