Suvilasse vedelkütusega ahi

[GU50]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Selline järje- ja enesekindlus võib veel auhinnalise kohaga http://www.darwinawards.com/darwin/ päädida...

Vaat kui huvitav teema, pole varem tähelepanu pööranudki, sest pole huvi suvilasse vedelkütusega ahju tekitada. Esiteks: kodanikud tehnikaspetsialistid - ärge külvake asjatut paanikat! Viidatud auhind palun mulle koheselt üle anda!

Aga jah, kasutan auto ahju mark ШААЗ-015 juba mõnda aega (2 talve) tööruumi kütteks. Propaangaasiga. Seda ahju kasutati Луаз marki "maasturil" ja toodetakse Venes praegugi. Ahi ise asub töötamise ajal väljaspool hoonet, siis on sees värske soe ülerõhuga õhk, ei teki kuskilt nurgast külmaleket. Heitgaasid jäävad väljapoole. Ahi töötab propaangaasiga. Hetkel pole muud temperatuuri automaatikat kui oma tunne, kas juba soe või veel mitte (gaas kinni/gaas lahti printsiibil). Temperatuuri automaatika tuleb küll algavaks küttehooajaks. Ilma picita. Ahjule on tehtud lihtne sädesüüde, mis töötab turvalisuse mõttes pidevalt, annab u. 2 sädet sekundis.
Kasutan samal ahjul põhinevat kütet ka elektriautol. Seal on kasutusel ka temperatuuri automaatika.
Ilma järelevalveta siiski ei soovita sellist küttesüsteemi kasutada. Gaasiga on selline ahi tunduvalt töökindlam kui vedelkütusega. Muide, sellise ahju on venelased nagu ikka, maha viksinud, mitte ise leiutanud. Väga sarnase asja leiab Eberspächeri valikust, Porschele mõelduna.

Veel mõned tähelepanekud: sellist tüüpi ahjudes ei ole eriti lootust kasutada optilist leegi jälgijat. Võimalik oleks rakendada temperatuuri andurit, mis mõõdaks otse katla põlemispiirkonna seest. Anduri paigaldamiseks on ahjul olemas see kuulus kvartsklaasist pulka sisaldav toru. Kvartspulk tuleks siis eemaldada ja järeljahutuse juhtimine lahendada termomeetri baasil.

Eelpool on kommenteeritud gaasiklappi. Võtame selle klapikese asja veidi põhjalikumalt ette. Klapi andmeleht.
Klapi tihendis on tegemist NBR kummiga, tuntud ka kui nitriilkummi (Nitrile Rubber). Mis omadustega see on leiab huviline siit.

Väike tsitaat: It is used in the automotive and aeronautical industry to make fuel and oil handling hoses, seals, and grommets. It is used in the nuclear industry to make protective gloves. NBR’s ability to withstand a range of temperatures from -40 °C to +108 °C makes it an ideal material for aeronautical applications. Nitrile butadiene is also used to create moulded goods, footwear, adhesives, sealants, sponges, expanded foams, and floor mats.
... Nitrile, like natural rubber, can be attacked by ozone, aromatic hydrocarbons, ketones, esters and aldehydes.

Viimast lauset seoses propaangaasiga võiks kommenteerida keegi keemias rohkem kodus olev?

Eesti keelne tsitaat:
Nitriilkumm (NBR) -35º C +100º C
Nitriilkummi kõige märkimisväärsem omadus on õlikindlus, samuti on ta sobilik kütustele ja lahustitele. Õlikindlus paraneb küll akrüülnitriili osakaalu suurendamisel, kuid see halvendab kummi elastsust madalatel temperatuuridel. Ei ole väga vastupidav karmidele ilmastikutingimustele ja osoonile. Nitriilkumm on enamlevinud voolikumaterjal, samuti on nitriilkummist O-rõngas jm tüüpi tihendid.
+ Väga hea kütuse, õli- ja naftaproduktidekindlus
- Vähene vastupidavus karmidele ilmastikutingimustele ja osoonile.

[redart]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Matkasuvila gaasiboileris on leegikontrolliks üks elektrood, mis põlemise korral jääb leegi sisse. Mõõdetakse siis leegi elektrijuhtivust. See võiks üpris töökindel meetod olla.

[murphy]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Huvitav miks see klapp siis eetris paisub kui puhastada? Aga noh eks ikaüks ise otsustab. Toa saab ka soojaks kui keerad kraani lahti ja mõne minuti pärast krapsid tikku.
GU50 võta arvesse et kõigil ei pruugi olla samu oskuseid mis sul.
Ma ei väida et teemaalgataja ei tea midagi aga "Krt ma ei oska selle skeemi ise välja mõelda, ma võin ju tööpõhimõtet ette kujutada, aga kuhu panna takisti ja kuhu kondekas?" teeb murelikuks.
Näiteks solenoidile dioodi panna ja juhib transiga. Trans annab saba selle peale ja tavaliselt lyhisesse, gaas lahmab pidurdamatult.
Selleks et asja teha peavad endal teadmised olema. Selleks et asi saaks hästi tehtud peaks spetsialust kõrval seisma. Väike viga ja keegi surnud. Süüdi on logens need kes õpetasid.
Teine varjant on asi lasta teha spetisalistil ja kasutada seda. Teisisõnu siis osta valmis seade või selle funktsionaalne osa.
Või õppida siis ära kuidas teha katsetades esimesena mitte oma magamistoas vms.
Ma ei tee asu mida ma ei oska. Lasen teha neil kes oskavad. Või siis teen selge ja katsetan enne et märgata mis probleemid võivad tekkida. Näiteks esimest töötavat versiooni LiIon laadijast ei jäta lauale laadima ise unne. Ööseks laadimiseks ostan ikkagi komerts laadija mida tuhanded inimesed testinud. Lihtsalt mõnedes asjades ei saa disainis midagi 2 silma vahele jätta.

Segane jutt aga mõne peaks kohale jõudma.

[GU50]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Süüdi on logens need kes õpetasid.

Vast nüüd aitab ka hirmu- ja õudusjuttudest ja üritame lahendada tehnoloogilise probleemi. See siin on siiski tehnika-, mitte eurotädinduse foorum. Eluterve kogus kuliibinlust aitab inimkonda alati edasi ja Vootele on tuntud kui avatud vaimuga õppimisvõimeline noormees. Pole see autoahi ohtlikum kui kodune gaasipliit, millel võid ka gaasikraani lahti unustada (oma prouagi on olnud segaduses nupu kinnikeeramise suuna asjus).

Niisiis, projekt "Reaktiiv".
Eesmärk: meretagune majake vajab kütmist.
Tehniline võimalus: 12V toide akult, auto õhukütteahi, mis on võimeline töötama propaangaasiga, heitgaaside ärastamiseks on korsten.

Isiklikult sümpatiseerin KISS printsiipi ja üritan ülesannet lahendada sellest lähtuvalt:
1. ahju paigutaksin väljapoole hütti, puhkega läbi seina sisse. Miks?
- heitgaasid ja potentsiaalne avariiline gaasileke jääks väljapoole hoonet.
Komfordi küsimused:
- hoonesse puhutav soojendatud õhk on värske.
- hoones on õhk ülerõhu all, kuskilt ei imbu kontrollimatult sisse külma õhku.
- kütteseadme tekitatav müra on vähim.
2. gaasiballooni paigutaksin hoone sisse:
- külmas vedelgaas ei aurustu piisavalt ja kütteseade ei tööta hästi.
3. vooluallika paigutaksin hoone sisse:
- külmad akud ei anna hästi voolu.
4. ahju juhtimiseks kasutaksin digitaalset termostaati. Viidatud termostaat mõõdaks temperatuuri hoone seest, sobivast kohast, soovitatavalt hoone keskelt (mitte siseneva sooja õhu suudme juurest), mitte kokkupuutes seintega. Termostaadil on releeväljund, millega saab tüürida elektromagnetilist klappi, millega lülitada gaasi pealevoolu sisse-välja. Viidatud digitaalne termostaat töötab 1⁰C täpsusega.
5. kuna kõnealuse autoahju kolle on optimeeritud teatud õhu- ja kütusehulgale, siis ma ei pea soovitatavaks hakata ahju ventilaatori pöördeid ja kütuse hulka reguleerima, ahi töötaks lihtsas ON/OFF režiimis. Vahepealsed režiimid ei taga stabiilset põlemist. Temperatuur integreeruks hoones oleva õhu massi arvel.
6. ahju süütamise lahendaksin sädesüütega, sellest on ülalpool juba juttu olnud. Sädesüüde oleks turvakaalutlustel kogu aeg järel, kui ahju ventilaatoril vool peal. Süüteks piisab 1-2 sädeimpulssi sekundis.
7. ahju toiteliinil tuleb kasutada gaasidüüsi, katsete käigus on ahi saadud töötama düüsidega mõõdus 0,8-1,0 mm. Düüs võib paikneda peale gaasiklappi. Sobilik gaasireduktor on 30 mBar variant.
8. kütuse pealevoolu lõppemise järel on ahjul vajalik järelpuhe kolde jahutamiseks, vähemalt 1 minutiks. Originaalis on see lahendatud kvartsklaas pulga ja mikrolüliti baasil koostatud kolde temperatuuri anduriga. Kõnealusel konkreetsel ahjul on see andur eemaldatud (vt. ülalpool). Lahendaksin järeljahutuse püromeetrilise termomeetri abil, millega jälgiksin kolde sisemist temperatuuri. Kuna kolle näeb materjalivalikult ja teostuselt välja nagu reaktiivmootorite tehase kõrvaltoode, siis ma ei pea heaks kolde mulgustamist, püromeetriline andur õnnestub paigaldada ka kvartsklaasist pulgale mõeldud torukesse, mis ulatub kolde põlemispiirkonda.
9. peale soovitud temperatuuri saavutamist ja järeljahutuse lõppemist lülituks ahi täiesti välja, et mitte puhuda hoonesse külma õhku. Seatud temperatuuri langedes käivituks ahi uuesti. See optimeerib ka energiakasutuse.
10. ahi koos klapi ja juhtimiselektroonikaga tarvitab max 5A voolu 12V juures. Lähtudes sellest tuleb dimensioneerida vooluallikas.
11. Toite lülitamise lahendaksin "ühe-nupu-süsteemis", et asi ei tekitaks kasutajale segadust (originaalis on autoahju käivitamiseks 2-astmeline lüliti, mille kasutamine eeldab õppimist).

Loomulikult võib ahju rakendada ka minimalistliku käsijuhtimisega, andes lihtsalt ventilaatorile toite ja avades gaasiballooni kraaniga gaasi pealevoolu põlemiskambrisse. Süütesüsteem on siiski möödapääsmatult vajalik, samuti düüs kütuseliinil. Süütesüsteemi voolukulu on väike (10W ringis), see peaks töötama pidevalt koos ahju ventilaatoriga. Ahju soojavõimsus on 2kW ringis.

Võimalikud ka muud ja elegantsemad küsimuse lahendamise variandid, picimehed - andke tuld! Vajadusel selgitan asja ka detailides, küsige mis huvitab. Sobiva süüteküünla ehitus näiteks on veidi spetsiifiline ja eeldab pikemat selgitust. Jmt.

[GU50]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Püromeetrilise termostaadi katsetused andsid lubavaid tulemusi. On võimalik mõõta kolde temperatuuri ja reguleerida seda gaasi pealeandmise juhtimisega, avades-sulgedes gaasiklappi kolde soovitud temperatuuri juures. Turvalisem on siiski juhtida ahju teistmoodi, jälgides ruumi temperatuuri ja juhtides püromeetrilise termostaadiga hoopis ahju järeljahutust.
Sellisel viisil ahju juhtimise plokkskeem ruumi kütmisel kasutamiseks.
Toimib järgneval viisil:
1. kui ruumi temperatuur on alla ruumi termostaadil seadistatud temperatuuri, siis lüliti S1 sulgemisel rakenduvad läbi ruumiõhu termostaadi relee K1 gaasiklapp ja relee K3. (Kui ruum on soojem seadistatust, siis ei toimu midagi).
2. relee K3 käivitab süütesüsteemi, kolde puhuri mootori. Relee K1 avab gaasiklapi ja sedakaudu gaasi pealevoolu. Ahi rakendub ja põlemine algab.
3. mõne aja pärast kolde soojenedes rakendub püromeetrilise termostaadi relee K2, dubleerides voolu puhuri mootorile ja süütesüsteemile.
4. kui ruumi temperatuur saavutab seadistatu (näiteks +20C), siis relee K1 klemm lahutub, gaasiklapp sulgub ja lahutub relee K3 klemm. Puhuri mootor ja süüteseade saavad toidet edasi läbi K2 klemmi. Algab järeljahutus.
5. kui jahtuva kolde temperatuur saavutab püromeetrilisel termostaadil seadistatud +100C (katsete käigus leitud ratsionaalne temperatuur), siis peatub ka puhuri mootor.
6. kui ruumi temperatuur langeb alla ruumitermostaadil seadistatu, käivitub kogu kütteprotsess uuesti.

7. ahju peatamine: lüliti S1 lahutamisel katkeb vool gaasiklapi solenoidile ja relee K3 mähisele. Põlemisprotsess seiskub. Algab järeljahutus, milleks saab puhuri mootor voolu läbi K2 klemmi.
8. järeljahutus toimetab kuni kolde temperatuur langeb seadistatuni, näiteks +100C. Siis puhur seiskub.

Toodud küttesüsteem peaks sellel viisil töötama kõige ratsionaalsemalt - köetavasse ruumi ei puhuta asjata külma õhku. Eeldame, et kütteseade asub väljaspool köetavat ruumi.
Sõidukis kasutamisel peaks olema tsükkel natuke teistmoodi lahendatud: järeljahutuse lõppedes ei peaks puhuri mootor seiskuma, vaid jätkama õhu puhumist, muidu võivad klaasid uduseks tõmbuda.

Püromeetrilise termostaadina võib kasutada ka ahju kolde originaal elektromehaanilist temperatuuri andurit, kui see on terve ja õieti reguleeritud. Mõned pildid katsetest:
Kolde servas on temperatuur +300C ringis. Kolde südames on temperatuur märksa kõrgem, kuid sealt ei ole mõtet mõõta, ilmselt rikub temperatuurianduri kaabli.
Termoandur asub originaal kvartspulga asemel.
Kogu ajutine setup.

[tehnoloog]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Kes pelgab tuppa sattuvaid põlevaid gaase (propaan), neile soovitan vingugaasialarme. Need kipuvad toituma "seinakontaktist", aga ilmselt tehakse võrgupingest edaspidi midagi sellist, mille saab asendada akult võetavaga (aga tarvitab ... vist 4 W). Seade tunneb mh. propaani, isiklik kogemus oli toas vuugivahu kasutamisest - seda kisa maha ei maga! Võin soovitada vinguandurit kasutada ka kõigile teistele, kes puuküttega ahju soojuse saamiseks kasutab ja siibritega mängib. Selles harjumuses toimuvad muutused. Kes mängu jälgis, sai osta.ee-st toimivaid päris soodsalt, praeguseid olukordi ei tea.

[vax]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Tänud et hüsteeriat maha tõmbasid.
Hetkel käib siis süüte koostamine. Klapp on tellitud ja paralleelselt käivad kvartspulga otsingud. Volga poe vana ütles, et tal see on, kuid ei suutnud täpsustada, kuskohas. Segadus oli tõesti muljetavaldav.
Ahju õue paigutamist ma täitsa kaalun, sel juhul tuleks kas siis ventilatsiooni vms. torusid kasutades teha 90kraadi põlv ja välisseinale mingi kaitsekast, et ilmastik seadmesse ei pääseks. Peab uurima veel varianti mingi akustilise filtri teemal,kuna ventikas on sel pisut lärmakas tõesti. Välja paigutamise pluss oleks veel see, et ei pea hakkama väljalaske torustikku tegema
Välja paigutamise miinuseks võiks olla, et ahi peab soojendama juba niigi madalatemperatuurilist õhku, mis viib küttekulu suuremaks. Kui väljalaske torustik suunata läbi seina õue ja ka küttekolde värske õhk samuti õuest võtta, siis vähemalt teoreetiliselt on tuba ja ahju põlemiskamber üksteisest eraldatud (tingimusel muidugi, et korpus või torustik ei leki).

[GU50]

käivad kvartspulga otsingud.

Liigne pulk on nüüd olemas, kuna asendasin selle püromeetrilise termostaadiga. Sama soovitan sullegi teha, püro-termo toimib märksa täpsemalt kui see kvartspulk. Aga kui tunned et pulka ikka hädasti vaja, siis saab. Kas koldesse keeratav metalltoru (kvartspulga hoidik) on ahjul ikka olemas? See on möödapääsmatult vajalik ja liigset mul ei ole. Mikrolüliti on ka olemas?

Ahju õue paigutamist ma täitsa kaalun, sel juhul tuleks kas siis ventilatsiooni vms. torusid kasutades teha 90kraadi põlv ja välisseinale mingi kaitsekast

Põlvedest soovitan igal juhul hoiduda! Kui üldse kuidagi ilma põlveta ei saa, siis hästi laia kaarega, võimalikult lühike ja võimalikult suurema läbimõõduga, vähemalt 100mm. Kaitsekast ahjule võiks olla vajalik siis, kui ahi pidevalt väljas on. Kui paigutada ahi välja aeg-ajalt, kütmise ajaks, siis ahi tegelikult ei ole väga tundlik ilmastiku suhtes. Väike katusesirm on piisav.

Peab uurima veel varianti mingi akustilise filtri teemal,kuna ventikas on sel pisut lärmakas tõesti.

See on keeruline teema, sest ventilatsiooni summutid ei ole vist kuumakindlad? 100mm summuteid peaks muidu olemas olema, kuumakindlust peab uurima. Igal juhul toimib summuti õhu läbivoolu pidurdavalt, sest summutamine toimib õhuvoolu keeriste tekitamise teel. Seega peab summuti läbimõõt olema adekvaatne.
Aga esiteks tuleks ventilaatori mootor üle vaadata, ära õlitada jne. Mingid vene allikad on kuskil väitnud, et olla võimalik vaiksemat laagritel mootorit kasutada vmt.

Välja paigutamise miinuseks võiks olla, et ahi peab soojendama juba niigi madalatemperatuurilist õhku, mis viib küttekulu suuremaks.

See on vale arusaam. Tsirkuleeriv õhk muutub kiirelt halvaks (läppub), lisaks tekib kuskilt tõmme, mis toob sisse külma õhku, sest põletatav ja korstnasse väljutatav õhk on vaja asendada. Hoone soojeneb siis ebaühtlaselt, mingi nurk on külmem jne. Õigem on siiski puhuda hoonesse sisse väljast värsket soojendatud õhku, tekitades hoones ülerõhu, siis ei teki külma õhu lekkeid sissepoole. Võid proovida mõlemaid lahendusi, aga see viimane on hoones viibimise seisukohalt kindlalt oluliselt mugavam.




Huvitav ventilatsiooni summuti.

[vax]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Eks kui pulka ei leia, tulebki see püro kontroller ära osta. Mul oli ahjul sinna kvartspulga asemel mingi keermestatud kork peale keeratud (vt. pildil). Ehk siis korpuse küljes on keermega flants ja kõik.
Kuidas termopaari sinna sisse fikseerisid? Või lükkasid lihtsalt lahtiselt sisse?

[rainadov]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

On olemas mitmeaastane kogemus õhkkütte gaasiahjudega, millised tuli Soomes maha monteerida, tuua Eestisse ja siin töökorda seada ning ka kasutada. Soomes töötasid need propaanil. Gaasitarbimine ahjudel (3 tk.) summas 140 kuupmeetrit tunnis! Hoidla väljas ja gaasi aurustamiseks talvel olid maaaluses gaasipütis elektrilised küttekehad summas 9[kW]. Toide 3 faasilisest võrgust, tähes. Edasi torustik. Nüüd ahjudest. Kontrolliti gaasi rõhku enne reduktorit, peale reduktorit, kontrolliti õhurõhku koldes ja kolde läbipuhumise-väljatõmbe torustikus. Ahju põlemise ajal oli suures, tossutorus tossu liikumise kontroll. Kontrolli vahenditeks olid membraanklapid, liikumisandurid ja need lülitasid lihtsalt mikrolüliteid!!! Gaasi süüteks oli säde, mis tekitati kõrgepingega koldes elektroodide vahel. Samasugune kõik niikui bensumootoris, autol. Ka küünlad olid sama välimusega, ainult sädemevahemik oli nendel küünaldel viidud kinnituskohast 15-20[cm] eemale. Samasugune küünal oli ka leegi sees, millest siis juhiti läbi vool ja leegi kustudes katkes ka voolu ahel. See omakorda sulges koheselt gaasi peaventiili. Toimus ka kolde läbipuhumine. Koldes oli ring-pilupõleti. Kuna Eestis hakkasime kasutama propaani asemel maagaasi, tuli gaasidüüsid ~3x suuremaks puurida. Kütteväärtuses on vahe ligi 3 korda. Kogu see ahjundus oli Rootsis koostatud, aga Prantsuse seadmetega. Kogu automaatika oli lihtlabane, ilma elektroonikata ja OMRON-i firma kontaktreleedega ja mikrolülititega , toiteks lihtsalt =24[V]. Releesid, neid oli aga palju ( ka mõned elektroonikaga RC ahelatega aegreleed) ... ~40-50tk., terve kapitäis! Kui gaasi rõhukontrollid olid normis (enne reduktorit ja peale reduktorit), koldest väljatõmbetorustikus enne veel väljatõmbel õhu alarõhk ja siis koldes piisav välis õhu juurdevool ehk ülerõhk (sellega tehti kolde läbipuhumine, et vältida plahvatust!!!), selliste toimingute lõppedes andis automaatika loa (süüte toiteahela lüliti pingestatud), teha gaasi süütamine ehk tekitada säde düüside juures ja avada gaasiventiil. Selle siis teostas operaator nupule vajutusega. Seoses kasutuskohaga tuli neid süütamisi teha päevas sadu kordi! Igakord "mängite" automsaatikaga läbi kogu see tegevus. Ja vaatamata selllele, et tegemist oli Prantsuse(!) seadmetega, on see siiani minule jäänud ainukeseks(!) Prantsuse tehnika heaks töökindluseks. Selle 3 aasta jooksul polnud ainsatki gaasiplahvatust. Gaasimehed naersid, et Tartus on kõigis gaasiahjudes toimunud väikseid plahvatusi, aga teie "kuradid" olete nendest pääsenud! Ülejäänud erinevatest kogemustest erineva Prantsuse tehnikaga, ei taha rääkida, sest see ei kannata trükimusta ja ka lugejaid tuleb säästa!

[vax]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Laagritel saaks näiteks sellist mootorit:

http://www.hobbyking.com/hobbyking/store/__4652__KD_63_24L_Brushless_Outrunner_193Kv.html

Ülevalolevatel piltidel võib seda lauanurgal märgata. Saab ka sujuvalt pöördeid reguleerida, kasutades mudellennuki kiirusregu, mille sisend on lihtlabane PWM.

[A.R.]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Toimus ka kolde läbipuhumine.

Jutust oli tunda proffi.

Siin oli varem juttu et vendilaator ja kuumus.
Kas seda puhujat ei saa panna sinna sisendi poolele?
Seal kus on külm.

[GU50]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Siin oli varem juttu et vendilaator ja kuumus.
Kas seda puhujat ei saa panna sinna sisendi poolele? Seal kus on külm.

Ventilaator paiknebki seal ahju külmas otsas. Lükkab külma õhku ahju sisse. Tähelepanelik vaatleja kiikab joonist ja saab pildi ette, kuidas see asi käib.

Püromeetri temperatuuriandur toimetab termopaariga, mõõdab kuni +800C. Ahju koldeosas on metalltoru sisestatud põlemiskambrisse, sellesse metalltorukesse käib originaalis kvartsklaasist paisu-pulk. Püromeetri temperatuuriandur tuleb paigaldada sellesse koldes asuvasse metalltorusse, kuid mitte täiesti põhja, piisab kui andur paikneb servapeal, nii et anduri juhe ei ulatu kolde sisse, muidu kuumeneb termopaari juhe üle. Kolde servalt mõõdab see umbes +300C ahju töötades. Järeljahutus võiks toimetada, kuni kolde temperatuur langeb +100C. Temperatuuri anduril on kaasas keermestatud flants (pildilt näha), mida veidi sobitades (keermeosa maha viilides) saab paigaldada kolde metalltorukesse. See püromeeter jätab programmeeritud parameetrid mällu, toitevoolu katkemine neid ei kustuta. Samamoodi toimetab varem viidatud akvaariumi termostaat.

Vax viidatud mootor ei sobi, sest ventilaatoril peab olema mõlemas otsas võimalus võllile tiivikut kinnitada. Suurem tiivik surub köetavat õhku läbi ahju soojusvaheti, väiksem tiivik pressib põlemisõhku koldesse.
12V elektrimootorite pöördeid ei ole keeruline reguleerida, sobivaid PWM kontrollereid on ebay täis ilma ja poomuidu eest. AGA - nagu korduvalt eelnevalt öeldud - sellisele autoahjule pöörete reguleerimine ei sobi. Põlemine muutub ebakindlaks, kui õhu hulk muutub. See on paras terve kursusetöö materjal, sellise ahju stabiilsete töörežiimide leidmine kolde võimsuse muutmise teel. Antud juhtumil ei tasu vaeva.

Sädesüüte küünal eeldab ka veidi spetsiifilist lähenemist, sellest peagi.

[vax]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Tegelikult tuleb selle mootoriga kaasa võll, mis kinnitub nelja poldiga trumli otsa. Oli vist M14 keermega, ette nähtud mudellennuki propelleri kinnituseks.

[GU50]

Vs: Suvilasse vedelkütusega ahi

Tegelikult tuleb selle mootoriga kaasa võll, mis kinnitub nelja poldiga trumli otsa. Oli vist M14 keermega, ette nähtud mudellennuki propelleri kinnituseks.

M14 on küll üsna jäme keere... Muide, loe oma antud viitelt kasutajate kommentaare selle elektrimootori suhtes, palju kiitvat ei tule.
Ahju saab juba vaiksemaks kui jälgida elementaarset paigaldamisel:
- paigaldada see mittevibreerivale alusele (betoonplaat?)
- väljapoole hoonet, nii et ahi ei ole jäigalt seinaga ühendatud
- väljalasketoru ots võiks olla suunatud hoone seinast eemale.

Ka miski isetehtud summutaja võiks tulla kõnealla, näiteks 2 kontsentrilist toru, milledest seesmine on perforeeritud ja välimine moodustab paisumiseks vajaliku suletud kambri. Nii nagu need summutid ikka tehtud on. Ei tea nende ventilatsioonisummutite hindasid, võimalik et ise leiutamine ei tasu.

Torkas silma sinu ahju piltidelt: plastiktoru gaasi pealeandmiseks otse kolde stutsi küljes ei toimi! Kolle on kuum, plastik pehmeneb ja kukub küljest ära - tulemuseks gaasileke.