BFO metallidetektori ehitamine

[fre]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

hmm, ..... piisavalt suur on kuue jalaga ÜHES REAS ,.....

Ai kurjam, minu kristallkuul täna jälle tõrgub, ei saagi vaadata, mis kuuejalgne elukas see sihuke on...

Tavaliselt, kui võnkeringiga pole vaja just väga laia sagedusala katta, häälestatakse kas pooliga või
kondensaatoriga, mitte aga mõlemaga. Et seda häälestamist oleks võimalik ka eemalt teha, võetakse
appi varikap, selle mahtuvust muudab pealerakendatud pinge. Enamasti on võnkeringil püsimahtuvus
(tavaline kondensaator) ikka ka olemas, muudetav varikapi mahtuvus sidestatakse sinna lisaks.
Skeeminäiteid kah varikapi ühendamisest:

http://forum.cxem.net/uploads/monthly_05_2008/post-15486-1209999898_thumb.png

http://www.cqham.ru/s144_5.gif

http://skuratovskiy.narod.ru/imgs/2.jpg

ja inglisekeelne, selgitustega:

http://www.electronics-radio.com/articles/electronic_components/diode/varactor-varicap-diode.php

Lõpetuseks näitena üks klassikaline metalliotsija skeem, kus
üks generaator on kvartsiga, teine aga varikapiga häälestatav:

http://elektronika-muk.ru/praktika/metalloiskatel.html

[makerimages]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

hmm, kas

http://www.electronics-radio.com/art.../diode/vco.gif võib r1 välja jätta ja easytreasure skeemil lihtsalt induktiivsusele külge ühendada D1 ja C1 osa sealt ??

[A.R.]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

r1 välja jätta ja easytreasure skeemil lihtsalt
induktiivsusele külge ühendada D1 ja C1 osa sealt ??

Milleks need r1, D1 ja C1 seal skeemil on?
Mis nad tegema peavad?
Ja mis nad sellised üleültsegi on?
Mis on nende erinevus?
Kuidas nad töötavad?

Kui teeks selle alustuseks selgeks.

[vanemleitnant]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

Enne metallidetektori ehitamist võiks detektor-raadiost alustada. Piisab antennist, ühest dioodist ja kõrvaklappidest.

[A.R.]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

Enne metallidetektori ehitamist võiks detektor-raadiost alustada.
Piisab antennist, ühest dioodist ja kõrvaklappidest.

See on tõesti lihtne ja väga õpetlik seade. Mul on kogemus 1955. aastast.
Kuskil pea olema ka raamat, kus oli sees valmistamise täpne kirjeldus.

Aga mälu järgi käis see nii.
1. oli vaja teha pool, 30 cm kõrge ja 10 cm diameetriga. Sinna peale läks ühekihiline keerd-keeru kõrvale mähis.

2. tuli valmistada detektori kristall. Selleks oli vaja väävlipulbrit ja veel midagi.
Neid tuli koos kuumutada ja see segu haises väga hirmsasti.
Aga sinna sisse tekkis kristall ja sellel tuli otsida "tundlik punkt".

3. nüüd oli vaja zileti tera. Seda ei olnud mitte kuskilt saada ja aasta hiljem, juba kogenud elektroonikuna, saigi see tera asendatud nõelaga või pliiatsi südamikuga.

4. kõrvaklappi oleks saanud varastada Vanemuise teatrist. Seal tehti näidendite sünkroontõlget ja seal neid oli.
Seda targemad elektroonikud õpetasid kuidas täpsemalt teha.
Aga oli ka võimalik mähkida väike pool, teha papist korpus ning panna sinna peale õhuke raudplekk.

5.Oli vaja veel kondensaator. Kuskilt polnud saada, nagu nüüd kui ELFA kadunud.
Aga oli üks rahvamaja vare, kus oli palju sõja ajal hävitatud raadiaparaatide korpuseid. Sealt sai kondensaatori. Pööratava.

Kõik see tuli panna vineerist kasti külge ja siis nii saigi raadio.
Lihtne ju. Aga kui palju õpetlikku!

[fre]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

hmm, kas võib R1 välja jätta ja easytreasure skeemil lihtsalt induktiivsusele külge ühendada D1 ja C1 osa sealt??

Antud skeemis D1 on varikap (vari - variable ehk muudetav, kap - capacity ehk mahtuvus,
aga vahel (mõnes sageduskordisti skeemis näiteks) nimetatakse seda detaili ka varaktoriks.

Varikapina võiks töötada väga hästi ka tavaline pisike ränidiood, kuid tema mahtuvuslikud
andmed jäetakse tootja poolt üldjuhul avaldamata. Kui aga dioode varikapina toodetakse,
on avaldatud ka tema mahtuvuslikud andmed (pikofaradid sõltuvalt vastupinge voltidest).
Kui diood on skeemis varikapina tööle pandud, kasutatakse selguse huvides ka vastavat
tingmärki mis koosneks justnagu dioodist ja kondensaatorist. Sõltuvalt pealerakendatud
vastupingest (niipidi et diood voolu ei juhi) muutub ta mahtuvus ja see muutus kantakse
edasi siin skeemis võnkeringile C1 vahendusel (siinkohal võiks teooriaks lisaks lugeda
kondensaatorite jada- ja rööpühendusest ja vaadata ka vastavaid arvutusvalemeid).
Sidestuskondensaatoril C1 on veel üks ülesanne - ta väldib varikapile rakendatava pinge
edasipääsu võnkeringile.

Takisti R1 on kõrgsageduslikuks lahtisidestuseks. Kuna sidestuskondensaatorit C1 ega
ka vastupingestatud mahtuvusdioodi vool ei läbi, võiks R1 olla suhteliselt kõrgeoomiline,
näiteks (tüüpiliselt kasutatav) 100 või 200 kilooomi ja seesugune suur takistus ei avalda
enam võnkeringile oma mõju (ei tekita energia kadu), samal ajal ei vähenda ka varikapile
antavat (reguleerivat) pinget (vool ju puudub). Vahel kasutatakse takisti asemel drosselit.

See skeem (D1, R1 ja C1) illustreeribki varikapi ühendamist olemasoleva skeemiga, mis
muidugi võib siinsest (ostsillaatori skeemist) ka erinev olla. Loomulikult peaks kõik need
kolm detaili paiknema just võnkeringi juures, kuuludeski nüüd juba selle koosseisu.
Kuna varikapi pingega juhtimise ahel on suht. kõrgeoomiline (jutt siis R1-st "vasakule"
jäävast skeemist), kasutatakse veel täiendavaid võtteid (näit. šuntimine kondensaatoriga),
et sinna veel mingeid soovimatuid häireid ei satuks.

[vanemleitnant]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

2. tuli valmistada detektori kristall.

Siin sa vist väheke liialdad või uhkustad, vähemalt 1965 aastal oli Tallinnas Raekoja platsil Sädeme nimelisas poes täiesti vabamüügil D2B dioode, mingit väävlit küll vaja ei läinud. Kuigi sedamoodi saab vastuvõtja ka kindlasti valmis teha.

[fre]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

Siin sa vist väheke liialdad või uhkustad, vähemalt 1965 aastal oli Tallinnas Raekoja platsil Sädeme nimelisas poes täiesti vabamüügil D2B dioode, mingit väävlit küll vaja ei läinud. Kuigi sedamoodi saab vastuvõtja ka kindlasti valmis teha.

Aga 10 aastat varem (nagu A.R. kogemus) ilmselt veel ei olnud. Mäletan küll seda kristalldetektori valmistamise
(sulatamise) õpetuse raamatut, aga kui mina selle järgi midagi tegin, olid jah valmisdioodid ka juba müügile ilmunud,
isegi Viljandis. Siis võis aastanumber samuti juba 1965 umbes kirjutatud olla... Olid ilusad germaaniumdioodid Д2,
varsti lisandusid ka veidi pisemad Д9...

http://poluprovodniku.ru/indexce6a.php?p=160&page=2

[A.R.]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

Siin sa vist väheke liialdad või uhkustad, vähemalt 1965 aastal oli Tallinnas Raekoja platsil Sädeme nimelisas poes täiesti vabamüügil D2B dioode, mingit väävlit küll vaja ei läinud. Kuigi sedamoodi saab vastuvõtja ka kindlasti valmis teha.

Aasta oli siis 55-56. Ehitasin, aga ega ta eriti "vastuvõtja" ei olnud. Natuke krabises.

Aga kui oli juba 65. siis jefreitor AR saabus tagasi raketivägede mõõtelaborist. Seal oli dioode juba lademes.

Kuskil 50. lõpp 60. algul oli mul tõesti diood, maandus, reformvoodi ja kõrvaklapid.
Täpselt selline nagu kirjeldasid. Ja siis "raadio" mängis.

Esimese dioodi ostu ei mäleta aga esimene transistor oli Tartus müügis Narva mnt alguses passaažis.
Peenike hõbedane toru.

Aga meie noortel kolleegidel oleks vast kasulik teada mis asi see takisti,
kondensaator, drossel ja diood ikkagi on. Kõigil on kaks klemmi aga mingi väike vahe neil ikkagi on.

[klm]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

Enne metallidetektori ehitamist võiks detektor-raadiost alustada. Piisab antennist, ühest dioodist ja kõrvaklappidest.

Ei kipu sealt kesklainelt enam midagi tulema, peale ühe Venelaste jaama, mis pool ajast mingit digitaalset infot saadab. "Golos velikij derzava" on vist nimeks.
Samuti on veidi raske leida kõrgeoomilisi kõrvaklappe - nüüdse aja omad on kõik madalaoomilised.

[fre]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

.....
Aga meie noortel kolleegidel oleks vast kasulik teada mis asi see takisti,
kondensaator, drossel ja diood ikkagi on. Kõigil on kaks klemmi aga mingi väike vahe neil ikkagi on.

Kui "noor kolleeg" raamatukokku või raamatuantikvariaati (kasutatud raamatute poodi)
eestikeelset õppekirjandust otsima ei lähe, saab printida head materjali isegi internetist.

Uudo Usai on koostanud 108-leheküljelise raamatu
"ELEKTROONIKA KOMPONENDEID Elektroonika alused"

http://web.zone.ee/alvasi/UuduUsaiElekKompon.pdf

Sinna juurde võiks võtta 71-leheküljelise Argo Kasemaa koostatud piltidega illustreeritud
ja heade selgitustega õppekonspekti "ELEKTROONIKA KOMPONENDID"

http://web.zone.ee/alvasi/elektroonikakomponendid.pdf

Aga selles rivis on peale nende muudki lugemisväärset:

http://web.zone.ee/alvasi/oppematerjalid.htm

Nendele aga, kes inglise keeles õppida tahab, on Paul Horowitz ja Winfield Hill kirjutanud
eriti elegantse raamatu - "The Art of Electronics", mingile osale sellest saab sisse piiluda:

http://www.amazon.com/The-Art-Electronics-Paul-Horowitz/dp/0521370957

PS. Kes vene keelega "kodus", saavad viimatinimetatud raamatu tõlke näiteks siit:

http://padabum.com/d.php?id=306

[makerimages]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

MINGI raamat kus lõpus hullult skeeme oli on isegi loetud juba, aga pooli küsimus, kas selle easytreasure skeemi jaoks peab 100% olema lakitud/kaetud traat või võib paljas olla?? mõlemal poolil??

[A.R.]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

Mitte ainult selle skeemi, vaid kõikide poolide (ka trafode) puhul kehtib reegel
et keerud ei tohi olla oma vahel "lühises".
Isolatsiooniks võib olla lakk, kile, niit - mingi mittejuht.
Kui poolil on traat mähitud vahega siis võib traat olla ka isolatsiooniTA.

Kõrgematel sagedustel näiteks kasutatakse hõbetatud traati.
Veel kõrgemal kullatakse hõbe üle et ta ei kattuks oksüüdiga.

Aga lühiskeeruga pool ei ole enam POOL.

[fre]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

MINGI raamat kus lõpus hullult skeeme oli on isegi loetud juba, aga pooli küsimus, kas selle easytreasure skeemi jaoks peab 100% olema lakitud/kaetud traat või võib paljas olla?? mõlemal poolil??

Jälle minu kristallkuul tõrgub ja ei näita mulle seda raamatut ega isegi mitte selle pealkirja...
Ähmaselt vaid võib aimata et see on vist olmeelektroonika, kas raadiod või telerid, remontimisest...

Teema esmapostituses antud lingi kirjelduses on ka (ühes kohas lausa punasega) mainitud et
tuleb kasutada isoleeritud traati. Eesti keeles nimetatakse sellist üldnimetusega - mähisetraat.
Isolatsioonikiht eemaldatakse vaid päris selle otstes, kus jooteühendused tehakse. Lakitud
vasktraadiga võiks teha selliseid poole või trafosid, kus kõigi keerdude omavaheline hõõrdumine
on täiesti välistatud (lakikiht ise pole kuigi tugev), päris hea ja vastupidav on aga juba emailitud
vasktraat (enameled copper wire), eriti head on mitmesugused topeltisolatsiooniga mähisetraadid.
Nagu öeldud, lühiskeerud pole lubatud.

[makerimages]

Vs: BFO metallidetektori ehitamine

OK

raamat oli Ristoja elektroonikakomplektid vist.

aga kas polüester ja keraamiliste kondekatel on mingi vahe?? kas võib polü asemel keraamilisi kasutada??