Natuke keemiast

[rainadov]

Tere kõigile! Kas oskab keegi kirjutada dikloroetaani ja diklorometaani erinevustest? Olen kindel, et mõlemad on jubedad mürgid. Sissevõtmist ei soovita kellelegi! Nii nagu instituudi keemiakursusel öeldi:"Peale sellist lollust pole mõtet kiirabi tülitada! Too lihtsalt ei jõua, isegi kui pesitseb kõrval majas!
Nüüd keemiast.
Natukene sain ööga ramatuid sirvides targemaks.
1) dikloroetaan (dikloroeteen?)=etüleenkloriid= Cl CH2-CH2 Cl
2) diklorometaan (diklorometüleen?) =metüleenkloriid = ?= selle ? märgi asemel on siis CH2Cl2 ehk üks koosneb kahest molekuli paarist ja teine ühest, sest vaba sidemega seotakse veel üks kloori aatom. Aga omaduste erinevuseni ma pole veel jõudnud! :-( Raamatud ... raadiohuvilise keemiast (ikka sellisest, mis on ehitamiste juures vajalik) olid info allikaks! Kui on aega leian, loen-sirvin neid uuesti!
Kui aga mõni tarkur oskab nende ainete erinevusest rääkida-kirjutada, olen üks suur silm-kõrv lugema ja kuulama! Siiani olen kasutanud dikloroetaani aromaatsete termoplastikute liimimiseks (sulatamiseks). Igasugused valatud seadmete korpused.
Millised on metüülkloriidi (diklorometaani) omadused?
Tänud vastajatele!

[moi]

Vs: Natuke keemiast !

"on tervisele ohtlik eeskätt suure lenduvuse tõttu"

aga pole vist ka muidu kuigi sõbralik aine http://en.wikipedia.org/wiki/Dichloromethane

[markus]

Vs: Natuke keemiast !

Info Mercki Indexist:
1) diklorometaani sulamistemperatuur -95 °C, keemistemperatuur 39,75 °C, tihedus 20 °C juures 1,3255 g/ml, LD50 rottidel suukaudselt (annus, mille puhul 50 % katsealustest rottidest hukkub) 1,6 ml 1 kg kehakaalu kohta.
2) dikloroetaani sulamistemperatuur ~-40 °C, keemistemperatuur 83-84 °C, tihedus 20 °C juures 1,2569 g/ml, LD50 770 mg/kg.
Nagu näha, on viimane neist veidi mürgisem. Mõlemad on vähkitekitava toimega.

[fre]

Vs: Natuke keemiast !

..... Siiani olen kasutanud dikloroetaani aromaatsete termoplastikute liimimiseks (sulatamiseks). .....

Hiljuti oli vestlus ühe tuttavaga diklooretaani teemal.
Tema rääkis oma kogemusest, et aastate möödumisel
pidavat diklooretaaniga liimikohtadel plastmassile
(polüstürool?) mikropraod tekkima. Sellisest puudusest
pidavat vaba olema butüülatsetaat, see mis ikka nende
lennukimudelite konstruktoritega pisikeste pudelikestega
kaasas oli. Nii-et veel üks aine, mida ehk uurida tasuks.

[rainadov]

Vs: Natuke keemiast !

Aitäh! Ma ju ütlesin, et manustama ei hakka! Tööd soovitan teha lahtise akna juures või tõmbekapis! Seega, mind huvitab kuidas nad sobivad termolastikutele, liimimise-kokkusulatamise eesmärgil? Dikloroetaani olen ärakasutanud 2 liitrit, tilgutamise meetodil! Pleksiklaasi liimimisel oli vaja eelnevalt valmistada pleksiklaasi laastude või pleksiklaasipuruga tehtud, liimina kasutatav, geel. Toimib. Termoplastikutele (seadmete korpused) kõlbas ka otse mõrasse dikloroetaani tilgutamine. Igasugused ultra-super liimid, võtavad esialgu prao kinni, aga hiljem mureneb vaikselt liimikoht laiali. Muuseas nendes ultra-superites sisaldub ka mürk, mida modifitseeritult kasutati ka gaasikambrites! Ka seda pole mõtet sisemiselt manustada. Samaga kostitab meie organismi ka EPO liimid ja vaigud!
Aga metüülkloriidi sulatamise-kleepimise küsimus jäi endiselt õhku!
Aitäh "fre", andsid mulle uue keemilise mõttetera Uurin ka selle aine omadusi nüüd!

[moi]

Vs: Natuke keemiast !

Aga loe wiki linki, seal need temperatuurid kõik olemas.

[rainadov]

Vs: Natuke keemiast !

Aga loe wiki linki, seal need temperatuurid kõik olemas.

;
Aitäh! Küsimus ei ole boloogilises ohtlikuses,temperatuuris või süttimises. Mina sooviks teada, kui palju ta lahustamisel lõhub nende kleebitavate plastikute molekulide ahelaid. Ehk, kas efekt on sama, mis toimub termoaktiivsete plastikute korral. Dikloroetaan on parem-kiirem lahusti kui atsetoon! Sealt ka erinev kleepumisvõime kasutamisel, aga atsetoon enamuses ei põhjusta hiljem alusplastiku mõranemist mikropragudega ja veel suurema aja möödudes praktiliselt plastiku laialipudenemist. Tean, et plastikusse lisatakse plastifikaatoriteks värvaineid. Seepärast värvilised plastikud on sellisteks muutusteks vähemtundlikud. Läbipaistvad aga vägagi aldid paari aastaga laiali pudenema! See ongi minu mure koht küsimuses!

[ellamp]

Vs: Natuke keemiast !

Dikloroetaani ja pulbri segu (millest hambatehnikud valasid /pressisid proteese)kasutati ka trafode(lintsüdamikud) südamike kinnitamiseks.
Tehti pudrutaoline segu.1/2 teelusikatäit südamiku otsale ja pressi alla.Tõmbekappe küll ei olnud.Murenemist ei ole täheldanud,ehkki on
möödunud juba 40-50 aastat.
Võib alati kasutada,kuna südamiku otsad ei ole kunagi sirgeks lihvitud.

[rainadov]

Vs: Natuke keemiast !

Dikloroetaani ja pulbri segu (millest hambatehnikud valasid /pressisid proteese)kasutati ka trafode(lintsüdamikud) südamike kinnitamiseks.
Tehti pudrutaoline segu.1/2 teelusikatäit südamiku otsale ja pressi alla.Tõmbekappe küll ei olnud.Murenemist ei ole täheldanud,ehkki on
möödunud juba 40-50 aastat.
Võib alati kasutada,kuna südamiku otsad ei ole kunagi sirgeks lihvitud.

;
Aga mis pulbriline materjal oli hambaproteeside kasutamiseks? See peaks ju palju tugevam olema kui pehme termoplastiline raadio või maki kest!!!

[fre]

Vs: Natuke keemiast

http://tc-medservice.ru/catalog/catalog_mirror/1929/54173/

[A.R.]

Vs: Natuke keemiast !

; Aga mis pulbriline materjal oli hambaproteeside kasutamiseks?

Kui mängid koroonat siis see pulber on väga tõhus libisemise parandaja.

Aga diklooretaan olevat ekstra meestele mõjuv mürk.
Benseen olevat naisete mürk.
Räägivad keemikud.
Kui ei usu - katseta.

[ellamp]

Vs: Natuke keemiast !

Polegi midagi lisada.Tuligi meelde-Prot akrüül,oli vist selle pulbri nimi.Mul peaks olema vist paar karpi alles.Kui muidugi see vedelik ära auranud ei ole.See ju nagu eeter,kaob isegi korgi alt.

[rainadov]

Vs: Natuke keemiast !

Kui mängid koroonat siis see pulber on väga tõhus libisemise parandaja.

Aga diklooretaan olevat ekstra meestele mõjuv mürk.
Benseen olevat naisete mürk.
Räägivad keemikud.
Kui ei usu - katseta.

; Ma olen ka sellist asja kuulnud! Nii Uskumatu-Toomas ma ikkagi pole, et kõike enda peal katsetada! Viimane oleks tobe! Samas, mul on kaksikud poisid valmis tehtud, täiskasvanuks ja harituks kasvatatud ning nad saavad endiga suurepäraselt hakkama! Nii nagu klassik on öelnud, praktika on tõe kriteerium! Seega elatud ja tööd on tehtud ohutusnõudeid järgivalt! Elektri- ja kõrgsagedusinimestele eluliselt tähtis põhimõte!
Kuna mul töökohas, samas majas, tehakse meditsiinilisi aparaate inimestele, siis nende juures kasutatakse vormi sulatatud akrüüli kui plastikutest kõige inimsõbralikumat. Sulatamine toimub infrapuna kiirgusega! Tahkumine jahtumisega. Igaljuhul dikloroetaan on valmistamisel välistatud! Trafol on muidugi jumalaükskõik bioloogilisest sõbralikusest elusorganismiga. Vanasti kasteti trafosid töökindluse saavutamiseks parafiini sisse,laki sisse, õli sisse, epoksüüdvaigu sisse. Pärast seda läks ka vaakumkappi, et parafiin või muu töökindlust suurendav ollus imbuks kõikjale. Edasi juba vajadusel ka kuumutamisele!

[A.R.]

Vs: Natuke keemiast !

; Ma olen ka sellist asja kuulnud!
Nii Uskumatu-Toomas ma ikkagi pole, et kõike enda peal katsetada!

See oli selline väikese tagamõttega jutt.
Vast on sellest teadmisest mõnele teisele ka kasu.

[fre]

Vs: Natuke keemiast !

Protakrüül jah, eespool andsin lingi, kus venekeelne pikem jutt.
Mujal on praegugi kasutusel, meilgi varem, nüüd vist veel põranda all (ikka need "euronõuded"):

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/terviseamet-avastas-valest-materjalist-valehambad.d?id=31031589