Ehitame ise aiatraktori

[Svago]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

Mootori mass küll tugevusvaru ei määra – ikka konstruktsioon, kasutatud materjalid, tehnoloogia ja projekteerimisel arvutatud suurused korda varukoefitsient. Antud mootoril on tööiga 3000 tundi.

Ja siin kehtib vana tuntud ütlus, et õli viga ei saanud olla, kuna seda mootoris enam polnudki
Õli peab vastama antud mootorile, liiga kaasaegne nn. sünteetiline ei püsi sees, ei pehmenda tolleaegseid kolvigrupi lokse külmast peast.

Kõigepealt tõstaks mootori termilist kasutegurit – selleks viiks surveastme tänaste bensiinidega vastavusse. Muidugi mõjub surveastme tõstmine kõige rohkem vändagrupile ja tõstmisega ei maksaks liialdada. Samuti nihkub max pöördemoment surveastme tõstmisel kõrgematele pööretele.

Teiseks paigaldaks korraliku süüte – kuna traktoril on suhteliselt madalad pöörded (3000 max), siis piisab lihtsamast variandist. Muutuva süütenurgaga tagaks parema pöördemomendi, võimsuse ja kütusekulu. Tööiga oleks ka pikem, kuna püsiv süütenurk ei ole madalamatel pööretel optimaalne.
Piisaks mehhaanilisest süütenurga seadmise võimalusest, nagu kasutati mõningatel mootorratastel.

Parema täiteastme saavutamiseks vajaks mootor paremat ja veidi suurema difuusoriga karburaatorit (mõnelt mootorrattalt). Vajadusel tuleks suurendada sisselakeklappi, pesa ja kanalit. Liiale ei maksa minna, kuna liiga suur difuusor viib õhuvoolu kiiruse alla. Lisaks on oluline ka sisselasketrakti pikkus.

[RaunoK]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

Õlirõngas läheb akna kohal katki. Kolbi võiks lisaks täiendada tiftidega rõnga vahekohtades.

Alumistel pööretel väheneb 2-taktilise pöördemoment, kuna aeglasel pöörlemisel lahkub osa värsket segu tänu sisselaske ja väljalaske ülekattele ehk üheaegsele avatusele. Kompressor suurendab sel juhul veelgi kütusekulu. Ka kaasaegsetel 4-taktilistel on mõningane ülekate, mis on küll tunduvalt väiksem. Probleemi on parandatud muutuvate gaasijaotusfaasidega. Antud mootoril ilmselt ülekate puudub – liitervõimsus väga väike ja mootor päris ökonoomne.


Tutikas maksab 62Eur: http://fop-geraschenko.prom.ua/p2201267-dvigatel.html

Ülekate nagu aru saan siis sisse ja väljalaske klapid on samal ajal veel avatud. Põhjus ongi selles, miks on väljalaske klapp veel avatud, kui sisse lase on juba avanenud. Välja paiskuvad gaasid omavad inertsi, selleks ajaks kui sisselaske klapp on juba avanenud, on silindris juba hõrendus, kuna väljuvad gaasid püüavad ikka veel edasi liikuda. See aga soodustabki uue kütusesegu sisse tõmbamist, mitte ei hakkaks alles kusagil siis silindrisse liikuma, kui kolb jõuab keskmisse asendisse.

Tolle aja raamatust kus ma sihukeste mootoritega tutvusi tegin, siis ei olnudki juttu kahetaktilistes õli rõngastest. Kas neid ei peetud oluliseks, millel peatuda, või neid ei olnudki? Kujuta vaid ette, kui sellisel peab iga enne käivitust õli taset kontrollima, võtab õli sama isuga kui kütet?

[Svago]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

4-taktiline ei vaja oma tööks sisse-väljalaske ülekatet. Suurema võimsuse, pöörete, parema pöördemomendi saavutamiseks kasutatakse laiemaid gaasijaotusfaase, millega kaasneb ka tavaliselt ülekate. Uuematel mootoritel kasutatakse muutuvaid gaasijaotusfaase, kus madalamatel pööretel ülekate puudub.

https://en.wikipedia.org/wiki/Variable_valve_timing

2-taktiline tänu oma ehitusele ei tööta ilma ülekatteta.

Kahetaktiline mootor töötab kuiva karteriga. Õli segatakse kas otse bensiini sisse vahekorras
1:25 - 1:50 või lisatakse silindrisse eraldi. Eraldi õli lisatakse sisselasketrakti karburaatori ja silindri vahele. Õli, mis ära ei põle, väljub koos väljalaskegaasidega. Õli kinni ei püüta ja sellepärast õlirõngaid ei ole vaja.
Neljataktilised võivad olla nii kuiva kui märja karteriga.

Kuna on ikkagi tegemist elektroonikafoorumiga, siis räägiks peale mootorite algtõdede ka pööretest, sisselaketrakti hõrendusest (koormus) sõltuva muutuva süütenurgaga süütesüsteemist Digiplexist.
Digilpex-e on erinevaid, mida kasutati Magneti Marelli toodangus vanematel autodel - Ferraridest kuni Fiatini. On 1 ja 2 süütepooliga variante. 1 ja 2 anduriga (pöörded või ja asend) jne.
Antud mootorile oleks kõige lihtsamini paigaldatav Digiplex -2, millel on 1 induktiivandur. See ei vaja pöörete jaoks lisaks teist induktiivandurit, mis luges hooratta hambaid. Eestis peaks neid leiduma romulates – Fiat Uno, Tipo, Croma. Need erinevad põhiliselt andmete poolest, paigaldati mootoritele 1,1 – 2,0. Valikul tuleks arvestada põhiliselt kolvikäigu pikkust ja mootori surveastet. (milline õnnestub teha konkreetsel juhul?). Ise arvan, et Tipo 1,4 peaks sobima, originaalist väiksemal surveastmel 7-7.5.

[Starfish]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

On kahetaktilise kuhu 1:50 puhul on õli hulk liiast.

[alsatianp]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

Kui ise peale ei istu tööriistadega töötades, siis see mootor on minimaalne:

http://www.amazon.com/Robin-Subaru-Horizontal-Engine-EX210DM2120/dp/B004MF92XU

Kui 5W50 sees läheb ka miinus 20 C teise või siis esimese matsuga käima lume lükkamiseks. Nendel vene väikemootoritel oligi see häda, et käivitus külmalt või siis ka kuumalt halb. Selle raha eest ei tasu see vene saastaga võimlemine vaeva.

[Svago]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

On kahetaktilise kuhu 1:50 puhul on õli hulk liiast.

Mõned õlifirmad reklaamivad 1:100. Mul on kurbi kogemusi 1:60. Rohkem ei proovi!

[imelik poiss]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

Ühest mootorsaest sain mingi makita öliga kord jagu.. oli 1:50le. 10 sekundit käis ja silinder kinni.. hiljem lahti võtsin kadus isu saag uuesti kokku panna. Tegu 20 aastat vana stihl 036ga. See mootor on kûllaltki raske.. muru niitmiseks vist temast piisaks aga traktori jaoks.. võibolla kui sinna mitmeid tunde tööd ja 15hp tänapäevase mootori raha sisse panna. Samas asi on ju huvitav... Vahest teeb temaga midagi huvitavamat

[Svago]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

Edu siis teemaalgatajale!
Loodame siis järgmises "Eesti nokitseb" midagi põnevat näha

[ermats]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

Põnevad lood teil siin nende mootoritega.
UD1, UD2 ja paljud teised sellised mootorid omasid paberites tavaliselt kaht võimsust. Üks oli see mida võisid võtta 24/7 ja teine mida ta andis lühiajaliselt. Tavaliselt müüdi mootoreid püsivõimsuse järgi. Erinevalt tänapäevast.

Klappidega aga olen RaunoK-iga ühes paadis. Ülekatet kasutatakse ja ka fikseeritud mootoritel ja just sellel põhjusel mida RaunoK kirjutas. See ei ole mingi ime asi ja on kasutusel juba suht samast ajast kui hakati kasutama mõlema klapi varastega avamist. Enne seda avati ainult väljalaske klappi. Sisselase veeti hõrendusega lahti või inertsiga. Mootorite kolvikäik oli OI-Plää ja nimivõimsus kubatuuri kohta olematu.
Suvalise mootori klappide ülekate on kirvega visates 70kraadi. Mis ei ole niisugugi vähe midagi. See muidugi on mootoriti erinev ja muutuva nurgaga mootoritel see arusaadaalt muutub.
Kasutati kindlasti ka UD mootoritel. Muidu ei oleks nad seda võimugi välja andnud mis nad annavad.
UD mootoreid ei tea, aga traktoritel on lubatud kasutada 66%(erinevatel jällegi erinev) mootori võimsust pidevalt. Sõuduautodel vähem. 80% võimu kasutatakse lennukitel pidevaks tööks.

Kui seda läbipuhke asja veel keerulisemaks ajada, siis summuti ei ole mootori küljes selleks, et vastusurvet tekitada. See on oluliselt keerulisem. Aga nagu juba mainiti, siis see elektroonika foorum.

Mootori väände ei ole seotud pöördega vaid ehitusega. Vääne ja pööre annavad kokku võimu.
Vääne on see, kui suur on saabas ja võimsus on see kui tihti lüüakse.

Kes veel mäletab, siis näiteks polnud vanal IŽ-i nässil probleem tiksuda 1500p/min sõita neljanda käiguga üheksa kotti kartulit ja vanamoor külgkorvis. Ta oli selleks kohandatud. Jõudu oli märgitud ainult pisukese jagu. Vanematel alla 10 hobujõu. Uuemad lausa üle 20. Need viimased aga tahtsid pööret rohkem saada, et vajalik koorem ära vedada. Need mootorid olid märgitud maksimaal võimusega. Seda pikalt järjest kasutada ei saanud. Mootori eluiga kannatas.

Põksi ehitamisest ja sellega seonduva raua osa kohta võid palju huvitavat leida automoto.ee foorumist.

[alsatianp]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

Ka praegusel ajal antakse osadel väikemootoritel maksimaalsetel pööretel võimsus n:

http://www.amazon.com/Robin-Subaru-H.../dp/B004MF92XU

Tegelik võimsus 5 hobust, mis jõuab peaaegu normaalselt freeside ja rootorniidukiga töötada.

[Svago]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

Millegipärast ei näe ühtegi kahetaktilist mootorit, uutel autodel ka:

http://www.miniagrotehnika.ee/mootorid/

[ermats]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

Tänapäevaks on kahetaktist mootorit kasutatud kõikidel masiatel mis maailmas olemas on. Kosmoselaevadel ei tea öelda. Kuna pidevalt arendatakse neid edasi, siis ilmselgelt on neid ka tulevikus näha.
Kahetaktilised turbodiisel mootorid on oma kaalu kohta võimsad ja ökonoomsed. Täna tegeleb sellega tugevalt Renault ja vahepeal oli ka kuuldus BMW(naised saunas rääkisid) poolt, et saada need autole peale.


Ehitajale hoo andmiseks video. https://www.youtube.com/watch?v=EFisRNIJWcc
Sellel 6,5hj, 198 kuubikuit mootor.

Kahetaktiseid mootoreid kusagilt esimese moootreid müüva lingi pealt leida ei tasu ilmselt jah.

[RaunoK]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

Millegipärast ei näe ühtegi kahetaktilist mootorit, uutel autodel ka:

http://www.miniagrotehnika.ee/mootorid/

No umbes 10-aastase taguses TM oli juttu suure laeva mootorist, kus kütteks oli kivisöetolm ja silindrid kui kaevurakked, oli väidetud, et kahetaktiline on õkonoomsem

https://www.youtube.com/watch?v=HhedktXkm5w

Aga seoses mootori tuunimisega jäi silma see video kus Izhile paigaldas tuletõrjepumba 500cm3 silindri Näeb ikka päris jõhekr küll välja. Samas üks teine mees esitles oma videos ka treitud vahe juppi millega tahab tsikli karburaatorit druzbale aretada

Tänapäevaks on kahetaktist mootorit kasutatud kõikidel masiatel mis maailmas olemas on. Kosmoselaevadel ei tea öelda. Kuna pidevalt arendatakse neid edasi, siis ilmselgelt on neid ka tulevikus näha.
Kahetaktilised turbodiisel mootorid on oma kaalu kohta võimsad ja ökonoomsed. Täna tegeleb sellega tugevalt Renault ja vahepeal oli ka kuuldus BMW(naised saunas rääkisid) poolt, et saada need autole peale.


Ehitajale hoo andmiseks video. https://www.youtube.com/watch?v=EFisRNIJWcc
Sellel 6,5hj mootor.

Ka oli vist selles samasuses ajakirjas ka juttu jaapanlasete edasiarendamisest, kus väljalaskesse aretati klapp mis vastavalt koormusele ja pööretele muudab oma avatust ja sellega takistab siis ka liigset läbipuhumist. Võimsuse ja erikaalu suhe paranes vägagi tunduvalt, kuid paraku peeti halvaks omaduseks siiski õli vajadust kütuses ja mitte täielikku põlemist.

Ka olid kahetaktilised kuumpead(tänapäevased diislid) eelmise sajandi esimesel poolel veel külladki levinud, eriti traktorite seas. Levinumad olid nad küllaldki palju saksamaal ja naaberriikides, kuna seal oli mitmeidki neid tehaseid, kus vaid kahetaktilisi toodeti nagu Deutz, Lanz jt. Hilisem mis siin veel levinud on, on šveitslaste k-700 lapselaps, ka kahetaktiline diisel, ilmselt siis sakslatest šnitti võetud.. Venelastest ei teagi, mida sellise mootoriga väga toodetud oleks, suuri ma mõtlen, nt Kamaz oli üks neist.

[ermats]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

See klapp on tänapäeval enamusel 2taktistel krossikatel peal. Lisaks jõuvaru parenemisele läks ka väändekõvera hari pikemaks. Tänu sellele vähenes käiguvahetuste arv.
Krossikatest rääkida, siis 125kuubikut 2takti on umbes sama mis 250kuubikut 4takti. See väide on oma kõhutunde põhine ja ei pruugi tõene olla. Mõlemal tuleb kiirust valida käigukastiga. Gaas on nagunii koguaeg põhjas või maas.

[Svago]

Vs: Ehitame ise aiatraktori

On muidugi igasuguseid mootoreid. Ei maksa võrrelda mõnda spetsiaalmootorit laiatarbe aiatraktori mootoriga. Nii võiks ju öelda, et UD-1 on liitervõimsus ca 12hj/l ja näiteks vabahingamisega
Honda S-2000 on 120hj/l; F-1 või ralli turbomootoritest rääkimata. Umbes viisteist aastat tagasi lubas tollane WV šett Piech F-1 tulla WV diiselmootoriga ja kõigile pika puuga ära panna
Muidugi on ka näiteks motokrossis häid 2-taktilisi mootoreid, kus annab võrdväärset 4-taktilist leida.

Räägime ikka aiatraktorile sobivast mootorist, millel on selleks sobiv pöördemomendi karakteristik, väike kütuse- ja õlikulu, pikk eluiga, vähene hoolduskulu ja keskkonnasäästlikkus. Enamus aiatraktorite mootoreid on ju tehtud keerulisema lahendusega – 4 taktilisena.

Aiatraktorite turuliider on Euroopas Stiga, kes kasutab nende puhul 4-taktilisi mootoreid. Ja samuti on antud valdkonnas üle maailma pikka aega tuntud 4 – taktilste mootorite tootja Briggs & Stratton. Murutraktori mootorit pole vist vaja kosmosest otsida.

Antud mootori ringitegemine (märja karteriga ja 2 taktiline ) ja võimsuse kordades suurendamine on küll komplitseeritud kasvõi õhkjahutuse pärast. Kahetaktilisel antakse sama soojus ära 1 vändapöördega. 4 taktilisel 2 pöörde jooksul – vahepeal on rohkem aega jahutusventilaatori ja kütusega jahutada.

Võib-olla soovib teemaalgataja 2-taktilise fännklubiga diili teha ja varsti näeme siis ka vastavat mootorit. Sügisaega kah käes ja puust pähe kukkuv õun on ennegi häid ideid toonud
Aga eks ole igasuguseid fännklubisid, nagu lamp- või transistorvõimendi, eraldi veel väljatransistoridel, Si ja Ge klubid, diisel- või ottomootor; 2- või 4-taktiline; jalgpalliklubid jne.jne.