Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
Vool teemantist
Collapse
X
-
Vs: Vool teemantist
Kui tänapäevased AA patareid kaaluvad ligi 20 grammi, salvestavad 700 džauli grammi kohta ja suudavad seda energiat välja anda ligi 24 tundi järjest, siis teemandist tehtud patareid annavad 1 grammi C-14 kohta välja vaid 15 džauli, kuid suudavad seda teha 5730 aastat. Kokku mahutab gramm C-14 teemanteid järelikult ligi 2,7 teradžauli energiat
2,7TJ saame kui 15W korrutada 5730 aastaga ehk siis grammine teemant annaks välja pidevat võimsust 15W ja AA patarei 20x700=1,4kW pidevat võimsust 24h järjest...
Ilmselt on selles väites kerge eksitus ja 15J ongi kogu energiahulk mis saadaval on.
Mis teeb püsivaks võimsuseks nii väikse numbri et pole mõtet isegi arvutama hakata ja jutt piiritutest rakendustest on bullshit.Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Comment
-
Vs: Vool teemantist
Sattidel polegi probleemi elektri lõppemisega, sest sidesatelliidid on päikesepaneelidega ja planeetidevaheliste aparaatide tuumapatareid on piisavalt pika elueaga.
Tähtsam on hoopis stabiliseerimiseks kasutatavate mootorite kütus. Kui see hakkab otsa saama, siis madalal orbiidil tiirlevad objektid suunatakse atmosfääri, kõrgemal olevad, kaasa arvatud telesatid, tõstetakse viimase kütusevaru abil kõrgemale orbiidile. Kuigi ka sealt hakkab satelliit Maa poole vajuma, läheb atmosfäärini jõudmiseks sadu kuni mõni tuhat aastat. Põhimõtteliselt on selle prügi koristamine tulevaste põlvede kaela lükatud, teisalt aga väärtuslik toormeladu.
Comment
-
Vs: Vool teemantist
Esmalt postitatud Scott poolt Vaata postitustTähtsam on hoopis stabiliseerimiseks kasutatavate mootorite kütus.
Kas nende satelliitide stabiliseerimise jaoks ei saa päikesevalgust kasutada ?
Comment
-
Vs: Vool teemantist
Viimasel ajal on mingi areng elektrilise stabiliseerimise vallas toimunud, aga üldjoontes on vajaminevat tõukejõudu Päikesest praegu veel keeruline ja kulukas toota.
Telesatelliitidel käivitatakse stabiliseerimismootorid mõne korra nädalas, et satti täpselt oma kuubikus hoida. Kütust selleks on pardal umbes 15 aastaks. Kui vahepeal on vaja manööverdada teisele positsioonile, lühendab see aktiivset tööaega.
(Mõned aastad tagasi oli ühe suure kommunikatsioonisatelliidi stardil anomaalia ja kanderaketi viimane aste ei viinud satelliiti õigele kõrgusele. Põhimõtteliselt oli võimalus kasutada satelliidi stabiliseerimismootoreid ja -kütust planeeritud positsioonile triivimiseks, aga see oleks lühendanud satelliidi kasulikku eluiga poole võrra, kui õigesti mäletan. Omanik valis kindlustuse ning valel orbiidil satelliit kukutati ookeani. Samas eelmise sajani lõpus on sarnases olukorras satelliit õigele kohale upitatud.)
Comment
-
Vs: Vool teemantist
EstCubel ei saadud seda stabiliseerimist tööle - plaanitud oli kasutada titaanist kruvisid, neid aga ei saadud, kasutati tavalisi teraskruve, need aga magneteerusid ja süsteem ei töötanud seetõttu.MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !
Comment
-
Minu mäletamist mööda see mingil määral siiski töötas. Mida ei saadud tööle, oli see elektriline päikesepuri, mille mootor sai stardil kannatada.
Varsti selgus, et mõningate detailide magneetumise tõttu oli orienteerimine oli raskendatud. Mitu kuud läks uute juhtimisalgoritmide väljatöötamiseks. 2014. a. augustis pandi ESTCube-1 pöörlema nurkkiirusega 841 kraadi sekundis, septembris püüti välja kerida päikesepurje traat. Paraku see eksperiment ei õnnestunud, korduvad katsed ei andnud ka kahjusk hiljem tulemusi: traat jäi pooli kinni. Tõenäoliseks põhjuseks peetakse mootori või lukustussüsteemi riket ja purjeeksperiment sellel korral nurjus. Samal ajal õnnestus testida kõik teised satelliidi komponendid (k.a elektronkahur). Seega saab ESTCube-1 tööd siiski pidada suureks eduks. Satelliit töötas kosmoses üle kahe aasta, tegi üle 10 000 tiiru ümber Maa, saatis üle 280 pildi. Sai võimalikuks määrata satelliiti orientatsiooni täpsusega kuni 20 ja pidada kahepoolset sidet.Allkiri.
Comment
Comment