Trükkplaatide läbiviigud

[Scott]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

Kui oma mätta otsast vaatan, siis kahepoolne õigustab end, kui näiteks SMD-juppide tõttu on palju väga peeneid radu. Nii saab maa, toite ja veel midagi vähemtähtsat lahendada teisel pool. Või ka nii, et pool skeemi ühel- ja teine pool teisel pool plaati. Eriti aktuaalne on kõrgsageduslahendustes, kus alumine pool toimib varjena.

Viad muutuvad tähtsaks, kui on 4- või rohkema kihiga plaat. Sellist vist kodus ei tee.

[katkine]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

Samad sõnad, raske on nõustuda.
Kui ei tea ja laidab maha.

Ja kui see on juba läbikäidud rada, siis mis need hinnad ja tarneajad on? (mitte, et ma nüüd üldsegi ei teaks neid, aga suhtelisi mõisteid nagu "olematu raha" ka ei tasu loopida). Iga kulu on kulu, ja mida vähem kulutada (nii ajaliselt kui rahaliselt) millelegi, millele pole vaja kulutada, seda kiiremini hakkab kasum jooksma.

Ja disainist protoni päevaga all ikkagi mõeldud seda, et kui disain juba valmis on, siis proto tegemine võtab näiteks päeva, max 2. Võibolla sai natuke kehvasti ennast väljendatud.

Ning lõpetuseks on suurim põhjus ikkagi oma huvi. Praegu saab plaadid mujalt tellitud ja nii juba aastaid tehtud. Kuna olin eelnevalt juba plaatide tootmisega enamvähem kursis ja nüüd hiljuti sattusin praegustest ja kunagistest protsessidest täpsemalt lugema ja suutsin natuke tänapäeva tehnikaimesid ka tulevikuprotsessi väljamõtlemiseks kaasata, siis tekkiski huvi vaikselt hakata seda "tootmist" omal käel arendama. Ja kogu protsess (kui see lõpuks läbi saab katsetatud ja toimivaks ning korratavaks loetud) on üsna lihtne, kiire ja ei tooda isegi liigselt jääke. Selleks vajaminevad vahendid, v.a CNC, on üsna odavad. Eeldatavalt kulutaks kokku ligi 300€ kõige peale (v.a CNC, mis nagunii mitmes kohas kasutamiseks olemas). Õnnestub, siis väga tore. Kui ei õnnestu, siis ka midagi ei muutu. Tuleb lihtsalt kehvemaid viasid teha, aga mitmed plaadid saab sellegipoolest kähku valmis protoda. Ning alati jäävad kamitra, brandner ja hiinlased.

Täpsemalt ei hakka asjast rääkima. Saan oma kraami valmis ja toimivaks kinnitatud, siis võibolla jagan oma leidu.

Edit: Jah, tegu enamasti SMD juppidega ikka. Ning üldjuhul piisavalt kompaktsed plaadid, et alati ei saa traadi või neediga viasid teha. Ning alati kahekihiline, kus ühel pool on ainult maa või mõned üksikud komponendid, mis mingil põhjusel ei saa "õigel" pool olla. Näiteks kui mingi LED peab kindlasti olema allpool, sest alumine pool läheb vastu korpuse seina.

[W@ldur]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

# (mitte, et ma nüüd üldsegi ei teaks neid, aga suhtelisi mõisteid nagu "olematu raha" ka ei tasu loopida)

# Iga kulu on kulu, ja mida vähem kulutada (nii ajaliselt kui rahaliselt) millelegi, millele pole vaja kulutada, seda kiiremini hakkab kasum jooksma.

# Ning lõpetuseks on suurim põhjus ikkagi oma huvi.

# Tuleb lihtsalt kehvemaid viasid teha, aga mitmed plaadid saab sellegipoolest kähku valmis protoda.


Sellega ongi kõik öeldud, jõudu tööle!

[A.R.]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

Kunagi sai siin näidatud kuidas nimekaartist nööpnõela ja peene traadiga kahepoolne testplaati teha.
Hinnang oli et "rõve". Aga töötas.

Kui oli vaja natuke suuremat alust, siis sai võetud 1x1 m 1 mm paks joonestuspaber ja sinna sisse üle 500 LEDi õmmeldud.
Paar päeva kulus nõelumiseks ja on juba 7 aastat tulesid vilgutanud.
Selle tehnoloogiaga võiks vast teha ka vilkuv õhtukleit?

Kui oli tarvis sammmootoreid keerutada sai algul poe aukudega plaadiga katsetatud.
Tundus natuke ebailus ja siis Kamitra tegi plaadi ja läbiviigud ka. Täitsa kena tuli.
12 stepperit pöörlevad ja on hallide kontrolli all. Lausa lust vaadata.

CNC on tore masin aga kui ainult rajad lõigata on vaja tinutusel natuke hoolikust.
Kogemus 85. aastast.
***
Saab mitut moodi ka ilma keemiata, kui tahad.

[otsija]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

See papi jms jamaga nõelumine tuleks ehk kõne alla siis, kui peaksid nagu filmis lennuõnnetuse tõttu kusagile saarele kukkuma ning ellu jääma ja siis juhusklikult mingist kräpist mis kätte juhtub mingit raadiot vms kokku keevitama hakkama, kasvõi puupaku külge naelu toksides plaat teha, sellises alateemas võiks nendest papiaugutamistest jms rääkida, aga reaalselt tänapäeva võimaluste ja valikute juures soovitada puude lõhkumiseks kivikirves omale teha, no ma ei tea kas on ikka soe soovitus või pigem kisub mõnitamiseks.

[katkine]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

# (mitte, et ma nüüd üldsegi ei teaks neid, aga suhtelisi mõisteid nagu "olematu raha" ka ei tasu loopida)

# Iga kulu on kulu, ja mida vähem kulutada (nii ajaliselt kui rahaliselt) millelegi, millele pole vaja kulutada, seda kiiremini hakkab kasum jooksma.

# Ning lõpetuseks on suurim põhjus ikkagi oma huvi.

# Tuleb lihtsalt kehvemaid viasid teha, aga mitmed plaadid saab sellegipoolest kähku valmis protoda.


Sellega ongi kõik öeldud, jõudu tööle!

Ah, mis seal ikka seinaga rääkida.

CNC-ga küll radasid ei hakka tegema. Piisavalt nähtud selliseid plaate. Raske head (ja eriti püsivalt head) tulemust saada. CNC oleks kasutusel ikka ainult aukude puurimiseks.
Tegelikult saaks CNC-l laseri olemasolul photoresisti ka ilmutada ja siis söövitada.

[A.R.]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

See papi jms jamaga nõelumine tuleks ehk kõne alla siis, kui peaksid nagu filmis lennuõnnetuse tõttu kusagile saarele kukkuma.

Saarel on ju pappi ja traati palju käepärast.
***
Kuidas siis Sina lahendaks sellise 1x1 meetrit mõõdus plaadi probleemi?
Ja kui see ei tohi ka paks olla?
2011. oli saada 1 mm pakse LED-e, neid sai sinna "jama" sisse suht lihtsalt süvistada.
Ja "läbiviikude" probleem lahenes ka kergesti.
Nüüd on ka õhemaid, saaks teha õhukesema plaadi.

Mis puutub võimalusi siis olen rääkinud mitme kooli tööõpetajatega.
Kas õpetatakse ka elektroonikat? Ei, kallis, pole raha.

Kunstipoe A4 leht aitab. Või siis see plastik, kuhu plasteliin külge ei jää.
Seda on Tartus Tasku Oomi vastas kunstipoes saada.

Võtad ÜHE aukudega poeplaadi ja torgid selle järgi alused valmis.
Enne võib ka Eagle all "kujundada" ja õiged kohad leida.
Nii ei pea tegema aga nii saab.

CNC-ga küll radasid ei hakka tegema. Piisavalt nähtud selliseid plaate.
Raske head (ja eriti püsivalt head) tulemust saada.

Trükkplaadi CNC on makerlabis olems. Näidisel oli isegi pind puhtaks freesitud.
Ülikooli tehnoloogiamajas on ka üks uus ja korralik LPKF-3 (?).
SKB poistel oli ka CNC.

Tunnistan, olen kasutanud ka ühte 1985. saadut (LPKF-2).
Sellele sai siis ise PC peale programm kirjutatud.
Suutsime kahe 2,5 mm jala vahelt kaks ühendust läbi teha.
Vast peaks nüüd USB sisse ehitama ja Gerberiga ühildama?

Neist plaatidest, mis sai siis CNC-ga tehtud, on mõned siiani alles.
Neid riistu ja hooneid, kus plaadid töös olid, tõesti enam ei ole.

[katkine]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

Mis puutub võimalusi siis olen rääkinud mitme kooli tööõpetajatega.
Kas õpetatakse ka elektroonikat? Ei, kallis, pole raha.

Ise käisin põhikoolis tolleaegses Tamme Gümnaasiumis (nüüd gümn ja põhikool lahku löödud). Seal saime küll elektroonikaõpetust. Näiteks kõik tegid valmis ühe veesõiduki, kus oli vaja minimaalselt mootori, lüliti ja toiteallika ühendamine. Teiseks sai kõigil tehtud niiskussensor. Ise pidi plaadile rajad joonistama, keemiaga meil ei lastud möllata, aga pärast seda sai ise käidud poodides komponentide järel, valmissöövitatud plaatidele augud puuritud, komponendid peale laotud, kinni joodetud, testitud, parandatud. Saime tööpõhimõtte teada ja lisaks veel mitmete elektroonikakomponentide omadused teada. Maal peaks plaat siiani alles olema.

Trükkplaadi CNC on makerlabis olems. Näidisel oli isegi pind puhtaks freesitud.
Ülikooli tehnoloogiamajas on ka üks uus ja korralik LPKF-3 (?).
SKB poistel oli ka CNC.

Tunnistan, olen kasutanud ka ühte 1985. saadut (LPKF-2).
Sellele sai siis ise PC peale programm kirjutatud.
Suutsime kahe 2,5 mm jala vahelt kaks ühendust läbi teha.
Vast peaks nüüd USB sisse ehitama ja Gerberiga ühildama?

Neist plaatidest, mis sai siis CNC-ga tehtud, on mõned siiani alles.
Neid riistu ja hooneid, kus plaadid töös olid, tõesti enam ei ole.

Jah, on tehtav, aga seal on omad probleemid, mis rikuvad korratavuse ära ning peab liigselt vaeva nägema. Võib z axisel lasta liiga sügavale või mitte piisavalt sügavale ja radasid tehes peab pidevalt plaati puhtaks puhuma, et rämpsu ette ei jääks, mis midagi ära võiks rikkuda. Muidugi jah, kui suurt plaati vaja ja CNC olemas, siis miks mitte. Tehtav ta on kindlasti.

Ise kasutaks pigem CNC lasergraveerijat. Photoresistiga plaati saaks ilusti ilmutada ja siis keemiasse visata. Töötama peaks ka natuke võimsama laseri korral plaadi mustaks värvimine ja siis laseriga selle vase eemaldamine. Kui hästi tehtav see on... Eks see saab teada, kes testib. Pole selleks vahendeid. Väidetavalt on nii varem tehtud.

Edit: Tegelikult hakkasin mõtlema. Seninähtud CNC-tud plaadid on tõenäoliselt igal inimesel olnud esimene katse ja pole lihtsalt osatud arvestada CNC iseärasustega. Et siis oskaja käes võivad natuke ühtlasema kvaliteediga plaadid tulla. Või kuidas nende trükkplaatide paksuse ja kumerusega on?

Aga algsesse teemasse siis niipalju, et lähimast sõbralikust narkolaborist saangi tõenäoliselt omale hüpofosfitit.

[A.R.]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

Ise käisin põhikoolis tolleaegses Tamme Gümnaasiumis (nüüd gümn ja põhikool lahku löödud).

Tere, koolivend.
Mina käisin 5. KK-s Näituse tänavas. Ehitasime seal 100 W 10 meetri saatja
Direktor andis 25 rubla ja ostsime sinna kaks GU50 lampi.

Siis kolis kool Tammelinna ja sai Tamme Kooliks.

Jah, on tehtav, aga seal on omad probleemid, mis rikuvad korratavuse ära ning peab liigselt vaeva nägema. Võib z axisel lasta liiga sügavale või mitte piisavalt sügavale ja radasid tehes peab pidevalt plaati puhtaks puhuma, et rämpsu ette ei jääks, mis midagi ära võiks rikkuda. Muidugi jah, kui suurt plaati vaja ja CNC olemas, siis miks mitte. Tehtav ta on kindlasti.

Meie vanema, 1985. a CNC puhul surutakse vastu plaati vedrutav tald ja selle suhtes on võimalik seada fiks freesi kõrgust.
Kui see fiks vabastda, puuritakse auk läbi plaadi.
Otse freesi juures on tolmuimeja toru.
Uuema puhul pole täpselt uurinud. Saadad faili ja saad plaadid tagasi.

Ise kasutaks pigem CNC lasergraveerijat. Photoresistiga plaati saaks ilusti ilmutada ja siis keemiasse visata. Töötama peaks ka natuke võimsama laseri korral plaadi mustaks värvimine ja siis laseriga selle vase eemaldamine. Kui hästi tehtav see on... Eks see saab teada, kes testib. Pole selleks vahendeid. Väidetavalt on nii varem tehtud.

Kunagi oli Ülikoolis selleks spets Ungari plotter. Joonistas plaadile värviga.
Olen lasknud ka siiditrükkalil plaate teha. Söövitad ja saad kena plaadi.

Fotoplaadi puhul võib ju teha laserprinteriga kilele trükk ja valgustada läbi selle plaati.
Nii me tegime 1989++ ajalehti.
NB!! Tindipritsi trükk paistab UV valguses läbi.
Saab ka lasertrükk suruda vastu plaati ja kuumutada.

Edit: Tegelikult hakkasin mõtlema. Seninähtud CNC-tud plaadid on tõenäoliselt igal inimesel olnud esimene katse ja pole lihtsalt osatud arvestada CNC iseärasustega. Et siis oskaja käes võivad natuke ühtlasema kvaliteediga plaadid tulla. Või kuidas nende trükkplaatide paksuse ja kumerusega on?

Tehnoloogia poisid on seda tööd harjutanud.

Aga algsesse teemasse siis niipalju, et lähimast sõbralikust narkolaborist saangi tõenäoliselt omale hüpofosfitit.

Kas keemiapoest ei saa osta? Tuttav keemik küsis täpsustust.

[W@ldur]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

... lähimast sõbralikust narkolaborist saangi tõenäoliselt omale hüpofosfitit.

Loodan, et naljaga pooleks, aga sellises olukorras mitteteatamisest võib saada kuni 3 aastat. "Pealtnägija" korduses just nimme täna rääkis. Täiesti off-topic.

[katkine]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

Fotoplaadi puhul võib ju teha laserprinteriga kilele trükk ja valgustada läbi selle plaati.

Kas keemiapoest ei saa osta? Tuttav keemik küsis täpsustust.

See kile + valgustamise meetod olekski mul kasutusel, aga mõtlesin natuke tänapäevasema variandi välja, mis vajab reaalset testimist veel.

Kaltsium hüpofosfit täpsemalt. labochema kodulehe ajaloos nagu oli selline asi müügil kunagi, aga mis ma selle 5 kiloga ikka pihta hakkan, kui see üldse veel müügil on. Mujalt pole leidnud. Kohapeal pole kuskil käinud. Ei ole keemiakaupade ostuga kursis väga.

Loodan, et naljaga pooleks, aga sellises olukorras mitteteatamisest võib saada kuni 3 aastat. "Pealtnägija" korduses just nimme täna rääkis. Täiesti off-topic.

Ära nüüd nii tõsiselt asja võta. Keemialabor see on ja teaduse eesmärgil ma eeldan, et narkootikumid ei jää ka tegemata. Ei toeta ma neid reaalseid narkolaboreid.

[A.R.]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

Kaltsium hüpofosfit täpsemalt.

Miks see hea on?
Kas saad sellega augud juhtima või söövitad või teed veel midagi muud?
Uurisin SKB vana galvaanikat aga seal enam "auke juhtima ei aeta".
Soovitati Võru või Kamitrat.
Või hülsse.

***
Kui ma õigesti aru sain siis selle kontori MIDAGI saab ka augud juhtima

https://www.lpkfusa.com/products/pcb_pro...roconduct/

[katkine]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

Täpselt. Aktivaatorina kasutaks, jah. Söövitaks kloriidiga ikka.

[martinr112]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

Ühe vihjena mismoodi lahendada on olemas tööstuslikud "vannitoa galvaanika" seadmed. Kasutusjuhendite ja protsessikirjelduse abil saab reverse engineerida vähe äkki.
Näiteks http://www.lpkf.com/products/rapid-p...lectroplating/

Eestis on isegi olemas üks elektroonikahuviline kellel on see seade olemas kuid pole kasutanud kuna vedelikud maksid mingi 3k EUR sinna sisse. Ei tea palju on LPKF juurdehindlus (tavaliselt röögatult) kuid tööstuslik aktivaatori vedelik kipub olema küllaltki kallis. Kallim kui Hennessy XO.

Tundub, et trükkplaatide isetegemine on korralik elustiil. Youtube on täis videosid kuidas tehakse plaate ja galvaanikat 100 eri moel.

Tihti on huviliste programmeerimisoskused ja teadmised päris head, eriti fotoresisti otsevalgustamise seadmete ehitamisel:

https://www.youtube.com/watch?v=l4BX2r0ZkjI

https://www.youtube.com/watch?v=8ekioGZOkb4

https://www.youtube.com/watch?v=4SNkzoOvoD8

https://www.youtube.com/watch?v=m7q_D7CnwGI

Tööstuslikud seadmed hakkavad 100k eur kuni pool milli.

[A.R.]

Vs: Trükkplaatide läbiviigud

Kaltsium hüpofosfit täpsemalt.

Täpselt. Aktivaatorina kasutaks, jah. Söövitaks kloriidiga ikka.

Keemikud natuke arvasid kuidas see aine toimida võiks.

Kas on ka mingi link, kus aine olemust ja kasutust lähemalt seletatakse?
Lihtsalt aine nimi netis eriti tuntud pole.