Juhtmevaba sisetelefon

[a1]

Jäi silma kohalikus "kaubamajas" 2 mudelit, kõva allahindlusega

1.
Kasutab standardit DECT 6.0
Põgus uurimine ütles selle kohta: 1920–1930 MHz (DECT 6.0) in the United States and Canada
Eesti sagedustabel vabakasutust ette (minu arusaamisel) ei näe.

2.
Kasutab sagedust 462MHz, 10 erinevat kanalit.
Kahele kanalile vastab konkreetselt:

Lubatud ainult operatiivteenistuse liikuva side süsteemidele sekundaarsel alusel

Ehk siis kokkuvõtvalt, nendega eetrisse ei tohiks ilmuda ?!
Heal juhuks võiks vaikselt oodata operatiivset infot

[OSX]

TTJA tegemata töö. Nende vastutusalas on raadiosideseadmete tüübikinnituse kontroll ja lubatavus Eestis.

[urmas78]

TTJA pigem karistab, sobivust peab vist ikka maaletooja kontrollima.

[erku]

Maaletooja ja asi..
Igal pool on nii, et segane EU märk peal ja kärab teine küll. Keski karistab ja mille eest.., et keegi sai EU-st tüübikinnituse ja müüb seda EU-s.
Palju seda träni siit samast ostetakse.. ikka väga vähe. Neti kaubandus on moodu värk ja siin pole isegi korralikku nuppudega moblat müügil vanainimesele, muust rääkimata.
Jah, oleks oma raha ja piir ja muud päris-riigi tunnused, siis võiks ju ametnik kekata- et vaat, meil siin on lubatud ja pole lubatud. Pole ammu enam mingit meid, pole pea neid inimesigi kellele võiks meie öelda; näpuotsaga on teisi järgi veel.

Kaugele sul levi vaja on?
Eks see digi-digi võiks olla, et naabrit mingi trikiga ei segaks.
Ja eks kodutööd tulev vististi teha, et autode puldid ja muu säherdune olmekraam tööle jääks.

[a1]

Kaugele sul levi vaja on?

Veidi alla 100m, "maa tingimustes".
Iseenesest on ka juhe olemas.
Lihtsalt jäi silma.

[erku]

100m planeet maal on suht pikk ma juba miski väga väikese võimsusega asja jaoks (puud, põõsad, tarad, autod, inimesed, mõni sein jms, mis kõik segab otsenähtavuslevi).
Ma olen kunagi tast ka puudust tundnud. Ja mitte just et võrku ronida, vaid asjaolul, et vanast mäletamist mööda sai otse suhelda emajaama ja tööjaamade vahel otse, ka ilma võrguta; a, see oli vanasti.
Ma ei tea, kas ja kuidas need uuemad kõik toimivad. Paljudes firmades on needsamused "Dect" telefonid; aga need ei suhtle omavahel ilma võrguta (või siis sisejaamata).

[urmo]

Meenub midagi Gigaset 3000 ja 4000 -tega (võis olla alates "Comfort" versioonist), neil sai kasutada "walkie talkie" reziimi ka emajaamast eraldi (näiteks seenemetsas).
Töötas siis, kui mõlemad olid sama jaama kliendiks registreeritud.

[ppv]

Siemensil olid need Gigasetid üsna head. Tugijaamast sõltuvalt sai kasutada 4 või 6 toru, pikema vahemaa jaoks oli ka repiiter olemas. Võimaldasid ka kahte võrku kasutada, mul oli kodus ja tööl, kodus sidus ennast levisse jõudes ca 100m kauguselt, tööl kõvasti kaugemalt(väga hea koha leidsin, siis sai isegi 300-400m).
Torud olid kodukasutaja omad ja firmadele, vastavalt siis erinevate võimalustega. Mõnedel kodu torudel ei olnud võimalik helistada ühelt torult teisele kui õieti mäletan, siis ei olnud menüüs seda INT valikut.

[Plinn]

Nii umbes aastatuhanevahetusel oli mul kabinet Tartus Lai 27 majas esimesel korrusel ja meie asutuse baar/söögikoht oli diagonaalis kõige kaugemas nurgas Lai 29 viimasel korrusel. Kes teab ja mäletab - need olid tol ajal sidefirma majad ning elektrit ja metalli pilgeni täis..
"Lauatelefoniks" oli ka miski DECT tõugu asi - täna ei mäleta enam detaile. Voltisin papist miski paraboolikujulise moodustise, kleepisin ta metallfooliumiga üle, tõstsin lauapealse terminali sinna enam-vähem fookusesse ja suunasin kogu krempli nii-umbes-täpselt teise maja lõpu suunas. Tulemuseks oli, et sain üsna vabalt naabermajas liikuda ja ka baaris kohvipausi pidada, olles samal ajal lauatelefonigagi kättesaadav. "Parabool" oli suht väike - ligilähedaselt 20+ cm raadiusega poolring.