Kas annab sellega midagi teha???

[Ints]

to:kal
Ma soovitan sul natukene ajusid liigutada.ENAMIK loomi (eriti metssead,koprad,põdrad jne)liiguvad ja toituvad ÖÖSEL.KUIDAS nad näevad seda teha?Vastus on üks:nad näevad ka seda valgusspektri osa,mida inimene ei näe.Muidu ei oleks neil öösel ringi liikumine võimalik. Nagu ma mainisin,on olemas täiesti teise tehnoloogilise lahendusega öised vaatlusseadmed,mis ei kasuta taustaks IR valgustust,ning ei ehmata loomi.Tõsi,need seadmed ei ole välja töötatud mitte metssigade suguelu uurimiseks,vaid militaarsetel eesmärkidel.
Mina võin KINNITADA oma kogemuste ja praktika põhjal,et IR valgus peletab loomad ära.Kui sa ei usu seda,siis mine ja proovi ise.

[kal]

Ok, esiteks Öösel ju iseenesest seda infrapuna valgust kusagilt ei tule, mingi asi peab seda ikka kiirgama ka ja minuteada kopraonul IP otsmikulampi pole, niiet sellega ei tõesta siin midagi, et nad näevad spektreid, mida öösel nagunii ei ole, loomulikult on ööloomadel lihtsalt parem nägemine. Ja vaata ise Internetis ringi, kõik väidavad vastupidist sinu jutule, mina igaljuhul usun rohkem eksperte, kui sinu isiklikke katsetusi.

[urmas78]

Ka infrapunal on oma spekter ja lainepikkus. Rohkem punase kõrval olevat lainepikkust kasutatakse taustvalgustusega öökaamerates. Ja pikemat lainepikkust kiirgab iga soe keha, nii et on looduslikult täitsa nähtav pimedas. Ka passivsed infrapunaliikumisdetektorid töötavad sarnasel põhimõttel ja ei vaja nad taustvalgust, vaid piisab, kui soe keha anduri nägemisulatusest läbi läheb ja annab häiret.
Ja ega ei ole ikka olemas tundmatuid kiiri, igal asjal oma nimi. Röntkenkiired on tervisele kahjulikud, nii et vaevalt neid kasutada saab. Kuid sinisest ülespoole midagi äkki saab kasutada...

[KaruTEC]

Öösel _on_ infrapunavalgust, kasvõi kehade soojuskiirguse näol. Kuu, tähed jms valgustavad samuti, absoluutselt pime pole kunagi.
Muuseas enamik loomi on suht. poolpimedad. Kuulmine, haistmine on olulisemad.

[jan]

Tehnikamaailmas (ei mäleta kahjuks numbrit) oli kord pikalt-laialt kirjutatud öövaatlusseadmete erinevatest põlvkondadest ja tööpõhimõttest. Kui ma õigesti mäletan, siis esimesed töötasid paljalt "pimeduse võimendamise" põhimõttel, uusimad aga võimendavad eeskätt tähtede ja Kuu valgust (s.t. nende kiiratava valguse lainepikkuste diapasooni).

[kal]

Jep

Soojad kehad muidugi kiirgavad erinevaid spektreid ja muu jutt ka kõik jumala õige, ei vaidle vastu. Ei viitsigi rohkem siin vaielda, igaljuhul olen kindel et "kits" infrapuna valguse peale minema ei jookse, sest 99% teadjatest inimestest Internetis nii ütlevad.

Joonistasin siin kiirelt pildi ka valmis milline aparaat tulema peaks:

[Padasonic]

Muide nende militaarsete öise nägemise seadmete kohta väidavad mõned põhjanaabrid, et jube hea on jälgida tähesadu ja päikesevarjutusi. Kui taevas miskit põnevat toimub, siis on meil siin loomulikult lauspilvitus. Sellega aga pidavat vabalt läbi pilvede nägema. Ja ka siis, kui pilvi pole, olevat palju rohkem kraami näha, kui palja silmaga. Iseenesest loogiline ju.
Ise pole peale vene automaadi öösihiku militaarsemaid asju katsuda saanud. Aga soomlased teevad ühe reisi Piiterisse ja toovad, mis vaja. Pidi kordi odavam olema lääne analoogsest tehnikast. Kas ka samapalju kehvem, vaevalt küll.
Ja miks on näiteks kassil vurrud? Eks ikka selleks, et mitte pimedas peaga vastu puud põrutada. Kuigi öeldakse, et kassi nägemine... Kui loomadel oleks infrapunanägemine, siis poleks selliseid "lisandeid" ju vaja... :huh:
Võimalik, et siis midagi näevad, kui see infrapunane on liiga punase poolses "otsas".

[sebastian]

Huvitav riistapuu, kal.
Toitega tuleb veidi jama, originaalakudega pole vist pikka pidu, kui kaamera ja ekraan samast voolu tarbivad. Ja...kaamera toitepinge vist mingi 9...12V, eeldaks üldse rohkem akusid, pingekonverter ajaks asja vist liiga keeruliseks. See Novaluxi 100-kroonine lamp tundub liiga odav, et hea olla .
Aga pole hullu, võib mingi teise aku aretada. Muide mv-kaamerate hinnad algavad juba 700 peale.
Kahju, et ei saa odavaid veebikaameraid kasutada (neil puudub D/A konverter), muidu sellistel suht hea resolutsiooniga värvipilt, kui objektiiv norm panna.

[kal]

Sõber ostis täpselt sellise lambi mõni aeg tagasi, küll natuke kallimalt. Ega jah, järjest põledes peab lamp üksi vastu 10-15 min. Hea on see, et kaasas on ka "auto laadimis adapter". Vaatasime sisse ka, selline neljakandiline aku on sees, ei ole AA akuelemendid järjest või nii, ruumi jääb üle, niiet ilmselt tuleks sinna siis kaamera toiteks paar-kolm AA elementi juurde panna, et 9-12V ka kätte saaks. Aga lamp näitab muidu ilust, 200m vabalt, ise ka ei usuks et nii vähe maksab. Ei tea mitu amprit kineskoop ja kaamera ise voolu tarbivad?

[Ints]

to:kal
Mis tähendab sinu lause:"ööloomadel on lihtsalt parem nägemine"? Mida nad siis näevad,kui sinu jutu järgi midagi näha ei ole?(IR spektrit).Mis puudutab meie looduses pesitsevaid loomasid,siis näiteks metskitsede jälgimiseks ei ole üldse öövaatlusseadet vaja.Kitsed on aktiivselt liikvel ja toituvad täiesti valgel ajal.Põtradega on asi natuke keerulisem.Valgel ajal liigub neid,kuid põhiline toitumine toimub öösel.Metssigadega on asi kõige kehvem.Valgel ajal nad praktiliselt üldse ringi ei liigu.Loe natuke vastavateemalisi foorumeid,kus sa kuuled inimeste praktilistest kogemustest öövaatlusseadmete kasutamisel.Siis sa veendud,et minu jutt ei ole jama.Kõige parem,mine pimedas metsa ja leia üles koht,kus metssead parasjagu toituvad (see on iseenesest juba paras ülesanne) ja valgusta neid IR lambiga.Siis vaata,mis juhtub.Ma ei viitsi sinuga rohkem sellel teemal enam vaielda.

[kal]

Nõus.

[saajatz]

vabandust et vana teema välja kakun, aga tahtsin kommenteerida seda, et kõige lihtsama asja peale ei mõelnudki - loomade silmad teistsuguse ülesehitusega. vat inimestel sõltub pupilli suurus (seda ikka teate misasi see on?) valguse tugevusest, mida nõrgem valgus seda suurem pupill (mine peegli ette ja kontrolli kui ei usu)
ja mida see pupilli suurus siis muudab? kui palju valgust pääseb läbi, selle võrkkestani (selle koha pealt ei ole kindel et kas võrkkestani või milleni, igatahes selleni mis silma tagapõhjas on, millega me siis tegelikult näeme, [valgustundlikud rakud]) ja loomadel on see pupilliava põhimõtteliselt lihtsalt suurem. seepärast nad nii hästi näevadki (mine loomaaeda ja uuri mõnda looma lähemalt)