Alustan uue teemaga. Eelmine ("DCF77-korrektsioon kvartskellale")
https://www.elfafoorum.eu/forum/tehn...ifoorum/82866-
on enam-vähem lõpetatud.
Täpse ajaetaloni saamiseks ongi kodustes tingimustes kaks varianti -
kas Saksamaalt ülipikal lainel (sagedusel 77,5kHz) saadetav või hoopis
kosmosest GPS-satelliitidelt tulev ajasignaal.
Pean ütlema, et mõlemal variandil on omad eelised, aga ka puudused.
Alustuseks nendest väike kokkuvõte:
DCF77 vastuvõtja headeks omadusteks on selle suhteline lihtsus ja
väga väike voolutarve. Suhteliselt lihtne on signaalijadast ka minuti
alguse signaali eraldamine (vt. minu eelmine teema). Kuna asume
saatjast kaugel (umb. 1500km), raadiolevi äärealal, on selle variandi
probleemiks puhta signaali saamine. Ööpäevaringselt ei saagi, pimedal
ajal veel küll, aga ka "kohalike" raadiohäirete allikaid aina lisandub.
Nii võib mõne aasta pärast selguda et Eestis seda varianti enam ei
saagi kasutada.
GPS vastuvõtumoodulite kohta võiks (minu jaoks) kolm puudust
välja tuua. Suur voolutarve keeruliste ülesannetega toimetuleku
vajadusest tingituna (mulle on vaja vaid ajasignaale), 50...90mA.
Muidugi pole suur voolutarve minu jaoks probleem, ilmselt piisab
mulle sellest kui korra ööpäevas mõneks minutiks sisse lülitada.
Teiseks puuduseks (minu jaoks!) oleks minutisignaali puudumine
(tegelikult ju on, aga keeruline eraldada). Niisiis võin arvestada
vaid sekundiimpulsside vastuvõtuga. Kolmandaks puuduseks
võiks veel pidada vajadust paigutada see ruumis akna lähedale.
Kaugemal (aknast rohkem kui meetri kaugusel) ei saa ta satelliitide
signaale kätte, nii kõrge sagedus läbi seinte ei tule. Mul pole küll
metallikihiga aknaklaase, võib-olla et selliste puhul üldse ei saa,
pole katsetanud. Eks siis tuleks vastuvõtja (või selle antenn) õue
viia, et asi üldse toimiks.
GPS süsteemi toimimise eelduseks ongi väga kõrge täpsusega
ajaetaloni kasutamine (mulle piisaks hoopis tagasihoidlikumast),
pakutakse viga vaid kuni 40 nanosekundit ja seda 95% ajast.
Rohkem lugemist (inglise keeles):
Kui kedagi huvitab, siis aatomkella tööpõhimõtte kohta veidi:
https://www.timeanddate.com/time/how...ocks-work.html
https://www.elfafoorum.eu/forum/tehn...ifoorum/82866-
on enam-vähem lõpetatud.
Täpse ajaetaloni saamiseks ongi kodustes tingimustes kaks varianti -
kas Saksamaalt ülipikal lainel (sagedusel 77,5kHz) saadetav või hoopis
kosmosest GPS-satelliitidelt tulev ajasignaal.
Pean ütlema, et mõlemal variandil on omad eelised, aga ka puudused.
Alustuseks nendest väike kokkuvõte:
DCF77 vastuvõtja headeks omadusteks on selle suhteline lihtsus ja
väga väike voolutarve. Suhteliselt lihtne on signaalijadast ka minuti
alguse signaali eraldamine (vt. minu eelmine teema). Kuna asume
saatjast kaugel (umb. 1500km), raadiolevi äärealal, on selle variandi
probleemiks puhta signaali saamine. Ööpäevaringselt ei saagi, pimedal
ajal veel küll, aga ka "kohalike" raadiohäirete allikaid aina lisandub.
Nii võib mõne aasta pärast selguda et Eestis seda varianti enam ei
saagi kasutada.
GPS vastuvõtumoodulite kohta võiks (minu jaoks) kolm puudust
välja tuua. Suur voolutarve keeruliste ülesannetega toimetuleku
vajadusest tingituna (mulle on vaja vaid ajasignaale), 50...90mA.
Muidugi pole suur voolutarve minu jaoks probleem, ilmselt piisab
mulle sellest kui korra ööpäevas mõneks minutiks sisse lülitada.
Teiseks puuduseks (minu jaoks!) oleks minutisignaali puudumine
(tegelikult ju on, aga keeruline eraldada). Niisiis võin arvestada
vaid sekundiimpulsside vastuvõtuga. Kolmandaks puuduseks
võiks veel pidada vajadust paigutada see ruumis akna lähedale.
Kaugemal (aknast rohkem kui meetri kaugusel) ei saa ta satelliitide
signaale kätte, nii kõrge sagedus läbi seinte ei tule. Mul pole küll
metallikihiga aknaklaase, võib-olla et selliste puhul üldse ei saa,
pole katsetanud. Eks siis tuleks vastuvõtja (või selle antenn) õue
viia, et asi üldse toimiks.
GPS süsteemi toimimise eelduseks ongi väga kõrge täpsusega
ajaetaloni kasutamine (mulle piisaks hoopis tagasihoidlikumast),
pakutakse viga vaid kuni 40 nanosekundit ja seda 95% ajast.
Rohkem lugemist (inglise keeles):
Kui kedagi huvitab, siis aatomkella tööpõhimõtte kohta veidi:
https://www.timeanddate.com/time/how...ocks-work.html
Comment