Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

GPS-korrektsioon kvartskellale

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Seni väljamõeldud skeem jääb kõik alles, reeversloendur on ka tuttav asi.
    Vana teema tahhomeetrist (seal polnud küll reeversit vaja), kus terve rivi
    К561ИЕ14-id:
    https://www.elfafoorum.eu/forum/tehn...105#post836105

    Juba olemasolev skeem annaks loendurile suuna (liita või lahutada, +1 või -1).
    Loenduri väljundisse paneks takistitest väikese R-2R rivi, nagu DAC või nii,
    sealt siis saab VCXO jaoks juhtpinge, 16 võimalikku väärtust kahe asemel,
    et automaatikasüsteem võnkuma ei läheks. Klassikalises PLL ahelas on
    kondensaator, siin täidab selle ülesannet ja "hoiab meeles" reeversloendur.
    Käivitamisel annaks talle seisu "7" või "8" (VCXO annaks siis 32768Hz),
    iga "seanss" parandaks selle kas +1 või -1 võrra. Muust käsitsi timmimisest
    võib selle lisaskeemiga ehk isegi loobuda, mingi indikatsioon loenduri seisust
    võiks ka olla, et hea oleks töötamist jälgida.

    Et miks GPS välja lülitada... Öko, ütleks, voolutarve on suur et koguaeg töös
    hoida (eriti siis "kui ahvid voolu ära võtavad" ja akutoitele jääb).
    Pealegi piisab mõnest minutist ööpäevas ja "seansse" sagedamini kui korra
    ööpäevas teha ilmselt ka vaja pole.

    PS. Eelneva jutu kohta selgitav skeemiosa ka juurde:
    Click image for larger version  Name:	fgr2.png Views:	0 Size:	2,0 KB ID:	1128560
    K annab loendurile suuna - liita või lahutada, trigeri väljundilt.
    DAC-i väljundist FK saab juhtpinge VCXO varikap.
    Takistid R ja 2R võib vast suhteliselt kõrgeoomised panna,
    sest varikap ju voolu ei tarbi.
    Esialgsel käivitusel tekib seis "7" (1 + 2 + 4).
    GPS mooduli väljalülitamise hetkest saab impulsi sisend C
    ja loenduri seis muutub ühe võrra "õiges vajalikus suunas".
    C jaoks saaks signaali RX väljundilt, siis võiks olemasoleva
    DCF77 plaadi ka ümbertegemata jätta, ainult inverteerimine
    tuleks loenduri ette teha (nt. lihtsalt ühe transistoriga).
    Seis jääb kestma järgmise korrigeerimisseansini.

    Nii võiks ta vist töötada...
    viimati muutis kasutaja fre; 01 m 2023, 15:20.
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

    Comment


      #17
      Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
      Kui piirduda lihtsustatud lahendusega, sundides VCXO-d ainult kahel
      võimalikul sagedusel (ettekäimine / mahajäämine) töötama, tekib mõlemal juhul jama.
      Toimub kas ala- või ülereguleerimine ja mitme "seansiga" hoopis koguneb käiguviga
      mõlemal juhul, mille tagajärjel haakub süsteem hoopis "naabersekundi" külge.
      Puudub see "kondensaator", mis vea suurust või paranduse väärtust meeles hoiaks.
      Kondensaatori "tekitab" seansside tihedus. Korrektsioon peaks olema vähemalt nii sügav, et faasinihke kasv peatub. Faasinihe ei pea ju ühe seanside vahega korrigeeruma või "+" muutuma "-" sex.

      Comment


        #18
        Arvan et hakkab genereerima, loendab palju plussi ja siis veelrohkem miinusesse ja nii edasi. Nagu pll kondensaatorite ahelas on lisaks kondedele veel üks konde läbi takisti, seda ahelat oleks vaja mis käib nagu konde läbi takisti.

        Comment


          #19
          Esmalt postitatud a1 poolt Vaata postitust
          .......
          Korrektsioon peaks olema vähemalt nii sügav, et faasinihke kasv peatub.
          Faasinihe ei pea ju ühe seanside vahega korrigeeruma või "+" muutuma "-" sex.
          Umbes niimoodi ka mina mõtlesin kui lihtsustatud variandile läksin.
          Siin aga on peidus vastuolu. Kui on alareguleerimine (ühe seansside
          vahega faasinihe veel ei korrigeeru) jääb alles väike viga. Järgmise
          vahega on juba topeltviga ja nii ta kasvab kuni lähebki sünkroonist välja.
          Kui aga teha ülereguleerimine (ühe seansside vahega faasinihe siis
          korrigeerub ja muutub vastasmärgiliseks), on olukord juba parem, kuid
          keerulisem ja sellest arusaamiseks oleks vast abiks võimalike konkreetsete
          arvudega mängimine, mis hõlmaks päris mitu seansside vahet.
          Praegu enam ei viitsi sellist (pikka) näidet siia kirja panna.

          Elektroonika töötab suitsu baasil.
          Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
          Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

          Comment


            #20
            PLL mõte on selles, et faasivahe tõmmatakse nulli.
            Antud juhul ei ole see vajalik, piisab kui viga jääb vahemikku +-0,5sek ja see ei pea korrigeeruma ühe seansivahega. See võib ka pidevalt pendeldada õige keskväärtuse ümber. Korrektsioon peab olema nii sügav, et viga (sama polaarsusega) ei kasvaks, korrektsioon ei pea esimesel võimalusel faasi vea polaarsust vahetama.

            Iseasi, kui mingid välised tegurid, toitepinge, temperatuur, avaldavad sagedusele suuremat mõju, kui varikapiga tüürimine.
            viimati muutis kasutaja a1; 01 m 2023, 10:15.

            Comment


              #21
              Vaja on PID loop taolist valemit. Loendur annab vaid I sellest valemist ja see on täpselt lõputult võnkuv.

              Comment


                #22
                Ma kujutan ette, et töötamisel jääkski loenduri seis "võnkuma" oma keskväärtuse
                (näiteks "7") lähedal, ehk põhiliselt piirkonnas "5"..."9". Kõike ei oska ette arvata,
                ikka võivad ilmneda mingid nüansid. Reaalsus selgub alles maketeerimise ja
                katsete käigus, aga sinnani läheb veel aega. Tegelen siis kui on aega ja tuju.
                Esialgu võin isegi seda lihtsustatud (ilma reeversloenduri vaheskeemita)
                varianti katsetada ja vaadata mis "vigureid" ta tegema hakkab.
                Ilmselt see ei rahulda, tuleb muuta-täiendada ja teisiti teha.

                R-2R skeemiga pole ma varem tegelenud, kogemused seni puuduvad.
                Kui takistid suhteliselt kõrgeoomised panna, pole vist vaja mikroskeemi
                väljundite takistusi arvesse võtta. Suurt täpsust sellelt DAC-ilt pole ju vaja.
                Kena oleks selle 16 astmega "treppi" ka ostsilloskoobiga vaadata, selleks
                peaks loendurile mingi taktsageduse sisse söötma...

                Sagedussüntesaatorites faasdetektori järel olevas madalpääsfiltris (LPF) on
                enamasti ka üks jadamisi RC ahel, seal on teema selles et tagasiside positiivseks
                ei kujuneks ja süsteem võnkuma ei läheks, aga ka faasimüra vähendamise küsimus.
                See kõik on ka omaette teooria, internetist võib leida sellise filtri arvutamise abi...
                Mis selle vaste siin võiks olla, ma esialgu ette ei kujuta või kas sellele mõelda vaja on.

                Siinsel PLL-il ja sagedussüntesaatorite PLL-il on nii ühiseid kui ka väga erinevaid
                omadusi ja põhimõtteid, nii et mõtteainet jätkub veel pikemaks ajaks...
                PLL töötamise üldpõhimõtted jäävad siiski samaks nii GPS-ga kui ka DCF77-ga
                sünkroniseerimisel, seepärast ühelt teisele üle minnes (vahetades) üllatusi ei ootaks...

                Minu need "kellaprojektid" juba ongi sellised pisut omamoodi, nii pole vist varem tehtud
                (näiteks VCXO 32,768kHz ei toodetagi, pole vajadust olnud). Minu "kiiks" seisneb selles
                et mulle meeldivad sekundiosuti sujuva liikumisega kellad. Neid aga (eriti kui neid mitu
                on ja emakellalt koos töötavad) järsult õigeks panna ei saa (noh, saab ju, aga on tülikas
                ja tüütu tegevus). Aga selle asemel käigukiiruse timmimisega saaks nad ikkagi korraga
                kõik õiges ajas hoida. Noh, esialgu käsitsi vahel nupust reguleerides kui viga näha.
                Trimmeri asemele varikap, siis skeemi edasi arendades saaks ka seda automatiseerida.
                Sellest siis need kaks korrigeerimise teemat. Tänud nendele, kes mulle kaasa tunnevad
                sellise imeliku "kiiksu" osas ja viitsivad ka skeemi arenduses kaasa mõelda!
                viimati muutis kasutaja fre; 02 m 2023, 16:34.
                Elektroonika töötab suitsu baasil.
                Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                Comment


                  #23
                  Teema värskenduseks paneks siia veel ühe skeemijupi,
                  mis on küll veidi toores esialgu, nagu mõttedki veel, aga
                  selgitamiseks ja soovijatele kaasa mõtlemiseks abiks ikka:
                  Click image for larger version

Name:	KGF4.png
Views:	185
Size:	4,8 KB
ID:	1128847
                  See osa saaks eraldi pisut madalama, stabiliseeritud toitepinge.
                  Skeemis on tinglikult stabilitron, aga kaks punast LED-i jadamisi
                  teeks samuti sobiva pingelangu piisava stabiilsusega.
                  Loenduri väljunditelt 1-2-4-8 läheks info veel lisaskeemile, mille
                  vahendusel saaks jälgida loenduri seisu. Lihtsamal variandil
                  kasvõi nelja LED-iga, midagi keerukamat vast polegi vaja...
                  Prooviks seekord ka VCXO teistsugust lahendust, lihtsam nivood
                  omavahel sobitada. Kella plaadile saaks F anda otse К176ИЕ12
                  sisendile Z, jättes ära sealt transistoriga sobitamise osa.
                  R4 ja R5 väärtustega tasuks vist katsetada, et kvartsgeneraator
                  võimalikult madala toitepingega käivituks. C3, C4 ja C5 valikuga
                  saab paika õige sageduse (kui loendur on seisus "7") ja sellest
                  kõrvalekallutamise mõju sobiva tugevuse.
                  Nii taotleks töötamist põhiliselt seisude piirkonnas "5"..."9".

                  Selle postituse skeemil on peale loendurit veel jaotus DAC (digi-
                  analoog-muundur) ja VCXO (pingega tüüritav kvartsostsillaator),
                  aga kõik see kokku lähekski eespool oleva skeemi punktiirjoone
                  sisse "VCXO"-ks. Sisend K annab sageduse muutmise "suuna".
                  Millalgi makettmontaaži tegema ja katsetama, detaile valima.

                  VCXO väljundsagedus 32768Hz oleks siis justkui selline "kodune
                  ajaetalon", mida on hea mitmele poole saata - programmkelladele
                  ja emakellale ning sellelt juba edasi liiniga igasse tuppa 8Hz.

                  Kui kunagi mõlema "-korrektsiooni" teema skeemid saavad
                  oma lõpliku (ja reaalselt töötava!) kuju, koondaks nad kokku
                  teemasse "Koostame CMOS skeeme", kus on ees "ootamas"
                  juba "Meloodiline uksekell", "Tahhomeeter / sagedusmõõtja"
                  ja faasdetektorite skeemid. Need kaks aga jääks kirjeldama
                  skeemiarenduse käiku aja jooksul, aga ka mõningaid muid
                  võimalikke versioone (nt. heliline indikatsioon LED-ide asemel)
                  või mõnele elektroonikahuvilisele sobivaid skeemifragmente.
                  viimati muutis kasutaja fre; 26 m 2023, 11:51.
                  Elektroonika töötab suitsu baasil.
                  Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                  Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                  Comment


                    #24
                    Esmalt postitatud Elektrik poolt Vaata postitust
                    .......
                    On üks projekt plaanis ja sobiks sinna.
                    Kui saladus pole, mis täpsemalt?

                    Kogu skeemi töötamise indikatsiooni saaks vast üheksa LED-iga teha,
                    igale ka suure sisendtakistusega vaheskeem (siin üks võimalik variant):
                    Click image for larger version  Name:	IND5.png Views:	0 Size:	1,4 KB ID:	1128927
                    Alumised neli näitaks loenduri seisu, lihtsalt kahendsüsteemis.
                    Hea oleks vahel neile pilku peale visata, eriti "sissetöötamise" alguses.
                    Võrgupinge puudumise ajal (akutoitel) oleks nad üldse kustunud.
                    SEK ja MIN töötaks veidi erinevalt, sõltuvalt sellest kumba "etaloni"
                    parasjagu kasutan. Sellest olen juba varem kirjutanud.
                    Niisugused mõtted siis esialgu, kuni maketeerin täiendatud VCXO
                    skeemi, mis on eelmises postituses.
                    viimati muutis kasutaja fre; 30 m 2023, 18:14.
                    Elektroonika töötab suitsu baasil.
                    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                    Comment


                      #25
                      Proovimakett täiendatud VCXO skeemist (postitus #23) hakkab ka kokku saama,
                      sinna lõppu lisasin veel К561ИЕ16, et ühtlasi mulle vajalikke 128Hz ja 8Hz saada.
                      DAC-i koostamiseks leidsin mingi koguse täppistakisteid 80,6kΩ, need siis oleks 2R.
                      Selliseid kahekaupa rööbiti (40,3kΩ) oleks R (kolme vajaliku R tegemiseks kuus tk.).
                      Loodan et sobivad, on piisavalt kõrgeoomised. Kontrolliks-mõõdaks väljundpinget
                      kõigi 16 loenduri seisu puhul, ostsilloskoobiga "treppi" vast ei hakkakski vaatama.
                      viimati muutis kasutaja fre; 09 m 2023, 00:32.
                      Elektroonika töötab suitsu baasil.
                      Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                      Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                      Comment


                        #26
                        Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
                        .......
                        Kontrolliks-mõõdaks väljundpinget
                        kõigi 16 loenduri seisu puhul, .......
                        Loenduri seisul "0" on DAC-i väljundpinge 0,00V,
                        seisul "1" - 200mV,
                        seisul "2" - 390mV,
                        seisul "3" - 590mV,
                        seisul "4" - 790mV,
                        seisul "5" - 980mV,
                        seisul "6" - 1,18V,
                        seisul "7" - 1,38V jne.
                        kuni seisul "15" oli väljundpinge 2,97V,
                        seda siis selle skeemiosa toitepingel 3,18V.
                        Digitestri sisendtakistus on vast megaoom või rohkem.
                        Kui mingi +/- 10mV paneks mõõtetäpsuse arvele,
                        siis "sammuks" võiks lugeda ümaralt 200mV.
                        Digi/analoog muunduse täpsus paistab jäävat ka
                        10mV piiridesse, mida kokkuvõttes võiks pidada
                        väga heaks tulemuseks.
                        Et varikapile sobiks pinge pigem piirkonnas 1....3V,
                        siis ehk takistitega sobivalt "mängides" veaks saadud
                        väljundpinget kuidagi toitepingele lähemale. Eks see
                        skeemiosa ka välja kujuneb edasiste katsetuste käigus...
                        viimati muutis kasutaja fre; 10 m 2023, 16:34.
                        Elektroonika töötab suitsu baasil.
                        Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                        Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                        Comment


                          #27
                          Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
                          Kogu skeemi töötamise indikatsiooni saaks vast üheksa LED-iga teha,
                          igale ka suure sisendtakistusega vaheskeem
                          Miks mitte hoopis FET-e kasutada?

                          Comment


                            #28
                            Jah, väljatransistore muidugi võiks kasutada, kui neid
                            samamoodi hunnikus oleks kohe kodus käepärast võtta.
                            Samuti võiks lääne loogikat vene omade asemel kasutada,
                            kui neid samuti karpide viisi käepärast võtta oleks.
                            Siinkohal annaks mõningad vasted "vene" - "lääne":
                            К561ЛЕ5 - CD4001
                            К561ЛА7 - CD4011
                            К561ТМ2 - CD4013
                            К561ИЕ14 - CD4029, MC14029
                            К176ИЕ12 - vaste puudub.
                            Lisaks veel, "vene" К561 seeria kohta pakutakse, et nende
                            toitepinge võib olla piirkonnas 3...15V, К176 aga 9V +/- 10%.
                            Üldjuhul К176 "on nõus" samuti töötama toitepingel 3V.

                            Tähistustega tasub ka tutvuda, mainin siin mõnda vaid lühidalt:
                            Täht K tähendab "laiatarbe", see võib eest ka puududa.
                            Kui ees on КР, tähistab see harilikult keraamilist korpust,
                            muidu määrab korpuse tüübi siiski vaid seeria number.
                            Kui järel (või eraldi) võib kohata tähistust ВП, on tegemist
                            kõrgema kvaliteediga (sõjaväeline toode).
                            Tasub meeles pidada, et "lääne" loogikal on esitähed tavaliselt
                            tootjafirma tähistus, mistõttu võib erinevaid kohata. Lõputähed
                            (peale numbreid) aga annavad tavaliselt korpuse tüübi.
                            Elektroonika töötab suitsu baasil.
                            Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                            Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                            Comment


                              #29
                              Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
                              .......
                              Et varikapile sobiks pinge pigem piirkonnas 1....3V,
                              siis ehk takistitega sobivalt "mängides" veaks saadud
                              väljundpinget kuidagi toitepingele lähemale. Eks see
                              skeemiosa ka välja kujuneb edasiste katsetuste käigus...
                              Niisama lihtsalt see peakski õnnestuma:
                              Click image for larger version  Name:	KGF4.png Views:	0 Size:	5,1 KB ID:	1129092
                              Selle "töö" teeb ära 240kΩ takisti R2, mis on kahekordne DAC-i väljundtakistus.
                              Niisuguse pingejaguri vahendusel hakkab varikap saama pinget vahemikus
                              1...3V, muutuste "samm" seetõttu aga ühtlasi väheneb 200mV-lt 133mV-le.
                              DAC-i takistid jätsin skeemil nummerdamata, arvatavasti tuleb nendest selline
                              "kuuejalgne moodul" teha.
                              Järgmisena on ees kvartsiga ühendatud detailide valik. Sellest edaspidi...

                              PS. Tegelikud mõõtetulemused loenduri kõigil 16 seisul.

                              Pinge digitestriga mõõdetuna R2 "alumisel" otsal:

                              seisul "0" - 1,06V
                              seisul "1" - 1,19V
                              seisul "2" - 1,32V
                              seisul "3" - 1,45V
                              seisul "4" - 1,58V
                              seisul "5" - 1,71V
                              seisul "6" - 1,84V
                              seisul "7" - 1,97V
                              seisul "8" - 2,10V
                              seisul "9" - 2,23V
                              seisul "10" - 2,36V
                              seisul "11" - 2,49V
                              seisul "12" - 2,62V
                              seisul "13" - 2,75V
                              seisul "14" - 2,88V
                              seisul "15" - 3,01V

                              R2 ei ole täppistakisti, on lihtsalt juhuslik ettesattunu, seetõttu tekkis
                              "samm" 130mV (kui ta oleks aga veidi suurem, täpselt kahekordne
                              DAC-i väljundtakistus, oleks "samm" arvutuslikult 133,(3)mV).
                              Varikap võib sellega saada pingevahemiku 1,06...3,01V, aga
                              eks see pinge tööolukorras sinna 2V lähedale peaks jääma.
                              viimati muutis kasutaja fre; 13 m 2023, 13:18.
                              Elektroonika töötab suitsu baasil.
                              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                              Comment


                                #30
                                https://www.kjell.com/se/produkter/h...byggnad-p40678 Õpetus inglise keeles:https: //www.kjell.com/globalassets/mediaassets/754073_40678_manual.pdf?ref=064C1A00DD. Lähen enne Jõulu Stockholmi; kui keegi tahab näppida, võin ära tuua.
                                viimati muutis kasutaja Shele; 12 m 2023, 14:28.

                                Comment

                                Working...
                                X