Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Kondeka küsimus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Originally posted by Ayrie@Feb 7 2005, 16:50
    Aga siis kilekondensaator, hm?
    See ilmselt lai mõiste, hõlmab ka kõiki polü- algusega tüüpe?
    Küllap vist. Eks need piirjooned sellised ähmased ole
    1uF 50V-le. 40 kroonist polüestrit ega 24 kroonist SMD plastikut ei tahaks osta..
    Ega ise ka just rõõmsalt ostma ei tõttaks
    Mõni sobiv nn. doonorplaat oleks ilmselt abiks?

    Comment


      #17
      Keraamilisi oleks poest kohe mitu erinevat leida.
      Seal skeemis oleks ka kohe C3 midagi 50 nano vist. Ei tea kas, kõlbab sinna ka 47 või oleks parem kaks sajast rööbiti panna?

      Comment


        #18
        Ehk ikka jadasse?!
        The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
        Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
        Projektide pildid
        Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
        http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

        Comment


          #19
          Kaks sajast rööbiti on ikka 50 olnud.
          Jadamisi ikka 200.
          :unsure:

          Comment


            #20
            Originally posted by Ayrie@Feb 7 2005, 21:22
            Kaks sajast rööbiti on ikka 50 olnud.
            Jadamisi ikka 200.
            :unsure:
            Takistitega on niimoodi, kondensaatoritega ikka sedasi et rööbiti olles liituvad...
            Elektroonika töötab suitsu baasil.
            Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
            Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

            Comment


              #21
              konde mahtuvus on nagu aku mahtuvus konstantse takisuse jaoks: paned 2 akut rööpi, siis köetaks takistit 2x kauem, kui ühe akuga, ag kui jadasse panna akud, siis köetakse kuumemaks, aga 2x lühemat aega, kui ühe akuga.
              parandage mind, kui halva võrdluse tõin
              Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

              Comment


                #22
                Tuleb ikka 8 klassi füüsika õpik jälle välja võtta,või mis Ayrie.
                The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
                Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
                Projektide pildid
                Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
                http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

                Comment


                  #23
                  Tead sa ära hüppa siin midagi, poisu
                  Palavikus peaga läks segamini, wow kehv lugu :angry: muidugi on ju näiteks reservkondedki paralleelis.
                  8 klass, mhmh, sealne "loodusõpetuse" ainenime kandev kursus ei hõlma elektriõpetust mingilgi moel. Ja kondensaator, kui üpris keeruline komponent on vist 10. või 11. klassis.

                  Comment


                    #24
                    ..aga ega enne siis teadmiste puudumine kommenteerimist ei sega.

                    Selliseks tegevuseks on siiski teised foorumid, peldikusein delfi nimelt.

                    Comment


                      #25
                      No nyyd ikka sai mõnel mehel sarv punaseks aetud!kuid pole hullu.Lihtsad vead mõnikord sunnivad kohe kellegi peal hüppama.Nii siis veelkordaraleelsete kondensaatorite mahtuvused liituvad, jadaühenduse puhul väheneb sõltuvalt kondensaatorite mahtuvusest.Kondensaatorite jadaühenduse kogumahtuvus arvutatakse analoogse valemiga kui takistite rööpühenduse puhul.Juhul, kui keegi ei peaks veel teadma.
                      Ps. DELFI seinast ei tea ma midagi,kuid mu sõber ikka vahest poetab mõne "anektoodi" antud lehelt.Eriala ei luba igasugust sodi lugeda....
                      The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
                      Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
                      Projektide pildid
                      Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
                      http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

                      Comment


                        #26
                        Vs: Kondeka küsimus

                        Tere,

                        Ei hakanud uut teemat tegema, küsin siin ära kui võib .
                        Millist infot sisaldab see kood 2A223J ? Kas siit saab pinget ja mahtuvust(või mahutavaust või kuidas seda nüüd nimetadagi) välja lugeda ?
                        (Tegemist on ühe väikese oranžika kondensaatoriga, u. 6x10mm ristkülik, peaks pärinema kusagilt elektrikitarri skeemist )

                        Comment


                          #27
                          Vs: Kondeka küsimus

                          Küsida ikka võib.
                          2A peaks tähendama lubatud nimipinget 100V
                          223 dešifreeritakse nii et kirjutatakse kaks esimest numbrit ja lisatakse niipalju nulle kui on kolmas number, antud juhul 22000. Tulemuseks on nimimahtuvus pikofaradites (pF), seega 22000pF ehk 22nF (nanofaradit).
                          J peaks tähendama võimalikku kõrvalekallet nimimahtuvusest ±5%.
                          Mahtuvuse (põhi)mõõtühik on farad (lüh. F),
                          mahutavus on keemiliste vooluallikate teema ja ampertunnid (Ah).
                          Elektroonika töötab suitsu baasil.
                          Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                          Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                          Comment


                            #28
                            Vs: Kondeka küsimus

                            tänud!

                            Comment


                              #29
                              Vs: Kondeka küsimus

                              Paneks ka vahele omalt poolt küsimuse.
                              Nimelt probleem selline. Mis vahe on kondekatel. Mõlemad on keraamilised, 1 on see ümmargune oranšikas konde, teine on rohkeline/sinine/pruun plönn. Mis neil ehituslikult vahet on? Tean et neid oranšikaid ei soovitata heli ahelatesse panna, kuid kui vahetasin oma ühel nö. eelvõimendil kõik konded nende teiste vastu(minu puhul sinised) siis oli sound ikka üpris kole..

                              Skeem, millest jutt on, on siin: http://www.tube-town.net/diy/lov/lov...rshredder.html

                              Loodan et keegi teeb selgeks mulle milles häda on.
                              Lisaks veel selle ka, et 100n asendus Nu10-ga, 0.022 asendus 22nf (äkki teisendus vead ka sees?)
                              Loodan et ma saan lõpuks selle asja enda jaoks selgeks tehtud.

                              Comment


                                #30
                                Vs: Kondeka küsimus

                                Esmalt postitatud served poolt
                                Nimelt probleem selline. Mis vahe on kondekatel. Mõlemad on keraamilised, 1 on see ümmargune oranšikas konde, teine on rohkeline/sinine/pruun plönn. Mis neil ehituslikult vahet on? Tean et neid oranšikaid ei soovitata heli ahelatesse panna, kuid kui vahetasin oma ühel nö. eelvõimendil kõik konded nende teiste vastu(minu puhul sinised) siis oli sound ikka üpris kole..
                                See värvilise plönni jutt ei anna vähemasti mulle küll miskit olulist inffi. Tõsi, enamasti on teatavatel konde tüüpidel ja tootjatel omad kesta värvid välja kujunenud, aga need varieeruvad.
                                Konde mark/tüübitähis on see, mille järgi saad datasheet`ist parameetrid välja otsida.

                                Comment

                                Working...
                                X