Analyzer (LED)

[Ayrie]

Edit'is viidatud lehekülje kohta: kuidas tuleks seal takkide ja kondede ühikud teisendada, et läbi viia arvutused tabeli järgi?

[digital]

Ikka põhiühikuteks, si detsimaaleesliidete järgi: http://en.wikipedia.org/wiki/SI_prefix

[Ayrie]

Kahjuks pean ikkagi tunnistama enda võimetust antud probleemi ees. Põhiline mure seisneb selles, et ma ei saa aru mida ma millise valemi järgi arvutan; osad väärtused ja märgid on tekstis antud, teised mitte. Äkki saaksin ühe näidistehte; vähemalt niikaugele; et oleks aru saada, millise tehte järgi midagi ja mis moel lahendada..

Ütleks sellistel tingimustel 20 000 Hz - 16 Hz = 19984 Hz vahemik kuuldavat heli ja 8 kanalit. Siis ühe kanali vahemik on 19984 : 8 = 2498 Hz. Seega kõige madalama sageduse tulp on 16 Hz kuni (2498 + 16 = ) 2514 Hz jne.
Parandage kui eksin.
Nüüd tekivad probleemid vajalike valemitega.

Tänaksin

[a1]

sagedusriba ei saa (õigemini ei ole mõistlik) jagada võrdseteks vahemikeks lineaarselt vaid pigem näiteks nii:
50Hz
100
200
400
800
1,6kHz
3,2
6,4
15

praegusel jul on iga järgmise väärtuse jaoks eelmist korrutatud kahega (aga ribade arvu muutmiseks võid korrutada ka mingi muu arvuga).


OT:
sain sellest teemast veidi innustust, teha 1 tulp ja venitada selle pikkust laserkiire kiire kõigutamisega

[urmo]

Originally posted by a1@Dec 15 2004, 18:17

OT:
sain sellest teemast veidi innustust, teha 1 tulp ja venitada selle pikkust laserkiire kiire kõigutamisega

Kleebi valjukale tükike fooliumit, laser vajaliku nurga alt peale ja ...

[Ayrie]

Sooviks ikkagi abi veel.

Mõtlesin ka, et kas see skeem töötab? Ja kas Ct ja Cb tähised mitte-lüüt kondede juures tähistavad mingit liiki?

Selline küsimus kah veel. Et kuidas asi arvuti toiteplokist väljuvate ja molex-pistikuga lõppevate juhtmetega ikka asi on? Kollane pidavat olema +12V ja punane +5V ning keskel olevad mustad vastavalt selle pinge miinused, kummale plussile nad lähemal on. Aga kuna kõigil neljal klemmil ühinevad kaks sarnast juhet (kokku siis 8), siis kas see on arvestatud?

[Padasonic]

Originally posted by Ayrie@Dec 16 2004, 17:47
Sooviks ikkagi abi veel.

Mõtlesin ka, et kas see skeem töötab? Ja kas Ct ja Cb tähised mitte-lüüt kondede juures tähistavad mingit liiki?

Selline küsimus kah veel. Et kuidas asi arvuti toiteplokist väljuvate ja molex-pistikuga lõppevate juhtmetega ikka asi on? Kollane pidavat olema +12V ja punane +5V ning keskel olevad mustad vastavalt selle pinge miinused, kummale plussile nad lähemal on. Aga kuna kõigil neljal klemmil ühinevad kaks sarnast juhet (kokku siis 8), siis kas see on arvestatud?

Väiketähed b ja t tähendavad selles skeemis bassi ja kõrgete (bass, treble) filtri kondekat.

Arvuti toiteplokkides kipuvad need miinusjuhtmed kõik kokku saama. Vahel isegi samas punktis. Kui suurt koormust järgi ei pane, siis pole vahet. Et asjas kindel olla, võid ju ploki lahti harutada ja täpsemalt uurida. Kui ma nüüd küsimusest õigesti aru sain...

[Ayrie]

Originally posted by Padasonic+Dec 16 2004, 21:46--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (Padasonic @ Dec 16 2004, 21:46)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-Ayrie@Dec 16 2004, 17:47
Sooviks ikkagi abi veel.

Mõtlesin ka, et kas see skeem töötab? Ja kas Ct ja Cb tähised mitte-lüüt kondede juures tähistavad mingit liiki?

Selline küsimus kah veel. Et kuidas asi arvuti toiteplokist väljuvate ja molex-pistikuga lõppevate juhtmetega ikka asi on? Kollane pidavat olema +12V ja punane +5V ning keskel olevad mustad vastavalt selle pinge miinused, kummale plussile nad lähemal on. Aga kuna kõigil neljal klemmil ühinevad kaks sarnast juhet (kokku siis 8), siis kas see on arvestatud?

Väiketähed b ja t tähendavad selles skeemis bassi ja kõrgete (bass, treble) filtri kondekat.

Arvuti toiteplokkides kipuvad need miinusjuhtmed kõik kokku saama. Vahel isegi samas punktis. Kui suurt koormust järgi ei pane, siis pole vahet. Et asjas kindel olla, võid ju ploki lahti harutada ja täpsemalt uurida. Kui ma nüüd küsimusest õigesti aru sain... [/b][/quote]
Aga miks need tähised seal on, mõtlen, et kas skeemi koha pealt on oluline seda teada, et need seal just bassi ja kõrgheli kondekad on?

Ok, miinus on selge. Aga kuidas ikkagi plussiga on? Täpsustan, et pidasin silmas tõika, et pistikusse läheb igasse neist neljast august kaks samasugust juhet, ehk 2x4=8 kokku. Kas aga punasel ja kollasel juhtmel on pinged vastavalt pluss 5 ja 12 volti arvestatud selle järgi, kui need mõlemad juhtmed seal on? Ehk siis, mis pinge tuleb näiteks ühekordsest juhtmest?

[Padasonic]

Eraldi tähistatud on need kondekad selleks, et kui tuleb tahtmine näiteks bassi või kõrgete filtri sagedust muuta, siis oleks neid lihtsam skeemilt leida. Kivi andmelehel on selleks valemid. Antud kondekatega (0,39uF ja 0,01uF) on filtrid häälestatud vastavalt sagedustele 40Hz ja 16kHz.

Tähendab, mis juhtub siis, kui üks miinusjuhtmetest lahti tuleb, pooleks läheb, jne?
Väikesel koormusel ei juhtu midagi, kui need juhtmed plaadi (olgu see siis floppy, HDD, või midagi muud) peal nagunii kokku saavad. Kui aga +5V või +12V (või mõlemat) ahelat koormata suure vooluga, siis tekib miinusjuhtmel märgatav pingelang (plussjuhtmel muidugi ka). Tester/multimeeter ei näita eriti midagi, ostsillograafiga võib aga pilt väga kole olla. See tähendab, et +5V ahelas liikuvad impulsid "väristavad" natuke +12V pinget ja vastupidi, miinus neil ju ühine. Tulemusena võib tekkida igasugu jamasid arvutiga (müstilised "hangumised" jne). Enamasti on toiteplokist tingitud jamad seotud hoopis juppidega koonerdamisest valmistajatehases, aga see on hoopis omaette teema. Kui miinusjuhtmeid on kaks, on ka vastastikused mõjud kaks korda väiksemad.
Ehk siis ühe miinusjuhtmega on suure koormusvoolu korral +5V asemel näiteks 4,8V pistiku pealt mõõtes. Samas toiteploki poolt mõõtes on ikka 5,0V. Kui teine miinusjuhe ka külge ühendada, saame koormusele juba 4,9V. See 0,2 või 0,1V siis "väristabki" 12V ahelat, kui on impulsskoormus (nagu arvuti on, eriti kõvaketas - viimane mõjutab küll rohkem 12V ahela kaudu 5V, kui loeb/kirjutab). Toodud numbrid on näitlikud ja olenevad juhtmete pikkusest ja jämedusest ning koormusvoolust.

Selline segasevõitu targutus siis. Ehk oli abiks? Võimalik, et keegi veel täpsustab/täiendab seda teemat, kui mul midagi kahe silma vahele jäi või unise peaga viltu läks.

[Ayrie]

Njaa, võibolla oligi seal jutus mingi info, aga põhimõtteliselt soovisin vaid ühesõnalist vastust. Kui asi konteksti panna, siis mõtlesin ehitada voolu osas arvuti toiteplokist sõltuva jubina selle skeemi järgi. Kuna ka kivi lehel oli see toodud, siis skeemi funktsionaalsuses ja töötavuses ma enam eriti ei kahtle. Seega kavatseksin toita karpi neljaklemmilisest molex-pistikust (see millel plastikots valkjas-läbikumav). Teadupärast, nagu ka mainisin, läheb igasse klemmi kaks samasugust juhet. Seega kogu küsimus minu jaoks ongi selles, kas skeemile ilmselt sobiv 12-voldine plusspinge on võimalik saavutada ühe kollase juhtme või kahega, kuna just niipalju neid kirjeldatud pistikusse suundub. Ja sel juhul mis on ühekordsete juhtmete pinged (näiteks pisike kolmeklemmine valge, läbipaistmatu pistik - Floppy?, lisaventilaator) ? Põhiliselt tahaks asja lihtsalt kindlaks teha.

Ja kas need bassi- ja treblikonded on seal keraamilised või midagi kvaliteetsemat?

EDIT: Näen, et samasuguse pistikuga lõppevaid juhtmeid on nii topelt- kui ka ühekordsete juhtmetega (4 ja 8 juhet). Kas antud pinged kehtivad siis topelt- või ühekordsete juhtmete puhul?

Kas potekad on lineaarsed?

[Padasonic]

Ega see jubin pole arvuti toiteplokile ainuke koormus? See pole küll hea mõte, sest impulsstoiteplokkidele reeglina ei meeldi tühjalt töötamine. Selle jubina voolutarve on toiteploki võimsusega võrreldes olematu. Siis pead veel midagi sinna järgi riputama +5 või +3,3V ahelasse, olenevalt sellest, kas on AT või ATX toide.

Kõik pinged on toodud üldjuhtme (musta) suhtes. Googlesse "at connector" või "atx connector" ja tuleb infi kolinal.
0,01uF lüüti pole mina veel näinud. Väikseim on olnud 0,1uF. Seega tuleb kasutada "tavalisi" kondekaid.

[Ayrie]

Ok, kõik korras.

Kas aga ühendatakse skeem masina ja kõlari vahele? Ehk siis nii, et signaali saab võtta tavalisest 3,5mm stereopistikust, mis pistetakse signaali kahe input otsa vahel jaotava ülemineku auku?

Või kuidas?

[Padasonic]

Kui on aktiivkõlarid, siis küll. Peab aga vaatama, et liiga suurt sisendsignaali ei anna. Siis võib asi koledasti moonutama hakata. Kui mõtled arvutikõlareid, siis võib neile sisendsignaalist väheseks jääda, sest ilmselt tuleb helikaardi väljundpinget kõvasti maha tõmmata. Katsetamise värk.

Üks küsimus oli vahepeal lisandunud. Tavaliselt on igasugu aktiivregulaatorites (nagu see skeem on) potekad lineaarsed, ehk A-karakteristikuga.

[Ayrie]

Kuna kivi andmelehel oli toodud maksimaalseks sisendvoolutugevuseks 45mA, siis kas saab seda üldse kollasest juhtmest toita? Vool oli sealt vist suurem.

Tekkis ka küsimus paigutuse kohta. Mul on üks subwooferiga kõlarikomplekt, mille kasti lükatakse 3,5mm stereo ja sealt väljub vasaku ja parema kõlari RCA. Kui nüüd ühendada see skeem enne toda kasti, kas siis tuleb kaks väljundsignaali jällegi teha üheks, et juhtida see kõlarisse? Või peab hoopis skeemi bassikasti ja tavaliste kõlarite vahele asetama? :unsure:

[Padasonic]

See 45mA on kivi maksimaalne voolutarve. Jama tekiks siis, kui toiteploki maksimaalne koormusvool oleks sellest väiksem. Kuna aga on palju kordi suurem, siis lihtsalt jääb ampreid üle ka teiste seadmete toiteks.

Teisest küsimusest ei saanud aru. Miks peaks need signaalid kokku liitma? Paned veel ühe subwoofri? See skeem on ju tämbriplokk koos helitugevuse ja balansi regulaatoriga. Siis kaob ju kõrgete regulaatori mõte :blink:
Küllap seal kastis on kõik liitmised juba tehtud. Skeem on mõeldud ühendamiseks enne lõppvõimendit/aktiivkõlareid.