LB1838M stepper controller

[raitl]

Kas keegi võiks mulle natuke selgitada antud tüki ühendamist? Kas üks selline kivi nõuab protsessorilt 4 jalga ühe mootori kontrollimiseks? (IN 1,2 ja ENA 1,2) Ning Vcont on suhteliselt ülearune? Või enamasti kasutuseta. Ühesõnaga....pinid 2, 6, 9, 13 protsessori I/O jalgadele, 3, 5, 10, 12 mootori otstele, 7, 14 GND ning 1 tahab saada toidet. Kas olen õigesti aru saanud?

[fre]

Originally posted by raitl@Dec 12 2004, 22:30
Kas üks selline kivi nõuab protsessorilt 4 jalga ühe mootori kontrollimiseks? (IN 1,2 ja ENA 1,2) Ning Vcont on suhteliselt ülearune? Või enamasti kasutuseta. Ühesõnaga....pinid 2, 6, 9, 13 protsessori I/O jalgadele, 3, 5, 10, 12 mootori otstele, 7, 14 GND ning 1 tahab saada toidet. Kas olen õigesti aru saanud?

Andmelehtede
http://www.alldatasheet.co.kr/datasheet-pd...YO/LB1838M.html
järgi sain mina aru, et see juhib (inglise k. "control" = eesti k. "juhtima" siinses kontekstis) 4-juhtmelist bipolaarset stepmootorit (e. sammmootorit). Selleks sisaldab kahte H-silda, üks kumbagile mähisele. Ülemine (skeemil) H-sild, mille väljundid OUT1 ja OUT2, on juhitav sisenditega IN1 ja ENA1. Olekutabelist on näha, et kui ENA1-le anda madal nivoo (loogiline "0" ehk "L"), on H-silla kõik transistorid suletud ja mootori mähis vooluta, siis sisend IN1 ei toimi. H-sild hakkab toimima siis kui (enable) ENA1-le anda lubav nivoo "1" ehk "H". Nüüd sisendiga IN1 määratakse mootori mähisele (OUT1 ja OUT2 vahel) antava pinge polaarsus, vastavalt tabelile. Analoogselt töötab alumine H-sild oma sisenditega IN2, ENA2 ja väljunditega OUT3, OUT4 teise mähise jaoks. Vs1 ja Vs2 (viigud 4 ja 11) tahavad ka toidet, nagu skeemilt näha. Vcont (viik 8) jääb ühendamata.
Niipalju esialgu lahtiseletamist, see olekutabel on veidi isemoodi seal, koondatud kujul ja vist vajas selgitamist.
Sõltub juba vajadusest ja konstruktorist, kas mikrokontrolleriga juhtida otse seda draiverit ja seega mootori iga sammu või kasutada mingit vaheskeemi (et anda sellele näiteks ainult pöörlemissuuna kohta info).
Google otsingusse "H-bridge" annab ka päris palju uurimiseks/lugemiseks...

[raitl]

ok, kui ma õigesti aru sain, siis riistvaraliselt peaks selline asi toimima...?

kahe bipolaarse mootori kontrollimiseks.


Skeem

EDIT: Korrigeerisin väljendust.

[fre]

Originally posted by raitl@Dec 14 2004, 23:02
...kahe bi-polaarse mootori kontrollimiseks.

Mootorite juhtimiseks ikka, õige sõnakasutus vajab veel harjumist. Skeemi uurisin, põhimõttelisi vigu ei avastanud. Eraldi toited võivad olla küll, isegi parem kui tugeva ja nõrga voolu ahelad on lahus. Sealjuures võivad ka erinevad pinged olla ja nii on mõttekas 1.-tele viikudele toide võtta ühisest kohast juhtskeemi toitega.

[raivo]

ühe bipolaarse samm-mootori jaoks ikka, sest samm-mootoris 2 mähist.

[raitl]

Originally posted by raivo@Dec 15 2004, 14:28
ühe bipolaarse samm-mootori jaoks ikka, sest samm-mootoris 2 mähist.

vaata skeemi. Seal ju kaks kontrollerit. :P Need on datasheedi järgi kahe h-sillaga. Et kumbki suudab üksinda ühte mootorit käitada.


Minu arusaamist mööda...

[raitl]

Võibolla vähe offtoppic, aga tekkis üks küsimus... Nimelt milleks ja millal kasutatakse stepperi kontrollereid, mis sisaldavad ainult ühte H-silda? Sel juhul on ju ühe mootori kontrollimiseks vaja kahte kontrollerit?! Bipolaarse mootori puhul ma mõtlen.

Vedelevad mul kaks sellist kontrollerit: NJM3717D2

Kas nende peamiseks eeliseks on ainult see, et võimaldavad full/half ja micro steppe?

[fre]

Originally posted by raitl@Dec 15 2004, 19:04
Võibolla vähe offtoppic, aga tekkis üks küsimus... Nimelt milleks ja millal kasutatakse stepperi kontrollereid, mis sisaldavad ainult ühte H-silda?

Ühe H-sillaga saab anda stepmootori ühele mähisele toite üht- või teistpidi valikuliselt, tavaliselt loodud ka võimalus kõik neli H-silla transistori sulgeda, siis jääb mähis toiteta. Muidugi on kahele mähisele vaja kaks silda.
H-sillaga võib ka tavalist alalisvoolumootorit juhtida (mitte kontrollida, selleks on hoopis vastavad andurid - termo-, ülekoormus- vms.), pöörlemissuunda muuta polaarsuse vahetamisega. Mõnikord (vt. näiteks draiver L298, oli teemas http://www.tevalo.ee/foorum/index.ph...c=9747&hl=L298 ) loodud võimalus ka sellise pidurdamiseks lühistamise teel.
Mõnel stepmootori draiveril (vt. näiteks HA13421,
http://www.datasheetcatalog.com/data.../HA13421.shtml )
on tehtud asendi fikseerimise võimalus, selleks antakse mähisele püsiv madalam pinge, ka justkui pidur peal.
Kas ühe mikroskeemi sisse on mahutatud üks või mitu H-silda, sõltub ilmselt mitmest asjaolust, näiteks ühe alalisvoolumootori juhtimise vajaduseks piisab ühest sillast või siis suurema võimsusega lahendusi näiteks teatud korpusesse kaks läheks liiale, jne.

[fre]

Originally posted by raitl@Dec 15 2004, 19:04
Sel juhul on ju ühe mootori kontrollimiseks vaja kahte kontrollerit?! Bipolaarse mootori puhul ma mõtlen.
Vedelevad mul kaks sellist kontrollerit: NJM3717D2

Selle andmelehel (lk. 9)
http://www.alldatasheet.co.kr/datasheet-pd.../NJM3717D2.html
on näha, millist jahutust ta vajab. Võimaldab siis 1A voolu juhtimist pingel 45V.
Kaht sellist saab üsna võimsa bipolaarse stepmootori juhtimiseks kasutada.
Mul mingist vanast printerist saadud plaadil sarnased kaks TEA3718S, on juhtinud
kunagi bipolaarset stepmootorit HB4218AC, millel 6,2-oomised mähised.