Elektrooniline elektriarvesti

[rehi]

Ehk siis tekkis huvi, et kas oleks võimalik (kindlasti on) ehitada elektrooniline voolumõõtja. Asi selles, et koduses majapidamises on tekkinud anomaaliad energiapoolt paigaldatud voolumõõtja näitude ja harjumuslike elektritarbimiste vahel.
Asja huvitamaks tegemisest võiks seadme ühendada lausa arvutiga, et lugeda näiteks erinevate tarbijate voolutarbimisi. Seade võiks asuda lausa elektrikilbis, saades infot tarbijate kaitseautomaatidelt.
Idee on selles, et mitu aastat tagasi sain sarnaste probleemide vaatlemiseks laenuks pisikese portatiivse voolumõõtja mille sai surgata pistikupessa tarbija vahele. Samuti kasutab ju Eesti Energia kauglugemisseadmeid.
Kahjuks on eelpoolnimetatud seadmed suhtkoht kallid ja tülikad monitoorimisvahendid.

Vot nii. Ons kellelgi ideid?

[martinj]

Selleks läheks Sul vaja voltmeetrit, ampermeetrit, faasimõõtjat ja kella. Nii saaksid kõige täpsema tulemuse.
Odavamas (ja ebatäpsemas) variandis võid piirduda lihtsalt ampermeetriga, mille skaala gradueerid vattides.

[KaruTEC]

On küll võimalik, aga päris keeruline. Vaja on mõõta true rms-i sest siinusvoolu tarbijaid kuigipalju pole (v.a küte ja hõõglambid).
Pealegi, kuna näit tuleb ebatäpne ei saa sa sellega kuhugi vehkima minna.
Miks sa ei osta voolumõõtjat ? Isetehes tuleb igal juhul kallim.

[R.I.P]

Kui sa raatsid raisata 4-6k eeq osta omale circutori toitevõrgu analüsaator koos dataloggeriga, saad selle ka arvutiga ühendada. Võimaldab mõõta 3 faasiliselt pingeid, voolusid, tarbitavat võimsust, võrku antavat võimsust, (aktiiv, reaktiiv), cosFi, teeb kindlaks koormuse liigi, arvestab tarvitatud energiahulka, võimalik automaatne tariifide ümberlülitus, alarmfunktsioonid (digitaal ja releeväljundid) jne. Pealegi ma usun et see seade peaks olema piisava täpsusega. Arvutiga saab ühendada seda kas rs232 või rs485 abil (sõltuvalt sidebloki kaardist). Ilma voolutrafodeta võib sellega mõõta otse kuni 5A vastavate voolutrafodega ??kA.

[reiss]

Üsna levinud on elektroonilised moodularvestid. S.t. asi nagu tavaline elektrienergiaarvesti aga moodulaparaadi kujus. Neil on enamusel impulsväljund olemas. Mingi iga 100W/h või 1kW/h järel paneb väljundisse ühe impulsi. Täpselt ei mäleta seda imuplside arvu aa see on igal tootjal ka erinev. Osadel on ka lisavariandina RS485 kommunikatsioon võimalik. Hind algab kusagilt 1700 EEK ja lõppeb 4000 EEK juures

[KaruTEC]

Eesti Energia paigaldatavad siemensi arvestid (hallid) annavad ka impulsi väljundisse.

[fre]

Originally posted by rehi@Dec 20 2004, 13:12
Asi selles, et koduses majapidamises on tekkinud anomaaliad energiapoolt paigaldatud voolumõõtja näitude ja harjumuslike elektritarbimiste vahel....
...Samuti kasutab ju Eesti Energia kauglugemisseadmeid...

Milles need anomaaliad väljenduvad?
Mind on ka mõnikord appi kutsutud uurima kui säärased kahtlused. Avastatud on seejuures selliseid põhjuseid:
- Naaber aitab tarbida, tahtlikult või ka teadmatult. Kellegi poolt on segi aetud näiteks need juhtmed, mis tulevad ülevalt paneeli kanalit pidi alla kahele seinakontaktile mis seinataguse naabriga ühises paneeliavas. Seda esineb tihti, et viga majaehituse ajast. Ka muud variandid esinevad.
- Boilerisse külma vee tuleku vahel olev klapp annab tagasi, boiler kütab siis torustiku külma vett. Ka paar sellist juhtumit olen avastanud, elektriarve oli järsult äkki kasvanud ja peale korrastamist jälle endiseks muutunud.
- Arvesti rike alles viimases järjekorras, sest üliharvad on juhtumid kus arvesti loeb rohkem. Ikka vähem loeb või jääb seisma kui rikkis.
Pakun siinkohal väikese valemi, kuidas korrasoleva elektriarvesti järgi arvutada tarbitavat võimsust. Teadaoleva võimsuse tarbimisel saab selle abil ka arvesti rikkest teada kui tõesti rikkis on. Muidugi võiks arvestada sellega et seadmete siltidel avaldatud võimsus pole nii täpselt antud kui tegelikult tarbib.
Valem: P=

3600 * N
---------- * k
t * Na

kus P on võimsus kW-des
N - kettapöörete või LED-i vilgatusintervallide (lugeda 0, 1, 2, 3, ...) arv
t - mõõdetav kestvus sekundites
Na - arvesti kettapöördeid või LED-i vilgatusi 1kWh kohta (arvestil kirjas)
k - voolutrafode ülekandekoeffitsient. Kui neid pole, siis 1.

Kauglugemisseadmed saavad impulsse tavalistelt elektroonsetelt elektriarvestitelt, neil kõigil selline impulssväljund olemas. Seda väljundit kasutavad ka arvestite taatlejad.

[rehi]

Elan nagu korteris ja kodune elektrisüsteem on ehitatud uus. Korraliku spetsialisti poolt ja projekti järgi. Anomaaliast: Keskmine tarbimine on sõltuvalt kuust ja aastaajast ca 400-500. Harva ka 600 kW. Elektrikütet ei ole. Vannitoa põrandaküte on ca 3m2 ehk siis mälujärgi 200-300 W. Põrandakütte lahendus on selline kus kaabel asub üsna plaadi all. Põrandaküttega vannituba EI küta.
Boiler on 3kW Thermor, keraamilise küttekehaga.
JA NOV. elektritarbimine 1300 kW.

Kuna novembris olid suured tormid (lääne-saaremaa), enamus trafosid olid väljas, vool kord oli-kord polnud (vahelduvvool irw) tuvastasin ühel pühapäeva hommikul testriga mõõtes seinakontaktis 165- 305 V. Seda terve päeva jooksul.
Loomulikult kakkusime seadmed seinast välja. Kuna ma ei tea kuidas selline asi voolumõõtjale mõjub ei hakka EE õiendama ronima.
Praegu kirjutan igal hommikul ja õhtul näidud üles. Asi kombes. Ööpäevane tarbimine keskmiselt 10-12 kW.

Tsentraalmõõtjat koos logeriga sooviks nimelt sellepärast et vajadusel vastavalt olukorrale reageerida. Samuti annab hea ülevaate kodusest tarbimisharjumusest. Ja mitte vähetähtis ei ole mugavus.

Ah jaa. Vaadates oma eelnevate aastate elektriarveid on igal aastal kevadel või sügisel selline jama. Mitte nii drastiline küll.

[erko38]

nojah, eks see sügis ole küll selline aeg, kui pimedas pannakse tuled varem põlema.. ja jõuluprae tegemine hakkab tulema aga vot kevade kohta ei oska midagi öelda

[felch]

Kui bolier pidevalt sees, võib ka mõjuma hakata. Tormiga on ju toas ka veidi jahedam ja boileri termostaat lülitab tihedamini kütte peale.

[KaruTEC]

Ma tahaks mõnda asja täpsustada, mida enamus ei usu aga mis on 100% tõsi:

Kui majas on elektriküte siis sõltub tarbimine _AINULT_ maja vajalikust küttevõimsusest. Kõik majas olevad elektriseadmed - pliidid, lambid, arvutid - võivad olla pidevalt sees aga kogutarbimine sellest EI SÕLTU. Seega igasugu säästupirnid on lollus.

Kes vastupidist väidab, esitagu tõestus.

[moi]

Sõltub ja kuidas veel.
Kui ikka lisaks küttele on ka muud tarbijad sees ja toatemperatuur tõuseb selle tõttu näiteks tavalise 21 asemel 26 kraadi peale, annab see ikka kõvasti rahakotis tunda.

[martinj]

Originally posted by moi@Dec 22 2004, 12:34
Sõltub ja kuidas veel.
Kui ikka lisaks küttele on ka muud tarbijad sees ja toatemperatuur tõuseb selle tõttu näiteks tavalise 21 asemel 26 kraadi peale, annab see ikka kõvasti rahakotis tunda.

Milleks siis termoregulaatorid olemas. Maja köetakse ju sellearvelt vähem.

Martin@KaruTECiga nõus

[fre]

Ongi nii, et elektrikütte puhul lihtsalt ei saa valgusega kokkuhoidu teha, vajalikuks soojuseks muutub see nagunii (olgu siis juba valgem tuba) ja säästulampide kasutamine oleks lollus mis tuleb endal kinni maksta. Pealegi ei ole luminofoorvalgus ilmselt oma "karvase" spektriga ka nii tervislik.
Sügisene anomaalia on täiesti olemas, seda on paljud kurtnud, elektrikütte korral kajastub see ka elektriarvetel. Kuni rõskuse seintest (vesi omab üllatavalt suurt soojusmahtuvust) välja saab, kulub ka kütet rohkem.
Antud juhtumil aga aitaks põhjust selgitada lihtsalt sagedasem tarbimise jälgimine (arvesti näitude fikseerimine, vajadusel ka võimsuse arvutus). Ootamatu tarbimise suurenemise avastamisel võiks kirja panna ka ilmastiku eripärasused (tuule suund ja tugevus, järsk tº langus õues, ...) ja muud korteri soojust mõjutavad faktorid selle perioodi kohta ja järgneb analüüs. Kui põhjus leitud, saab midagi ette võtta.
Arvesti loeb otseselt elektrienergiat (võimsus korrutatud ajaga) kilovatt-tundides (kWh, mitte aga kW). Kui keegi väidab (väga levinud, muide) et tarbis näiteks 500kW elektrit kuus, siis on millalgi miskit õppimata jätnud, aga - parem hilja kui mitte kunagi...

[KaruTEC]

See rõskus on jumala tõsine teema, endal majas läks alguses kah kaks korda rohkem energiat.