???Kumba on trükkplaadi söövitamiseks kasulikum pruukida, kas raud kloriidi või naatriumpersulfaati? Ütlevad, et naatriumpersulfaat olevat parem.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
Trükkplaat?
Collapse
X
-
eks seda naatrium kloriidi saab kasutada täpselt niikaua kuni ta veel näksib seda vaske sealt trükiplaadilt.
Ma mõnikord kui teen seda segu ja kõrvetan väga väiksed plaate siis jätan segu alles küll ja näksib pärast edasi kah, aga kahjux tuleb kuskil piir kus seda reaktsiooni enam ei toimu ja tulep teha uus segu
Comment
-
Jutt, et naatriumkloriid (keedusool) vaske ei näksi ei pea paika. Näksib küll kuid ühe agaga. Nimelt 30 aastat tagasi oli raskusi raudkloriidi saamisega ja siis sai võetud tühi kilukarp ja pandud see soolvett (küllastunud) täis, ühendatud lapiku patarei (-) karbi kestaga ja (+) joodetud trükiplaadi külge. Vaata, et lahus läheb keema. Miinus selle asja juures oli see, et foolium ei ole mikroni pealt ühepaksune ja osa plaati võis jääda söövitamata. Seda osa tuli pärast noa otsaga järgi aidata.
Comment
-
Selle elektrolüüsiga on ainult selline prob, et kui kuskile "saar" tekib, siis enam edasi ei näksi(vooluring katkeb)...
Muidu saab niiviisi soolalahusega igasugu asja söövitada, suht koduste vahenditega. Näiteks annab metallile midagi peale söövitada, tilgutada vaha pääle, kraapida selle sisse söövitatav ala ja siis miinus plaadile, pluss vati külge ja see vatt küllastunud soolalahusesse... Närib küll, 12 voltsa päält läheb isegi liiga kuumaks.
Comment
-
No nii hull see söövitamine ka ei olnud. Plaadid said valmis küll ja üpris kiiresti. Kui kontakt kadus, siis oli küll söövitamine otsas aga söövitamata osa harilikult nii õhure, et noa otsaga andis ikka ära kraapida. Aga plaat kippus olema küll "tedretähniline" kuid kui see asus väljaspool kontaktpindu, siis see ei häirinudki väga.
Comment
Comment