Arvuti standby lülitab ventilaatorid välja

[qratman]

On tarvis lahendust, kus arvuti minek standby reziimi lülitab välja ventilaatorid. Antud skeem lülitab toiteploki ventilaatori tööle väiksema pinge pealt. Mind huvitab nüüd kas selline skeem ka praktiliselt toimiks ja kas see on ohutu arvuti emaplaadile. Ei tahaks emaplaati ära rikkuda B-)



( http://www.zone.ee/ipod999/elektroonika/Standby/stb.PNG )

Seletan siis põhimõtte lahti. Asi on niimoodi, et kui arvuti on normaalses töö olekus, siis toite LED emaplaadil põleb. (Pinge LEDil on u. 3V). Kui minna standby reziimi, siis LED hakkab vilkuma teatud sagedusega (u 1Hz). Nüüd kui LED põleb, siis on transistor T1 avatud ja PICi jalg 0 (PORTA0) saab peale 5V läbi transisotri T1. PIC kontrollib koguaeg kas jalal 0 on ikka pinge peal. Kui on, siis PIC lülitab sisse jala 1 (annab peale 5V) ja lülitab välja jala 2. PICi jalalt 1 läheb pinge takistile R1, tekib vool läbi transi T2. Selle voolu suurus määrab ära Ventilaatori pinge.

Nii kui Power on LED kustub, kaob PICil jalalt 0 pinge. Seejärel töötab ventilaator veel 25sek ja suundub siis standby reziimi. PICi jalg 1 saab 0V pinge ja jalg 2 saab nüüd 5V pinge peale. Kuna R2 on suurema takistusega kui R1 siis tekib läbi T2 baasi väiksem vool ja Ventilaator hakkab tööle väiksemate pööretega.

PICi jaoks on kood välja mõeldud. Loomulikult on PIC (õigemini kood) nii tark et ei hakka ventilaatorit plõksima kahe reziimi vahet LEDi vilkumisega samas taktis.

Jutt sai pikk aga idee on lihtne. Ootaks nüüd, mida targemad arvavad.

[felch]

Sul on PNP-transs, seega peaksid dioodid olema teist pidi. Siis aga saab 12V minna PIC-i koivale mis on paha mõte. Parem kasuta NPN-transsi (vendi ja maa vahele).

[digital]

esiteks, power-on-led on valet pidi skeemis
teiseks, õigem oleks npn transiga kontrollida led'i pinge olemasolu, mitte pnp transiga led'i pinge puudumist. Seega transi emitter maha, baasile takk sealt led'i otsalt ja kollektor kontrollerisse. Kui kontroller võimaldab sisemist pullup takistit lülitada, siis lülitad selle. Kui ei, siis lisad veel kollektorist toitesse mingi taki ka.
kolmandaks. koormust tuleks ka lülitada npn transiga. Tegelikult piisaks väga mugavalt asja tegemiseks pwm põhimõttest. Lihtsalt lülitad kontrollerist kiiresti seda venti juhtimise väljaviiku sisse-välja ja vastavalt sellele, kui kaua on ta sees ja kui kaua on ta väljas, sõltub ka venti kiirus. Asja saab teha koodis väga mugavalt timer compare ja timer overflow interrupti peal kui sellised on olemas. St paned taimeri käima ja määrad ära compare väärtuse. Siis iga compare interrupti peal lülitad venti välja ja iga overflow interrupti peal lülitad venti sisse. Kui seda piisavalt kiiresti teha, siis pole mingit probleemi. Põhi kood võib siis seda sisendit monitoorida ja vastavalt sellele seda compare väärtust muuta. Saad teha kenasti sujuvalt venti kiiruse muutumist jne.

Kui mina antud asja teeksin, siis paneks 1) kolme juhtmega venti, st ventilaatori, millelt saab tagasisidet kiiruse kohta. Et kui liiga pinget maha võtta, siis võib venti vananedes ta seiskuda ja siis peaks mingi tagasiside olema, mis jälle ta käima tõmbaks kõrgema pingega. 2) temperatuurianduri, sest igaks juhuks võiks ikka temperatuuri ka mõõta ja näiteks mitte enne venti välja lülitada kui kõik on maha jahtunud.

[John_Smith]

Nii tundub, et olen ülejoonud. Aga juba mitu aastat kasutan standby reziimi väljalülitamise asemel ja see tähendab, et masinas on 100% vaikus.

Siin tekib muidugi erinevus S1 ja S3 vahel aga S3 puhul jäetakse mingi 3V või vähem mäludele ja se on kõik, sinu süsteemi kirjeldust ei näinud

[digital]

toiteka venti tavaliselt välja ei lülitata, kui toitekas käima jääb, sest seda ei juhita atx pesa kaudu (kuigi näiteks compaq'i desklite purkidel on oma toiteka pesa standard ja sealt juhib masin ka vendi kiiust). Nüüd sõltub standby emaplaadist. Kui korralikult toide välja lülitatakse ja ainult alles jäävalt stdby toitelt elatakse, siis on kõik vaikne. Kui toiteplokk käima jääb, siis undab kogu kupatus edasi.

Sõltub vast ACPI konfist, kuidas masin suudab toidet juhtida...

[qratman]

Üritasin nüüd muuta skeemi selliseks nagu digital soovitas.

1. Power led sai jah valepidi.

2. Nagu ennem mainisin, mõõtsin Power LEDil pinget ja see oli 3V. Järelikult on ju nendel kahel pinil 3V pinge ka siis kui ma Power LEDi ära võtan. Seega eelmisel skeemil oli mul seal kirjas 5V aga tegelikult peaks olema 3V (Mis tähendab ka et transi T1 baasile läheb 3V mitte 5). Skeemil tähistatud punasega.

3. Tegin T1 NPN transiks nagu peab ja emitter maas ja kõik aga ma ei saa hästi aru, mis juhtub PIC viigul 0 juhul kui (a) Power LEDil on pinge ja (b) tal ei ole pinget. Kuskilt peab PIC viigule 0 viima 5V?

4. Quote: "Kui kontroller võimaldab sisemist pullup takistit lülitada, siis lülitad selle. Kui ei, siis lisad veel kollektorist toitesse mingi taki ka".
Lisan ikka kollektorist kontrollerisse taki (T1)?

5. Huvitav, alates millisest pingest loeb PIC sisendi väärtuse kõrgeks (high) ja madalaks (low)? Loogiliselt mõeldes võiks high olla toite pinge Vdd e. 5V ja low 0V aga vahepealsed väärtused?

6. PWM, kiirust võib sellega küll olla hea muuta aga minu arust ei vähenda see müra taset üldse? Ei ole kunagi proovinud võin eksida.

Termotakisti, 3 otsaline vent - head asjad küll aga nende peale mõtlen hiljem. PICiga skeemi on võimalik alati täiustada. Esialgu tahaks asja võimalikult lihtsalt tööle saada.

Mul emaplaat ei võimalda standbys ühtegi venti välja lülitada, ei ole kõige uuem ka. 500MHz P3 istub peal.


( http://www.zone.ee/ipod999/elektroon...andby/stb2.PNG )
Kuidas paistab?

[John_Smith]

võiksid siiski emaplaadi mudeli anda

[felch]

Skeem on nüüd õige. Kui viik 0 tähendab RA0'i, pead tõesti takisti (R=4,7k näiteks) kollektorilt toitesse panema. B-pordi puhul saad sisemisi pull-up'e kasutada kui tahad.

PICi rakendumisläved on nagu ikka TTL-loogikal ehk kusagil 1,8V juures lülitub ringi. Kui saadad signaali sisemisele komparaatorile (PIC16F628), saad peaaegu suvalisel pingel ümber klõpsida. See nõuab lisakoodi kirjutamist, tõsi küll.

Pinge sisendil 0 on vastupidine pingega (tegelikult - nivooga) LED-il.

[qratman]

Tänan. Asi läheb siis tegemisele.

John_Smith: Kui see sulle midagi annab, siis nädalavahetusel võin öelda mis emaplaadiga tegu. Compaq midagi oli rohkem ei mäleta.

[W@ldur]

kasutame releesid:
kui power led põleb, siis läbi relee kontaktid vendide ja nende toidete vahel on suletud, st et yhendus on.
kui led kustub, siis läbi mingi transi aktiveerime releed ja kontaktid lahku!
vendid ei saa toidet kätte ja vaikus.
mingite viidete jaoks on martinj välja pakkund väga hea skeemi kusagil.

ärge näkku lööge...

[qratman]

Veel üks küsimus: millise nimega NPN transistoreid peab poest küsima ja kui suur on R3 takisti?

Skeem siin: http://www.zone.ee/ipod999/elektroon...andby/stb2.PNG

Edit: link

[felch]

Transid nt. BC547C, R3=1k.

[qratman]

Tegemise käigus tekkis paar probleemi.

1. Kas see lisa takisti (R4) tuleb panna niimoodi nagu mul on nüüd skeemis (noolega näidatud)?

( http://www.zone.ee/ipod999/elektroon...andby/stb3.PNG )

2. Takistite R1 arvutamine.
Seletan veel üle, mis mul mõttes on. Kord on PICil viik nr. 1 high ja nr. 2 low ning kord vastupidi (sõltuvalt kas arvuti on standbys või mitte). Viik nr. 1 on high siis kui arvuti ei ole standbys. Seega peab transistor T2 olema täielikult avatud. Korraga mõlemad high peal ei ole kunagi. Kui viik nr. 2 on high, siis peab T2 olema avatud ainult pooleldi või vähem.

Küsimused: Kui suur peab olema transi BC547B baas-emitter vool, et kollektor-emitter oleks täielikult avatud? Andmelehelt
loen välja peak base current, mis on 200mA aga kuna PIC suudab väljastada max 25mA siis huvitaks mind kui palju peab olema optimaalne B-E vool?

Minu loogika järgi tuleb R1 väärtus nii: (5V - 0.7V - 0.7V) / 0.025A = 144Ohm.
Seda juhul kui B-E siirde pinge on 0.7V ja dioodil sama ning 25mA on ikka piisav. Kusjuures imelik et BC547 andmelehel pole kirjas B-E siirde päripinge langu.

3. Takisti R2 arvutamine.
Kas saab nii: (5V - 0.7V - 0.3V) / 0.025A = 160Ohm.
B-E siirdele luban 0.3V. Siis K-E avaneb pooleldi ja vent saab väiksemad pöörded.

[fre]

Originally posted by qratman@Oct 16 2005, 13:46
Küsimused: Kui suur peab olema transi BC547B baas-emitter vool, et kollektor-emitter oleks täielikult avatud? ....
Kusjuures imelik et BC547 andmelehel pole kirjas B-E siirde päripinge langu......
B-E siirdele luban 0.3V. Siis K-E avaneb pooleldi ja vent saab väiksemad pöörded.

Et harilik ränitransistor natukenegi avaneks, tuleb ta baasile emitteri suhtes ikka midagi üle 0,5V anda. Üle selle, vast vahemikus 0,6...0,7V enamasti see pingelang kujuneb, nagu ka ränidioodi päripingelang. "Kirvereegliga" arvestatakse et transistor avaneb täielikult (E-K pingelang jääb alla 1V) kui baasivool on üks kümnendik vajalikust (nagu kollektorikoormus on) kollektorivoolust. Siis ka pea suvalise võimendusteguriga (noh, üle 20 tavaliselt ikka on) transistor on avatud. Üle selle pole mõtet baasile voolu ka anda (kuigi üsna palju kannatab), mis ta'st ikka kütta, eriti rohkem nagunii ei avane... Sellist transistori tööd, kus ta on (väljaarvatud imelühike ümberlülimise aeg) kas ainult suletud või ainult avatud, nimetatakse transistori lüliti- või võtmerezhiimiks. Lülitirezhiimis transistori kollektoriahelal eraldub vähe võimsust - suletud seisus on kollektorivool väike (pea olematu), avatud seisus on pingelang väike ja mõlemal juhul nende korrutis ehk võimsus ka väike. Mingis vahepealses rezhiimis aga eraldub rohkem võimsust mis transistori "kütab".

Kui seal skeemis on vaja kaks erinevat kiirust ja mõlema jaoka oma juhtots, lahendaks ma asja veidi teisiti.
Paneks mootori juhtimiseks kaks transistori, mõlemad lülitirezhiimis. Kumbagile oma juhtsignaalist oma baasitakistite kaudu baasidele (ilma dioodideta). Ühe transistori kollektorilt läheks vool mootorile otse, teise kollektorilt veel läbi sobiva takisti. Ka sinna pole siis eraldusdioode vaja. Nõrgemat voolu (kollektoris takisti) andva transistori baasitakisti võib ka umbes kaks korda suurema takistusega olla kui teisel.
Siis ei pea võimsus eralduma mitte transistoril vaid ikka takistil, nagu loogilisem. Mootori vool väiksemal kiirusel on määratud kollektori vahel oleva takisti abil.
Kui juba mikrokontrolleriga teha, ehk tasuks ka ventilaatori mootoril olev kolmas, kontrollots ära kasutada...?

[qratman]

Niih, tasa ja targu jätkan tegutsemist

fre, (hilinenud) tänud selle pika seletuse eest.

Skeem nüüd selline: http://www.zone.ee/ipod999/elektroonika/St.../stbFinal.PNG?2
Arvutasin enda mõistuse järgi välja ka takistite suurused. Oleks tore kui keegi viskaks neile pilgu peale. Eriti just R3 väärtus. Selle järgi peaks ventikale (skeemis M) jääma 4.5V.

Signaali otsaga võiks loomulikult midagi tarka teha aga esialgu vaja asi kõige elementaarsemalt käima saada.