Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
proovi MT1 ja MT2 ära vahetada... Kuigi triac (eesti keeles sümistor) peaks olema enam-vähem sümmeetriline,ei saa seda siiski teise otsa suhtes liiga kergelt avada.
ja arestad ikka sellega, et triaci tab ei ole isoleeritud?
kui ainult lülitad, siis vast ei tohiks väga vaja minna. Kui aga dimmima hakkad, siis vist hakkab vaja minema midagist (dimmimise korral toimub see lülitamine perioodiliselt. Kuna sümistor täitsa silmapilkselt ei avane, siis selle avanemise hetkel on tema takistus selline, et seal eraldub ka soojust. Ja kui see pidevalt toimub, siis eraldub soojust palju....)
natuke eraldub ka siis, kui lamp põleb. Aga natuke rohkem peaks eralduma sisse lülimise hetkel juhul, kui lülimine toimub siis, kui võrgu pinge siinus oli maksimumi kandis.
Alustuseks natuke üldist juttu. Tavalist türistori / sümistori EI SAA välja lülitada. Selleks tuleb temast läbiv vool ära katkestada, siis laseb ta ise lahti. Aga kuna meil on võrgus vahelduvvool, siis see katkeb niikuinii 100 korda sekundis ära ja kõik on hästi.
Dimmimine on siis see, kui me iga poolperiood lülitame lampi sisse mingi hilistumisega. Kui sa joonistad võrgupinge siinuse paberile, siis x-telje (st 0V joone siis) ja siinuse vahele jääva osa pindala on võrdeline võimsusega. Kui nüüd mitte ei lase kogu siinust kenasti läbi, vaid nullist läbi minemise järel mingi aeg hiljem alles järsult lülitad, siis see pindala väheneb. Ja lamp tumeneb.
Dimmerit niisama vibraga ei ehita, sest see peab olema sünkroonis võrgupingega. Dimmeri ehitamiseks on kaks tavalist lahendust:
1) teeme kuskil skeemis võrgupingest kolmnurkpinget(nn ramp). Siis võtame oma sisendpinge ja ühe komparaatoriga võrdleme kolmnurka ja oma sisendit. Kui kolmnurk tõuseb üle sisendi, siis avame sümistori. Nulli minemise hetkel kukub ka kolmnurk kenasti nulli, see on väiksem kui sisendpinge, sümistori juhtpinge võetakse maha ja kuna võrgupinge on nullis, siis kenasti kõik algab otsast peale.
Näiteks see: http://sound.westhost.com/project62.htm
2) Sama asi ühe kontrolleriga. Kontrolleris sünkroniseeritakse võrgupingest mingit loendurit, selle võrdlemisel etteantud nivooga lülitatakse väljund sisse. Mitme kanali korraga liigutamise peale tuleks veel kanalid sorteerida heleduse järjekorda ja siis natu veel üht-teist optimeerimist teha.
Näiteks see: http://semitone.sourceforge.net/crystal/
Ja kui pole eesmärgiks soojuse saamine, siis lülitatakse transistor (türistor... misiganes) avatud olekusse selsamal hetkel, kui pinge nullis.
Vähemalt püütakse seda saavutada, mida lähemal nullile lülitada, seda vähem soojust eraldub.
Sel viisil tuleb siis perioode "harvendada" soovitava tulemuse saavutamiseks, näde siin:
Siin siis termoregulaator,keerukat pole ju midagi, komparaatoriga määratakse ära, kas on vaja sisse/välja lülitada ja optroniga tehakse sünkroimpulsid nullist läbimise hetkel.
ma arvan, et antud skeemis on rohkem vältida püütud igasugu häireid kui seda ühe lülituse hetkel eralduvat soojust. Igasugu poole perioodi pealt lülitamistel on halb komme tuua endaga kaasa suuremas koguses raadiohäireid ja seetõttu on hea lülitada täpselt nullis oleku ajal. Antud skeemis triger lihtsalt hilistab lülitamishetke kuni järgmise pulsini.
Dimmeritel on tegelikult sama jama. Professionaalsetes rakendustes, kus prožektoreid dimmitakse (ja mitte just pisikesi prožektoreid, ikka kilovatt ja ülespoole), on alati valgus eraldi toite taga. Valguse kaabeldus üritatakse hoida võimalikult lahus muust kaabeldusest ning kui võimalik, siis on toide võetud võimalikult kaugelt eraldi kaablite tagant. Kui näiteks mõnda maandatud kerega heliseadet toita samast liinist, kust valgus toidet saab, on kohe mingi urin sees, mis tekib nii seadme enda sees kui ka seadmetevahelistes helikaablite varjetes liikuvas parasiitses voolus.
Antud lahendust saab ikkagi kasutada ainult lülitamiseks. Kui dimmimist vaja, siis tuleb võimalikult hästi suruda maha need lülitamise hetkede võnkumised sobivate filtritega, mille resonants oleks madalamal kui raadiosagedused ja kõrgemal kui helisagedused. Muidugi suurte (halogeen)pirnide korral (näiteks väga laialt levinud 1kW PAR64 pirn) võib igasuguseid muid kavalusi teha. Näiteks poole võimsuse korral saab seal mitte igat poolperioodi poolitada vaid üle ühe neid ära jätta ja üldse neid lülitusi niimoodi optimeerida, et ei oleks vaja siinuse kõrgetel hetkedel lülitada. Need pirnid on nii tuima reageerimisega, et paari või paarikümne perioodine mängimine nende pingega ei oli veel nähtav. Kütteseadmetega võib veel rahulikumalt näiteks jagada võrgupinge teatud arvuks poolperioodideks ja siis nendest teatud hulka vastavalt vajadusele läbi lastes. Kõik see aga eeldab juba targemat skeemi, alla mikrokontrolleri läheks väga jamaks.
Comment