eelvõim.

[W@ldur]

Abo Lempsi raamatust lk. 314 väljanokitud skeemijupike:


toidet ple, ei lase midagi läbi; toide tuleb, korrax teeb kõvemax sisendsignaali (puhtalt) ja siis kukub närgemaks kui otse-ilma temata lasta.

mix korrax boostibg ja siis vajub ära?
kas on mingi jama 50mkF lyydi ja ta tühjaxjooxuga?

[Jyrka]

Kui nokid jupikesi siis tee seda korrektselt.

[W@ldur]

nägid mingit möödalaskmist we?

vaatasin täpselt, et sisendisse tuleb eelnevalt tämbriblokist ja pärast läheb mingisee järgurisse, aga kas peaksin panema viimase KT315G ka?
sealt ka ju väljund emitterist...


paranda, kui raamat või miskit ees on, plz...

[VT-25]

Esiteks - väljund võta kollektorilt.
Teiseks - mida sa ikkagi saavutada tahad ja oled sa kindel, et antud lahendus on selleks parim?

[W@ldur]

sry, joonistasin väljundi valesse kohta!, ongi kollektorilt tglt.

parim?
kirjas on raamatus, et eesmine osa on passiivne regull, ja see minu osa on see, mis maha tõmmatud osa tagasi toob.

peaks ju nagu võimendama siis. kogu skeemi kohta on üeldud, et võimendab potede nullasendis 10 korda (20dB).

audio booster ei töödanud.

[W@ldur]

avastus: kui 50mkFisega paralleeli panna 100mkFine, siis kestab võimendus hetk kauem-väga mõnusalt võimendab. Aga alla sekundi, siis kukub ikka ära. vist on miingi jama täislaaduminses või tyhijooxus.
kuna kasutan 3-6-9-12 toitekat, siis võimendab yleminekutel-toite juurdelylitamistel, st et hetkedel, kui liigutan toite 6lt 9le ja 9lt 12V le, siis on võimendus hetkeks, siis kaob ära.

mis jama on??
see võimujupp on töötamise ajal teinud kõikidest võimudest parimat häält :unsure: :blink:

[andreie]

Võib-olla tõesti on ka raamatus 50uF kondekas valesti ühendatud, aga minu arust peaks selle negatiivne ots minema maasse, mitte transi emitterisse. Sellele vihjas ka eelkõneleja Jürka - korrektsus eelkõige! Elektroonikaseadmed on paraku sellised, kus töötavad skeemid kipuvad ühesugused olema, mittetöötavad on aga kõik isemoodi vigased (ümberpandud tsitaat Lev Tolstoilt, vist oli "Anna Karenina").

Kas ma sain õigesti aru, et Sinu jamad opakatega on olnud olukorras, kus nad käivad lõppvõimuga sama toite pealt? Veidi aega tagasi käisin sama kammi läbi. Mõned nõuanded:
1) Opaka toiteahelasse tuleb panna RC-lahtisidestusahel, mis võiks olla minimaalselt 100 oomi ja 0.1uF, soovitavalt ka 10...100uF. Vana nipp, aga võib-olla moodsal ajal, mil eel- ja lõppvõimendi reeglina eraldi toite pealt käivad, meelest ära läinud Kehtib ühteviisi nii transide kui ka opakate jaoks.
2) Eespool viidatud leht ühepolaarsete opakate jamadest on abiks, vähemalt on vaja sealt maha vehkida zeneriga opaka eelpingestamise osa, mis on analoogiline siinsamas toodud transistoriga skeemile.
3) Sõltuvalt toitepingest (ja toite müradest) võib olla mõtet kasutada spetsiaalselt ühepolaarse toite jaoks mõeldud opakaid, nagu näiteks TLC272 (tõsi küll, konkreetsel eksemplaril on müratase on võrdlemisi suur). Enamus kahepolaarse toitega opakaid on mõeldud töötamiseks pingel +-15V, poole toitepinge peal ei tarvitse parameetrid enam nii head olla.

Kui juba transidega ehitamiseks läks, siis moonutusi, müra ja suurt sisendtakistust ja väikest väljundtakistust silmas pidades on mõtet kasutada KT315 asemel madala müraga superbeetatransistore, vähemalt BC547. Tasub ka lahtiste silmadega netis ringi vaadata, kindlasti leiad ka madalamate moonutustega skeeme. Sealsamas Abo raamatus peaks olema ka ära seletatud transistorvõimendite tööpõhimõtted, uuri läbi, siis oskad netis leiduvast sõkalde merest terad eristada... reeglina tootjate endi lehel saadavates "application notes" ja "design guides" on igati OK lugemismaterjal.

Vähemalt madalatel võimsustel ei ole mõtet panna kahte lõppvõimuks mõeldud kivi järjestikku, puhas raiskamine ja signaali moonutamine.

Soovin edu! Kindlasti saad opakatega seotud muredest üle, enamus jamasid on lahendatavad loogilise mõtlemise ja süstemaatilise lähenemisega, täielikku ebaõnne esineb tegelikult palju harvemini, kui esmapilgul tundub.

[fre]

Originally posted by andreie@Oct 23 2005, 11:09
Võib-olla tõesti on ka raamatus 50uF kondekas valesti ühendatud, aga minu arust peaks selle negatiivne ots minema maasse, mitte transi emitterisse. Sellele vihjas ka eelkõneleja Jürka - korrektsus eelkõige!

See on järgivtagasiside suure sisendtakistuse saamiseks. Korrektsuse all pidas 'Jyrka' vist silmas seda, et raamatus on see kahe otsesidestuses transistoriga võimendusaste (võimendusastmeid lahutatakse kondensaatoritega), päris õige töörezhiim tekib nende koostöös...

[martinj]

Originally posted by Padasonic@Oct 21 2005, 01:35
Suudab küll. Oleneb transist ja takistitest. Kas see Workbench siis nii lihtsat skeemi läbi ei näri? LED1, R6 ja lüliti pole seejuures olulised. Saab muidugi ka näppudel arvutada aga praegu peast valemeid küll ei mäleta, sest pole just igal aastal vaja transistorastme võimendustegurit rehkendada. Pealegi ütles minu kunagine õpetaja, et raadiomehe õpilane peab kõike peast teadma - raadiomees vaatab targast raamatust. Ma olen seda ütlust ka järginud ja momendil targad teooriaraamatud töö juures.
Loodetavasti keegi ei solvu...

Mis puutub simulatsiooniprogrammide töökvaliteeti, siis raudselt õiget tulemust Sa ei saa kunagi. Nad on liiga ideaalsed selleks. Samuti ei suuda nad arvutada teatud olukordasid. Näiteks võta workbench 3.x , opvõim. pane positiivne tagasiside peale ja töötab nagu õige võimendi, mis reaalelus on muidugitäielik jura.

Ah j veel. raadiomees peab oskama küll raamatutest otsida kuid võiks siiski raadiomehe õpilasest targem olla. Samuti võiks teatuid asju raadiomees ka peast teada.


Soovitus. Pane skeemid õigesti kokku ja naudi tulemust.

[martinj]

Originally posted by W@ldur@Oct 20 2005, 22:13
hakkan kahepolast siis omastama :P

aga vaadake korrax, kas selline asi võib reaalselt audiot buustida, ehk siis mõnekymnest millist sadades mille välja suruda?

See ju klassikaline ÜE aste
Ei viitsi üle arvutada aga esmapilgul tundub, et peaks töötama.

[andreie]

Originally posted by fre@Oct 23 2005, 10:04
See on järgivtagasiside suure sisendtakistuse saamiseks.

Tuhat vabandust! Esimese hooga ei tulnud meelde, et saab ka nii teha, seda enam, et endal hetkel tõepoolest nimetatud raamatut käepärast ei ole.... Ei näe hetkel küll ühtegi põhjust, miks see töötama ei peaks, seega peab viga olema mujal kui skeemis.

[andreie]

Ei saa mitte märkimata jätta, et superbeetatransistori ja korralikult silutud toite kasutamisel lihtsustub skeem tunduvalt. Transistor eelpingestatakse 1MOhm ja 100kOhm takistitest pingejaguriga, ära jääb täiendav takisti ja kondensaator. Ligikaudse hinnagu kohaselt tuleb sisendtakistuseks 70...80kOhm - selle asja ette võib kas või 47kOhm poteka panna helitugevuse reguleerimiseks. Võimendusteguriks on endiselt ligikaudu 20dB ehk 10 korda.

[VT-25]

Ma oletan, et nüüdseks oled selle asja juba 101 korda üle kontrollinud ja leidnud, et kõik detailid on suurepärases töökorras ja õiged. Ja montaazivigu samuti pole.
On mul õigus?
Üks asi häirib mind pisut. Skeemil pole sa seda ära märkinud aga tegelikult ikkagi panid väljundisse kondeka? Või mis sa sinna järgi üleüldse panid/panna kavatsed?

[W@ldur]

kondekad olid, signaal arvutist omatehtud kivi-lõppu.

nyyd uus jama:
tegin uues, tl072 peal käkerdise: KÄKERDIS

lasin siis 8. jalga +30V, neljandasse sellest miinuse (polnud siis +-30V vaid lihtsalt kahe otsaga 30V,. kus + ja -).

skeem koos, väljund võimu sisendisse, signaal eelvõimu ja toide külge. Võimu taga olnud S30 said pühitud, sest mis tuli eelvõimu väljundist? toite 30V.

lõppvõim jäi ellu aga kõllid on kutud-bassid jumala väljas. nyyd kysimus: kas peabki olema just 1*30V toide we?

eelvõimu väljundist tuleb 30V koguaeg, st et ilma sisendsignaalita ka.

või peaks akkama rod elliotti +-15V jamama?

piisax eelvõimux selle esimene ots? FIG1, kuni R111ni!!!

vaja saada signa tugevamax, esialgu filtrid jätax mängust välla. Tahax korralikult TL072 tööle saada, +-15V ple enam probleem.

[digital]

ega sa jumala eest ei jätnud väljundisse kondekat panemata? opaka töörežiim pannakse tavaliselt mõlema toite vahele keskele(antud juhul R1,R2'ga pingejagurist), seega väljundis peaks olema pool tööpinget.

Ja veel üks soovitus... Kui just sa ei ole kindel, et erinevate asjade vahel kindlasti ei hakka kogunema mingit alaliskomponenti, siis pane igale poole kondekad vahele... asja sisendisse, erinevate astmete vahele jne...