Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Besseli 3 järgu filter Sallen-Key skeem

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Skeem abiks Toimiv lahendus ja ei pea midagi kruttima.

    Kahe voldiga hakkamasaamiseks tuleb R437 ja R438 väärtusi vähendada vähemalt 10...15 kilo-oomini, muidu toitepingest ei jätku.

    Ma ei saa küll aru, miks kasutada keerulisi asju nulli paikaajamiseks. Antud skeemis teeb kondensaator siluelemendina (RC-filtrid R421C424 ja (R422||R437)C445) täpselt sama tööd, mida ta teeks signaaliahelas olles - mõlemal juhul lahutatakse signaalist kondekale jääv jääkpinge. Kaks RC filtrit on muidugi ühest oluliselt tõhusam, kuid antud juhul on ühe (R421C424) piirsagedus ~0,3 Hz ja teise (R422||R437)C445) piirsagedus ~800 Hz, mis tähendab, et küllaltki suur osa helisagedusvahemikust on filtreeritud vaid ühe RC-filtriga. Üsnagi sama tulemuse oleks saanud 0.47uF sidestuskonde ja 1MOhm sisendtakistusega puhverastme kasutamisel.
    If you think education is expensive, try ignorance.

    Comment


      #17
      Minu arust on selle skeemi idee just signaaliahelast kondede välja saamine ja väljundi nullis hoidmine erinevatel koormustel ja temperatuuridel. C445 suurusest ja/või üldse olemasolust ma küll aru ei saa, kui ta pole seal nö. igaks juhuks. Võibolla on viga selles, et ei ole viitsinud viimaste detailideni analüüsida skeemi tööd.

      Comment


        #18
        Tere ja haid pyhi!
        Nagu ma aru sain tuleks IC402A/B ja seal ymber takid/konded kopeerida minu skeemi.
        Mis point on C448/449?
        RLY400A on mute relee?
        Takistid MF on metal film, PP konded on polypropyleen? Aga mis on PE?
        Mis opakad sobivad TL072 asemele?
        Mis tyypi filter see on?
        Kolakoguja

        Comment


          #19
          Kas just kopeerida aga midagi analoogset teiste nominaalediga võiks sobida ilmselt, kuna sul on suhteliselt palju vaja väljundit nihutada: vt. andreie eelmisi poste.
          C448/449 on ilmselt kontruktsioonist tingitult vajalik, pikad trükiplaadi rajad näiteks vms.
          PE oli mingit tüüpi odavama konde mark.
          TLO72 asemele sobib suht suva helisagedus vahemiku opakas.
          Filtri tyypi täpselt ei tea aga ta on CD-mängija väljundaste 22 kHz peal oleva lõikesagedusega, ilmselt kaks 2-t järku jadamisi.

          Comment


            #20
            Nii, kopeerisin TL072 oma skeemi, muutsin natukese takistite vaartusi ning tundub et hakkas toole.
            Skeemi koostamisel ja simuleerimisel kasutan CircuitMakerit. Kas keegi teab mqnda paremat, vahe tqsisemat simulaatorit?
            Kondekate kohta leidsin huvitava artikli http://www.capacitors.com/picking_ca...rs/pickcap.htm
            Kolakoguja

            Comment


              #21
              See sinu R1 takisti muudab oluliselt filtri tööd. Ei saa aru, milleks asendada ära kondeks kondekaga, aga see teoreetiline probleem. Minu arvamus on, et kasuta kondet seal, kus ta peaks olema, sest kui sa oled veel algaja, siis sa ei saa niikuinii sellist kvaliteeti, et konde olemasolu skeemis hakkaks muutma helipilti. Ei ole mina veel märkanud, et kondekas paha oleks skeemis, aga noh kui tahad keeruliselt, siis tee. Head simulaatorit ei tea, sellistele skeemidele ei ole sobivat leidnud, sest positiivses tagasisides simulaatorid ei tööta reeglina õieti.

              Comment


                #22
                Probleem algas sellest, kui ehitasin DACile bufferi ja madalpääsfiltri http://www.tac.ee/~jaanusj/dac.pdf skeemi järgi. Seal on 3.3uF polüpropüleen või polüester konde väljundis. Kuna käepärast polnud sellist kohe võtta proovisin kõigepealt 1uF MBM kondekat - basse vähe, siis järgmisena 100uF noname kondekat, basse oli ja mitte vähe. Nüüd on plaadil 3.3uf 100v (epcos) polüester (20 eeku tükist) nii nagu on pdfis soovitatud ja basse on vähe.
                Põhipoint on selles, et kondekast sõltub heli liiga palju, sellepärast tahakski temast lahti saada.
                Algaja olen tõesti, teoreetilised teadmised puuduvad aga see ei takista, kuna siis foorumis palju tarku inimesi kes viitsivad aidata ning Googlit ei karda kasutada.
                PS. Osadel opakatel on REF pin (ntx Ad8225), mida see teeb?

                Leidsin ka midagi sellist http://www.maxim-ic.com/appnotes.cfm/appnote_number/803 Figure 4 peaks sobima minu puhul ju, kui asendada el. pote tavalisega.
                Kolakoguja

                Comment


                  #23
                  Kui basse vähe, siis ikka kondega tekkiv sageduskorrektsioon lihtsalt vale. Tee nii ja basse ei vähene:


                  Lihtsam varjant pane originaalskeemile paraalleelselt 100mkf konde lisaks peale. Sa otsid teooriat kondekate moonutuste kohta, kuid tegelikult on probleem lihtsalt väikeses mahtuvuses ja sellega kaasnevas basside languses, kont suurem ja korras (ehk). Samuti mõjutab järgmise seadme sisendtakistus basse, kui klapid otse taha paned, siis bassid vähenevad kindlasti.

                  Comment


                    #24
                    Originally posted by urmas78@Dec 27 2005, 13:21
                    Lihtsam varjant pane originaalskeemile paraalleelselt 100mkf konde lisaks peale. Sa otsid teooriat kondekate moonutuste kohta, kuid tegelikult on probleem lihtsalt väikeses mahtuvuses ja sellega kaasnevas basside languses, kont suurem ja korras (ehk). Samuti mõjutab järgmise seadme sisendtakistus basse, kui klapid otse taha paned, siis bassid vähenevad kindlasti.
                    Jep, nii ma proovin. Siin mingid vandid soovitavad sellist varianti,

                    Õhtul proovin ära 100-300uF, 3.3uF polüester ja 0.47uF polüpropüleeni.
                    Kolakoguja

                    Comment


                      #25
                      Pupsik46, neid kahte skeemi (Sallen-Key ja CD output) ei saa kokku panna, ühes on opakad inverteerivas lülituses ja teises mitteinverteerivas. CD output'i filtri kohta ei oska ma midagi arvata, aga proovi simulaatoriga sageduskarakteristik (ja ka faasikarakteristik) üles leida ja siis saab teada, millega tegemist on. urmas78-l on õigus, Sinu skeemis mõjutab R1 ka filtri sageduskarakteristikat. Kui Sul Sallen-Keyd vaja on, pane nad lihtsalt järjest.

                      Kui Sul 3.3uF väljundkondekaga basse väheks jäi, siis on järelikult järgmise astme sisendtakistus liiga väike (RC ahelate arvutamisel näiteks http://www.muzique.com/schem/filter.htm abiks, piirsageduse valem on väga lihtne). PCM2902 tahab oma nominaalparameetrite saavutamiseks väljundisse vähemalt 10kOhm koormust, antud kondeka mahtuvuse ja basside puudumise põhjal tuleb aga arvata, et reaalselt kasutad Sa võimendit, mille sisendtakistus on kilooomi kanti vms. Seega, minimaalselt mingi puhveraste peab Sul seal vahel olema, kas või opakas, mille inverteeriv sisend on väljundisse ühendatud. NE5532 kannatab väljundis ilma parameetrite halvenemiseta ka 600-oomist koormust, teistel on koormustaluvusega reeglina natukene kehvemini.
                      If you think education is expensive, try ignorance.

                      Comment


                        #26
                        Muide, AD8225 on nn. instrumential amplifier, kahe sisendi (+ ja -) vaheline pinge võimendatakse kivi valmistamisel või välise takistiga fikseeritud teguriga üles ja antakse väljundviigule REF-i suhtes. REF on sisend, mille suhtes väljundit tahetakse saada, hea kasutada, kui maapotentsiaal mingil põhjusel ei ole igal pool sama, kuid vajatakse suurt täpsust. Keskmise instrumentaalvõimendiga ei ole helitehnikas suurt midagi peale hakata, sagedusriba on neil piiratud, filtreid AFAIK nendega ei tehta ja lihtsalt signaali võimendamiseks on nad ikka priiskamine.

                        Ise olen LT1101-te kasutanud Futek-i survejõudu registreeriva nööbi (load button) pinge võimendamiseks, kaks tükki olid sillatud ja väljund läks testrisse, väga ilus lülitus sai.
                        If you think education is expensive, try ignorance.

                        Comment


                          #27
                          See AD8225 oli lihtsalt näiteks toodud. Aga kas siis REFile antava pingega ei saaks nihutada keskmist 1.65V allapoole?

                          Eile lisasin 3.3uF kondele paralleelselt 100uF noname konde, madalaid tuli juurde aga sound ikka ei meeldi. Kuulasin Radiotehnika 7101 võimuga, Kenwood 3ribalised kõlarid, lood olid FLACiga kodeeritud, Vega 122 CD mängija sound oli parem.

                          urmas78 skeemi ajasin simulaatorisse, DC offset on väike, suurendeb koos sagedusega:
                          1kHz - 1.731mV
                          10kHz - 14mV
                          20kHz - 44mV
                          30kHz - 73mV

                          Nüüd siis selline küsimus, kas on üldse mõtet jamada selle õnnetu PCM2902 daciga? Või lihtsalt minna edasi ja proovida muid ja paremaid, kuna tundub et kondekatest ei saa lihtsalt lahti?
                          Kolakoguja

                          Comment


                            #28
                            urmas78 skeemi ajasin simulaatorisse, DC offset on väike, suurendeb koos sagedusega:
                            1kHz - 1.731mV
                            10kHz - 14mV
                            20kHz - 44mV
                            30kHz - 73mV

                            Sul on viga mujal. simulaator eksib või midagi sellist. Erineva sagedusega signaal ei tekita alalispinget. Kui sa kuulad radiotehnika võimuga asja, siis arvesta, et seal on teepeal 20 kondekat. Kui arvad, et konde rikub signaali, siis peaks nad igaltpoolt tee pealt ära korjama Ka toitest .
                            Ehita endale moonutusmõõtja ja analüüsi reaalseid skeeme, analüüsi ka lõppvõimu moonutusi, sest pole mõtet teha keti üks lüli tugevam teistest. Näiteks valesti ühendatud toide skeemis tekitab rohkem moonutusi kui mistahes konde skeemis.

                            Ja lõpuks mida kuulasid, kas mp3-e?

                            Comment


                              #29
                              Äkki panin pidurit, simulaatoris on DC bias (1.7mV) ja DC average (14mV) @ 10kHz, ilmselt see DC bias on õige.

                              Kuulasin eile ka klappidega http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...-187-36&lng=est . Olen ka eelnevalt ipod nanoga võrrelnud, ipodi heli oli märksa parem. Kolleegi arust ka.

                              Muusika oli ripitud FLAC'iga, peaks olema kadudevaba st sama mis CD. Võrdluseks kuulasin Vega 122 CD mängijaga samu lugusid.

                              Omaette teema on muidugi ka see kuipalju Windowsi draverid heli muudavad/solgivad.
                              Kolakoguja

                              Comment


                                #30
                                Windowsi driverid heli ei tohiks muuta. Kui kuulad wav faili, siis peaks heli olema sama mis plaadil.

                                Milline oli heli kogu teekond klappideni, milline klapivõim? kas seal ei saa viga olla?

                                Kas sul on ka mõni helikaart kvaliteetse sisendiga? Otsi programm, mis võimaldab genereerida helikaarti mingit tooni ja siis teine proge, mis võimaldab teise helikaarti kaudu sedasama heli jälle sisse võtta ja analüüsida ning too näitab sulle reaalseid moonutusi. Vot siis leiad ehk ka vea. Ise kasutan nii ja saab vaadata moonutusi kuni 0,003%-ni.

                                Comment

                                Working...
                                X