Cobra raadiosaatjal kala

[LAST]

Olemas kaks raadiosaatjat, kuid ühel kuumenevad mingid jubinad ja väljundvõimsus on jubeväike (testisin arvuti monitori peal, töötavaga hakkas monitor virvendama, levi on ka 25m max, enne oli ikka 1km julgelt).

Enne töötasid ilusti kuid lambist tekkis see viga. Et kas annab parandada või tuleb uus osta?

Esimese pildi peal tõmbasin ringi ümber nendel jubinatel

Pildid

[kreeklane]

esimene mõtte on,et antenn kadus tagant ära ja kogu võimsus läheb drosselitele.

[felch]

Pakun et saatja lõputrans(id) läbi. Kus nad täpselt on, ei tea. Ehk needsamad kuumenevad? Neid saab testriga kontrollida (ja töötavaga võrrelda). Toide maha enne mõõtmist!

[LAST]

mh, et nagu piltidel neid transe ju näha vist pole? mismoodi see antenn tagant ära sai minna see ju mingi traat ainult?

kas keegi oleks nõus remontima ja mis raha eest?

[kreeklane]

saatjal seisab lõpus võimas transistor.vaadata tuleb,et ega ole katkestust antenni(traadi)ja selle transistori vahel
arvatavasti on ka mingi ümberlüliti,mis jagab antenni saatjale ja vastuvõtjale.seda tuleks kontrollida.

[felch]

Mnjah, minu suhe kõrgsigadustehnikaga ei ole vist kõige parem aga siiski. Esiteks: antenn ei ole lihtsalt traadijupp vaid häälestatud võnkering. Niivõrd-kuivõrd. Iga karp ei pruugi seedida traati originaalantenni asemel (jah, GSM-terminalid nagu Falcomi C2D ja C55-2 sellest ei hooli aga sama hästi võivad maha põleda küll&#33
Teiseks tundub üsna loogiline oletada et tugevalt kuumenev skeemidetail on pooles vinnas. Eriti lõppvõimendi saatjal. Eriti veel siis kui väljundvõimsus nadi. Ja kolmandaks tundub suht loogiline oletada, et pildil ringiga ümbritset drosselid kuuluvad saatja lõpu P-filtri skeemi. Seega võiks kusagil väga lähedal olla ka kahtlane lõputranss.

Esiteks kontrolliksin Kreeklase soovitust ja vaataksin kas antenn kindlasti korralikult küljes (see on tõesti oluline&#33. Kui jah, võiks hakata drosselite läheduses olevate transside takistusi võrdlema töötava isendi omadega. Drosseli alalistakistus on ju nii pisike et priske kuumenemise korral kahtlustaksin ikkagi transi (-e) endid. Lõppude lõpuks põlevad kõige tihedamini aktiivkomponendid.

Nagu mainisin, on need ainult oletused...
Samasuguse töökorras isendi omamine peaks vea leidmist tublisti kiirendama.

EDIT: lõputranss tundub olevat too 1. pildil otse sinu poolt punasega veetud ringi kõrval, vasakul, silm ei seleta tüübitähist...

[LAST]

Antennil on korralik ühendu kontrollisin testriga,
selle transi peal on R1(keskele on auk puuritud)02 ja alumise rea peal 418J

R1 02
418J

kuidas tranistorit kontrollitakse pole kunagi seda teinud?

[felch]

Originally posted by LAST@Dec 27 2005, 22:03
kuidas tranistorit kontrollitakse pole kunagi seda teinud?

Koduses foorumis täitsa olemas kleepuv teema: http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=11497
Tõenäoliselt on kollektor keskmine lektrood (mõlemale poole korpust&#33 ja emitter on pildil alumine. Jääb vaid baas....

[urmas78]

Üks pisike tähelepanek: Kui jätad antennil ümert plastmasstopsi ära või paned antenni kokku ilma kõigi sinna juurde kuuluvate aineteta, siis pole antenn hääles õigel sagedusel ja midagi head pole loota. Lihtsad asjad võivad olla mõnikord tegelikult keerulised (nagu antenn, pealtnäha lihtne traadijupp, tegelikult element, millest sõltub kogu saatja elu )

[es1dc]

Päris nii hull see asi ei ole (õnneks) Antenni resonants saavutatakse ikka juhtiva osa geomeetriliste mõõtmetega ja kuigi ei saa öelda ka et see topsik seal ümber absoluutselt midagi ei mõjuta, siis praktikas võib tema mõju arvestamata jätta. Kui antenn ei ole sobitatud ( katki näiteks) siis vähendab saatja oma väljundvõimsust (mingi tagasiside ahela kaudu). Proovitud järele 50 oomi ja 25 oomisel koormusel, pikemalt cb-meeste foorumis. Ülekuumenemine viitab pigem riknenud komponendile.

Erkki

[paadikapten]

Kus see CB meeste foorum asub, huvitav? Ehk annad lingi?

[reuter]

Originally posted by es1dc@Dec 29 2005, 11:18
Päris nii hull see asi ei ole (õnneks) Antenni resonants saavutatakse ikka juhtiva osa geomeetriliste mõõtmetega ja kuigi ei saa öelda ka et see topsik seal ümber absoluutselt midagi ei mõjuta, siis praktikas võib tema mõju arvestamata jätta. Kui antenn ei ole sobitatud ( katki näiteks) siis vähendab saatja oma väljundvõimsust (mingi tagasiside ahela kaudu). Proovitud järele 50 oomi ja 25 oomisel koormusel, pikemalt cb-meeste foorumis. Ülekuumenemine viitab pigem riknenud komponendile.

Erkki

räägi seda amatööridele, kes saatjast viimase võtavad(kõik, mis lõpp lubab)
sobitamatta antenn laseb lõpust suitsu valla. see muidugi ei kehti käsijaamade puhul. 20W+ on probleem juba väga kriitiline. see automaatne sobitamine ja tagasisidestamine paraku kasutab ära osa väljundvõimsusest. ise olen teinud mõningaid mõõtmisi. militaartehnikal tõesti ei juhtu midagi, sest see ju idikatele mõeldud

[es1dc]

Viimane võetakse välja siis kui vaja on. Cobra jublakas on ikka mõeldud laiatarbekasutajale, kes asjast ööd ega mütsi ei jaga, st arvestatud töötama kui kasutaja ka totaalset lollust peaks tegema (tagurpidi polaarsusega toide jne). PMR-il on väljundvõimsus headel tingimustel 0,5W ja vajadusel tõmmatakse seda alla kui antenn ei sobitu. Järele proovitud isetehtud antennidega, midagi ei juhtu.
Foorum on cbfoorum.pri.ee

Erkki