Tervist!
Kas keegi oskab mulle öelda, kuidas elektrilistest komponentidest (kondekad, takistid, dioodid) ehitada "emakella" taolistele seinakelladele, mille minutiosutit liigutatakse edasi kord minutis? Emakell peaks andma väljundisse 24V toidet ja iga minuti tagant peab polaarsus muutuma (+/-, -/+). Põhimõtteliselt tegin ma analoogse (ja täiesti toimiva :P) seadme juba valmis, aga see oli üdini mehaaniline ja, nagu aeg näitas, ka ebatäiuslik. Sedapuhku kasutasin viitemehhanismina kõige tavalisemat kavrtskella mehhanismi, mille sekundiosuti asendasin väikese "nukiga", mis iga minuti järel õigesse kohta jõudes ühendas trafo väljundvooluringi ning andis läbi alaldussilla voolu kahte releesse (pärit telefonikeskjaamast, 8 klemmi). Ise meisterdasin valmis väikse lüliti, mis püsimagnetite abil püsis kahes äärmises asendis ning mida mainitud releed iga minuti tagant kordamööda ühte ja teise asendisse lükkasid. See isetehtud lüliti jagaski releede vahel voolu ja kord ühte - kord teist releed lülitades muutis väljundisse antava voolu suunda... Ühesõnaga - mõttetult mehaaniline ja keeruline skeem, mis põhimõtteliselt töötas, aga ei hiilanud töökindlusega.
Seade peaks kannatama 10 kella koormust, kahjuks mähiste takistusi ma lambist öelda ei oska, aga pinge võib üldiselt varieeruda väga suures ulatuses (isegi 12V on paras).
Ootan abivalmeid nõuandeid seadme arendamise vallas.
P.S. Kui küsite, mida ma nii paljude kelladega peale hakkan, siis päris ühest vastust ma anda ei oskagi... Ütleme, et sai lihtsalt nostalgiapuhangust johtuvalt paras posu selliseid nõukaaegseid Strela-kelli kokku ostetud ja tahaks neile nüüd elu sisse puhuda...
Kas keegi oskab mulle öelda, kuidas elektrilistest komponentidest (kondekad, takistid, dioodid) ehitada "emakella" taolistele seinakelladele, mille minutiosutit liigutatakse edasi kord minutis? Emakell peaks andma väljundisse 24V toidet ja iga minuti tagant peab polaarsus muutuma (+/-, -/+). Põhimõtteliselt tegin ma analoogse (ja täiesti toimiva :P) seadme juba valmis, aga see oli üdini mehaaniline ja, nagu aeg näitas, ka ebatäiuslik. Sedapuhku kasutasin viitemehhanismina kõige tavalisemat kavrtskella mehhanismi, mille sekundiosuti asendasin väikese "nukiga", mis iga minuti järel õigesse kohta jõudes ühendas trafo väljundvooluringi ning andis läbi alaldussilla voolu kahte releesse (pärit telefonikeskjaamast, 8 klemmi). Ise meisterdasin valmis väikse lüliti, mis püsimagnetite abil püsis kahes äärmises asendis ning mida mainitud releed iga minuti tagant kordamööda ühte ja teise asendisse lükkasid. See isetehtud lüliti jagaski releede vahel voolu ja kord ühte - kord teist releed lülitades muutis väljundisse antava voolu suunda... Ühesõnaga - mõttetult mehaaniline ja keeruline skeem, mis põhimõtteliselt töötas, aga ei hiilanud töökindlusega.
Seade peaks kannatama 10 kella koormust, kahjuks mähiste takistusi ma lambist öelda ei oska, aga pinge võib üldiselt varieeruda väga suures ulatuses (isegi 12V on paras).
Ootan abivalmeid nõuandeid seadme arendamise vallas.
P.S. Kui küsite, mida ma nii paljude kelladega peale hakkan, siis päris ühest vastust ma anda ei oskagi... Ütleme, et sai lihtsalt nostalgiapuhangust johtuvalt paras posu selliseid nõukaaegseid Strela-kelli kokku ostetud ja tahaks neile nüüd elu sisse puhuda...
Comment