Skeem impulsskelladele...

[Manic]

Tervist!
Kas keegi oskab mulle öelda, kuidas elektrilistest komponentidest (kondekad, takistid, dioodid) ehitada "emakella" taolistele seinakelladele, mille minutiosutit liigutatakse edasi kord minutis? Emakell peaks andma väljundisse 24V toidet ja iga minuti tagant peab polaarsus muutuma (+/-, -/+). Põhimõtteliselt tegin ma analoogse (ja täiesti toimiva :P) seadme juba valmis, aga see oli üdini mehaaniline ja, nagu aeg näitas, ka ebatäiuslik. Sedapuhku kasutasin viitemehhanismina kõige tavalisemat kavrtskella mehhanismi, mille sekundiosuti asendasin väikese "nukiga", mis iga minuti järel õigesse kohta jõudes ühendas trafo väljundvooluringi ning andis läbi alaldussilla voolu kahte releesse (pärit telefonikeskjaamast, 8 klemmi). Ise meisterdasin valmis väikse lüliti, mis püsimagnetite abil püsis kahes äärmises asendis ning mida mainitud releed iga minuti tagant kordamööda ühte ja teise asendisse lükkasid. See isetehtud lüliti jagaski releede vahel voolu ja kord ühte - kord teist releed lülitades muutis väljundisse antava voolu suunda... Ühesõnaga - mõttetult mehaaniline ja keeruline skeem, mis põhimõtteliselt töötas, aga ei hiilanud töökindlusega.
Seade peaks kannatama 10 kella koormust, kahjuks mähiste takistusi ma lambist öelda ei oska, aga pinge võib üldiselt varieeruda väga suures ulatuses (isegi 12V on paras).
Ootan abivalmeid nõuandeid seadme arendamise vallas.

P.S. Kui küsite, mida ma nii paljude kelladega peale hakkan, siis päris ühest vastust ma anda ei oskagi... Ütleme, et sai lihtsalt nostalgiapuhangust johtuvalt paras posu selliseid nõukaaegseid Strela-kelli kokku ostetud ja tahaks neile nüüd elu sisse puhuda...

[fre]

Siin teemas juhatasin isetegemiseks paar head valmis-skeemi:
http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=6997

Siit saab mainitud esimese artikli leheküljed:
http://www.rtmv.kuban.ru/ua6ap/RADIO/2000/06/34.tif (artikli algus ja skeem)
http://www.rtmv.kuban.ru/ua6ap/RADIO/2000/06/35.tif (artikli viimane veerg).

Teine on vist veel liiga värske, et netist saada...

P.S. Lisaks siia veel ühe veidi varem ilmunud emakella skeemi
(mis järgneb K176ИE12-ga tehtud levinud tüüpskeemile):
http://www.rtmv.kuban.ru/ua6ap/RADIO/1999/10/34.jpg (artikli algus ja skeem)
http://www.rtmv.kuban.ru/ua6ap/RADIO/1999/10/35.jpg (seal on viimane veerg).

Loodan et skeemide keerukus ei kohuta, eriti lihtsamalt enam ei saa...

[Manic]

Suured tänud!
Skeemid on natuke keerulisevõitu jah, ehkki hea tahtmise korral teeks isegi valmis. Küllap jään siis ikka mehaanilise lahenduse juurde - ehitasin pika pusimise peale valmis ka spetsiaalse ümberlülitusrelee http://www.zone.ee/martinmannik/relee.jpg?2 , mis iga kord impulssi saades voolu suunda muudab.
Mul oleks siiski küsimus seoses voolu ajastamisega. Seni olen kasutanud kellamehhanismi pealt mehaanilist lülitust, aga kuna jõud on väike, ei teki kontaktide vahel piisavalt tugevat ühendust. Kas impulsi andmiseks on võimalik kasutada sellist optilist lülitit (ma ei tea, kuidas on selle õige nimetus): http://www.zone.ee/martinmannik/lyliti.jpg?2 ? Viitava kella sekundiosuti külge monteerisin plekist ketta, mille servas on ühe koha peal pilu ja kettake läheks siis optilise lüliti harude vahele. Kui pilu jõuab harude vahele, tekib lülitis vooluring. Kuidas seda lülitit aga relee vooluringiga ühendada?
Tänan juba ette!

[fre]

Huvitav elektroonika - mehhaanika - elektroonika - mehhaanika hübriid tuleks...
Pastab et mehhaanikas rohkem "kodus" kui elektroonikas...
Oleks veel lisanud malta mehhanismi (vt. näit. vana ENE kd. 5, lk. 57) või
hammasratasülekande 2 minuti tsükli saamiseks, võinuks ka ilma spetsiaalse
ümberlülitusreleeta...
Meenuvad erinevad vene emakellade plõksuvad/kolksuvad/põrisevad variandid...

Ehk ikka loobuks releedest ja teeks ilma mehhaanikata hääletult töötava emakella.
Mida selles elektroonikas ikka karta, seda enam et

...hea tahtmise korral teeks isegi valmis.

ja - inimene õpib kuni elab...

[Manic]

Tänan ratsionaalse soovituse eest. Ka malta mehhanism tundus põnev.
Aga ikkagi... Olen selle va mehaanilise lelu konstrueerimise peale juba kõvasti aju- ja närvirakke kulutanud ja tahaks selle kasvõi jonni pärast valmis vorpida...
Niisiis - kuidas saaks mainitud (optilist) lülitit rakendada relee vooluahelasse? Mis lahendust on tarvis, et relee poleks vahetus kontaktis lülitiga ega tekitaks sellele ülekoormust? Transistoreid? Oleksin mingigi skeemi üle väga tänulik. Elektroonika koha pealt ma tõesti eriti kodus pole, seega toimin nagu vana kooli mehed: kruvikeeraja ja tangidega.

(Telefonikeskjaama solenoide ma kasutasin alguses, hiljem asendasin nad sellesama isetehtud releega. Lüliti peab seega juhtima ainult ühte ja ainukest releed.)

[felch]

Optiline andur koosneb kiirgusdioodist ja fotodioodist. Mina kasutasin füssa praksi seadme jaoks infrapuna dioodi ja esimest kätte juhtuvat fotodioodi. Tevalost leiab neid hulgi. Vastuvõtja (too diood) ühendus + toite ja CMOS schmitti trigeri kivi sisendi vahele. Sisend läks veel 3M takisti kaudu maha. Töötas päris kaugelt ja kindlalt. Mõne fotodioodi puhul tuli takistit natuke muuta.

[fre]

Optopaari kasutamine eeldaks jah lisaelektroonikat jälle...
Ehk üritaks selle asemel herkoniga ja (muidugi hästi tasakaalustades)
sellele sobiva väikese magnetiga sekundiosuti võllil...

Nii või teisiti, aga relee mähisega rööbiti soovitaks dioodi panna
vastupingestatult, see ei laseks ahela lahutamisel kõrgepingel
tekkida (kontakti puhul tekib lahutumisel muidu ebasoovitav säde,
transistori puhul sellele ohtlik pinge).

[Manic]

Vs: Skeem impulsskelladele...

Tere!
Teema tõstatamisest on juba aastaid möödas ning emakella-projekt vajus samuti vahepeal unustustehõlma, kuniks tekkis mõte see siiski lõpuni ehitada.
Muus osas on elektroonika ja mehaanika paigas ning näikse toimivat, aga... Lisan attachmendina skeemi suht lihtsast optilisest lülitusest, mis ei taha hästi töötada.
Nimelt kipub relee teatud aja jooksul kinni "kiiluma", s.t mingi vool jääb temasse ka siis, kui optopaaris on ühendus katkenud. Kui relee otsad korraks lühistada või vool katkestada, lülitub relee välja ning olukord laheneb. Olen proovinud muuta pinget vooluringis ning relee vedru survet, aga abi on sellest vähe - varem või hiljem jääb relee ikka kinni ja lahtisaamiseks tuleb "jõuga" sekkuda. Seejuures pole erilist vahet, kas relee paikneb transistori ees või taga.
Kas on kellelgi ideid, mis võiks olla probleemi lahendus?

P.S. Transistori mark on KT837F, optopaari marki ei õnnestu tuvastada.

[Scott]

Vs: Skeem impulsskelladele...

Sellise skeemikese ülesanne jääb segaseks. Kui see LED on eraldi 4,5V olemasolu indikaator ja optopaari sisend on joonistamata jäänud, siis piisaks transistori baasi ja maa vahele 10 - 100kilo-oomise takisti lisamisest, mis transi kindlalt sulgeks.

Aga see skeem on vaja täielikult üle kontrollida, sest KT837 on PNP-juhtivusega, joonisel aga kujutatakse NPN-tüüpi.

Ja kust optron juhtsignaali saab? Praegu skeemil sisend puudub.

[A.R.]

Vs: Skeem impulsskelladele...

Aga see skeem on vaja täielikult üle kontrollida,
sest KT837 on PNP-juhtivusega, joonisel aga kujutatakse NPN-tüüpi.

Ja kust optron juhtsignaali saab? Praegu skeemil sisend puudub.

Ju on joonistamisel segi aetud.

Aga selle optroni koha pealt nii teda sai kasutatud.
Lõikasid KT403-l kaane maha ja valgustasid kristalli. Reageeris valgusele.
Katkestajaga sai transsi kinni-lahti.

Muidugi, poes on sellised kahe sambaga optron katkestajad ja ka peegelkatkestajad.
Ja vanad hiired käisid ka nii.
____________________________
Aga kas sellist asja ei saa teha nii et kasutada 230V 50 Hz võrku?

Umbes sellise lahendusega:
Takisti ja zenerdiood võrku. Zeneri peal on 50 Hz pulsid.
Sealt diood ja konde, saametoite.
Nüüd sinna taha loendaja, kena kui CMOS tüüpi - tarbib vähem.
Jagame 5x5x2. Väljundis on sekundilised pulsid.

Kunagi sai täpselt nii tehtud garaaži tuulutus, 10 min.
Ja nüüd on sellevõrra lihtsam et võrk on tõesti 50 ja mitte 47,6 Hz kanti.

[Manic]

Vs: Skeem impulsskelladele...

Ma pole elektroonikas just kõva käsi, nii et tingmärke tuleks võtta teatud "tinglikkusega" - optopaar on ikka optopaar ja eraldi LED-i ei ole (LED tähistab optopaari "kiirgavat" elementi).
Põhimõtteliselt lülitab optopaar läbi transistori sisse/välja releed, mis siis omakorda lülitab järgmist vooluringi (mis selle joonise alla ei kuulu). Muidu süsteem töötab, nii et väga suurt viga siin olla ei saa, ainuke küsimus on, et miks küll vool releesse vägisi sisse tahab jääda...?

[A.R.]

Vs: Skeem impulsskelladele...

miks küll vool releesse vägisi sisse tahab jääda...?

Äkki siis jääb see toitev transistor liiga lahti ja
seda seepärast et valgustundlikule elemendile jääb paistma liiga palju valgust.
Kui transistori baas maale "lähendada" nagu Scott soovitas siis läheb ta rohkem kinni.

On selline takisti mille väärtust saab nupust muuta.
Võiks sellist kasutada ja mõõta palju tegelikult vaja on.

Muidugi on võimalik ka natuke keerulisemat elektriskeemi kasutada.
Sellist mis läheb täielikult kas kinni või lahti nn Smithi triger.

[mikumaku]

Vs: Skeem impulsskelladele...

Kunagi olime ühe sõbraga sama asja kallal pead murdmas, kuidas optopaariga kindla peale releed tüürida. Lõpuks osutus kõige paremaks variandiks väljatransistor relee mähisega järjestikku ja optopaar teda juhtima. Täpselt enam ei mäleta, kõigest paar takistit oli juurde vaja ja töötas hästi. Väljakad said vanade emaplaatide pealt maha joodetud, seal on neid peoga pandud.

[Manic]

Vs: Skeem impulsskelladele...

Äkki siis jääb see toitev transistor liiga lahti ja
seda seepärast et valgustundlikule elemendile jääb paistma liiga palju valgust.
Kui transistori baas maale "lähendada" nagu Scott soovitas siis läheb ta rohkem kinni.

Valguses ei tohiks olla küsimus - ketas, mis optopaari vahele läheb, isoleerib valgust korralikult. Proovisin kinnikiilumise ajal elementi veel rohkem valguse eest varjata, aga väljalülitamist ei toimu.
Aga kuidas see "maale lähendamine" täpsemalt välja näeb? Transistori n.ö väljundklemm tuleks maandada?
Ja kas lisatakistuste paiknemise ja suuruse osas oskaksite natuke rohkem nõu anda?

[A.R.]

Vs: Skeem impulsskelladele...

Valguses ei tohiks olla küsimus - ketas, mis optopaari vahele läheb, isoleerib valgust korralikult. Proovisin kinnikiilumise ajal elementi veel rohkem valguse eest varjata, aga väljalülitamist ei toimu.

Kena

Aga kuidas see "maale lähendamine" täpsemalt välja näeb? Transistori n.ö väljundklemm tuleks maandada?
Ja kas lisatakistuste paiknemise ja suuruse osas oskaksite natuke rohkem nõu anda?

Räägime alustuseks selles mismoodi see asi füüsiliselt välja näeb.
Kas on tegu LEDi, ja kahe transistoriga või on see kokku mingi eraldi karp?
Mitu jalga (väljaviiku-kontakti) selle kolmikul on?

See maandamine peaks toimuma selle
vertikaalse juhtme, mis ühendab emitterit ja baasi,
ning maa vahel. Suurus peab olema selline et skeem töötaks.

Muidugi võib selles skeemis olla ka selline viga et
Kui transistor avaneb siis pinge mis jääb optotransile
väheneb. K ja E on peaaegu koos, B on kuskil nende vahe
seega optroni E ja K on ka väga madala pingega.

Kui sul on olemas tester või voltmeeter
siis võiks mõõta ära jõutransi K ja E vaheline pinge.
Või siis relee voolu (optron lahti-kinni).

Siis oleks lihtsam mõelda.