Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Räägime alustuseks selles mismoodi see asi füüsiliselt välja näeb.
Kas on tegu LEDi, ja kahe transistoriga või on see kokku mingi eraldi karp?
Mitu jalga (väljaviiku-kontakti) selle kolmikul on?
Füüsiliselt näeb asi välja nii, et kiirgav element ja fototakisti on ühes tükis, aga nende vahel pole elektrilist seost. Niisugust vidinat kutsutakse vist kahvelsidestiks: https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa...4-56&toc=20450
Seega joonise peal tuleks LED-i ja alumist transistori kujutleda kui ühte kahvelsidestit.
See maandamine peaks toimuma selle
vertikaalse juhtme, mis ühendab emitterit ja baasi,
ning maa vahel. Suurus peab olema selline et skeem töötaks.
Suuruse all mõtled ilmselt takistust, mis tuleks maandusele lisada? Kas maandust on tarvis selleks, et kogu fototakistilt tulev impulss ei läheks mürtsuga transistorisse ning "lülitav" vool oleks seega madalam?
Kui sul on olemas tester või voltmeeter
siis võiks mõõta ära jõutransi K ja E vaheline pinge.
Või siis relee voolu (optron lahti-kinni).
Tester hetkel puudub (mõõtmised sai kunagi tehtud sõbra testerit kasutades), aga selle väljasebimine ei ole ülemäära raske.
Kummaline ongi see, et mingi teatud aja (20-30 min) töötab süsteem suht probleemivabalt, aga siis hakkab järsku kinni jääma, nagu kusagile "kondenseeruks" mingi jääkvool vms. Ja siis aitab pisut see, kui korraks vool välja tõmmata.
Kellateadja ei ole, seega OT - mis asi see impulsskell on ja milleks ta hea on?
Seda seadet kutsutakse ametlikult emakellaks ja ta annab iga minuti tagant impulsse korraga mitmele tarbijale-kellale, mille osutid hüppavad seepeale klõpsti! minuti võrra edasi.
viimati muutis kasutaja Scott; 14 m 2012, 04:46.
Põhjus: 2 kokku
Seega joonise peal tuleks LED-i ja alumist transistori kujutleda kui ühte kahvelsidestit.
Üks selline, kus katkesti läheb vahele on ka minu töölaual.
Suuruse all mõtled ilmselt takistust, mis tuleks maandusele lisada? Kas maandust on tarvis selleks, et kogu fototakistilt tulev impulss ei läheks mürtsuga transistorisse ning "lülitav" vool oleks seega madalam?
See "Foto" on vast siiski transistor ja lisatakisti peaks aitama sellel teisel releed läbivat voolu vähendada.
Tester hetkel puudub (mõõtmised sai kunagi tehtud sõbra testerit kasutades), aga selle väljasebimine ei ole ülemäära raske.
Eriti lihtne oleks kui märgiksid ära oma asukoha. Austraaliasse on seda testrit natuke tüütu toimetada.
Kummaline ongi see, et mingi teatud aja (20-30 min) töötab süsteem suht probleemivabalt, aga siis hakkab järsku kinni jääma, nagu kusagile "kondenseeruks" mingi jääkvool vms. Ja siis aitab pisut see, kui korraks vool välja tõmmata.
Kui skeem on mõnda aega töötanud siis läheb ta kuumaks, transistori režiim muutub,
vool suureneb ja relee jääbki suletuks. See VÕIB nii olla.
Kui lisad sinna veel üks (R2) või kaks takistit (R2 ja R3) siis peaks saama seda relee voolu natuke vähendada.
Miks kaks? See teine R3 võiks olla selline muudetava takistusega takisti.
Sealt saab töö ajal valida sobiv takistuse väärtus.
R2 on selline takistuse põhiosa. Siis saab R3 täpsemalt seada.
Millised võiksid olla R2 ja R3 väärtused ei oska öelda. Sobivad. Alustaks kilodest.
Ei pea kahte takistit lisama aga nii on mugavam. Alguses.
Proovi, kui aitab on hea. Kui ei aita, katsetame teisiti.
________________________________________________
Need "kilod" on siis mõeldud kilooomides takisti takistus.
Mitte "MASSI ÜHIK" nagu on Postimehe eilses ristsõnas väidetud.
viimati muutis kasutaja A.R.; 13 m 2012, 11:55.
Põhjus: Postimehe ristsõna
"Directly or indirectly, all issues related to sound should be decided by the ear as an organ of hearing: conclusions that are given by the ear is no longer necessary to challenge.Lord Rayleigh (John William Strutt)
Sealt keerad impulsi vahemikuks minuti. Nüüd iga minut võtab relee endal toite maha ja nii teebki pidevalt iga minu järel ühe impulsi. Olemasolevat kontakti saad releega paljundada. Kui aga iga lülituse järel peab jääma järgmist polaarsust hoidma, siis paned selle aegrelee külge veel impulssjuhtimisega relee.
Peaks tulema täiesti töökindel vidinas ja pole vaja midagi tinutada, saad vaid kruvikeeraja ja jupi juhtmega hakkama. Pinge vahemik ka 12VDC.....230VAC. Selliseid releesid teevad Lovato, Hager, ABB, Siemens, Legrand jne
Ajas püsimist peab kontrollima. Võib olla aegreleel toite maha võtmine ja tagasipanek mõjutab pikas perspektiivis aja õigsust.
Lisatud:
Katsetasin 3 aegreleega. 1: ei lugenud nii lühikest katkestust ära ja jäi peale esimest minutit releed põristama. 2: tegi ilusti, kuid originaal reguleeritav pote pole kuigi täpne. Kui peale tinutada mõni 10+ pöördega pote asemele, siis saaks minuti täpseks. 3: (Lovato TM M1) teeb ajavahemike tagant sama pika impulsi. Nii, et selle korral oleks relee minut tõmbunud ja minut lahti. Aga see ka vajaks täpseks seadistamiseks tigupotekat. 10kOhm tigupote maksab alla 1€ ja relee võin maha ärida, kui on soovi.
Kastist leidsin ka vanema (6ED1 053-1FB00-0BA1) LOGO kontrolleri 230V 8 relee väljundiga, sellest saaks päris korraliku kella progeda. Samas seade läheb siis veidi kallimaks.
viimati muutis kasutaja markoki; 20 m 2012, 13:27.
Mingi pool aastat tagasi oli osta-s ka selliseid (mehaanilis-elektrilisi) emakellasid müügil; aga kuna endal ainult 1 juhitava kella mehanism ootel, siis mul rohkem huvi ei olnud.
Sealt võib ikka leida kui otsida.
Nagu ma juba siinse (ajaloolise) teema alguses soovitasin, targem oleks
vältida igasuguseid mitmekordseid ja mittevajalikke elektroonika-mehhaanika
üleminekuid. Veelkord pakun mõtteaineks linke emakellade skeemidele:
Tänan alternatiivsete nõuannete eest! Oleks mul toona, kui antud "projektiga" alustatud sai, rohkem mõistust peas olnud, oleks ilmselt isegi mõne täiselektroonilise või valmiskomponentidel põhineva lahenduse teed läinud. Aga praegu on see, mis on, ja ega ei taha ju teist niisama nurka visata, kui selle peale nii palju aega on ära kulutatud...
Aga aitäh ka A.R.-ile! Takitsi kaudu väikse "lisamaanduse" (3,57 kΩ) tekitamine näib olevat probleemi vähemasti praeguseks lahendanud - relee laseb ilusti lahti. Hoian pöialt, et see nii ka jääks. Siis võiks ilusa lõppakordina emakellale korraliku kaane peale ehitada ja kuskile kaugemasse korterinurka "tiksuma" jätta - minutilise intervalliga releeklõpsud võivad ju nostalgilisena mõjuda, aga eks öine uni ole ka midagi väärt...
Siis võiks ilusa lõppakordina emakellale korraliku kaane peale ehitada ja kuskile kaugemasse korterinurka "tiksuma" jätta - minutilise intervalliga releeklõpsud võivad ju nostalgilisena mõjuda, aga eks öine uni ole ka midagi väärt...
Pane transivõtmed või pooljuht-releed tavalisi vajadusel dubleerima ja "MUTE" nupp ümberlülitamiseks
Comment