kvaliteetsest toitest

[eERuheeRu]

Palju on siin foorumis räägitud kvaliteetsest toitest, stabiliseeritud toitest, sellest et stabiilne toide on kvaliteetse seadme alus jne.

Mis siis ikka on see kvaliteetne toide ja kuidas saavutada kvaliteetset toidet, saan aru et dioodsild mis koosneb КД202 alaldusdioodidest ja elektrolüütkondensaatorist on ikka pask mis pask?

Internetis on palju skeeme küll MOSFET-silumisega küll transistoritega, milline neist õigustab ennast kõige enam näiteks helitehnikas, võimendites, mis kasu on ferriitrõngast toitejuhtme ahelas jnejne.

Äkki mõni viitsiks lihtsalt seletada?

[KaruTEC]

Vs: kvaliteetsest toitest

Lihtsalt ei saa seletada. Või siis nii et seadme jagamine - eriti võimendi - toiteplokiks ja võimendusastmeks - on tegelikult vale. Toiteplokk on samasugune osa võimendist kui lõppaste ja see tuleb ehitada optimaalne, seda nii siirdeprotsesside, sisetakistuse kui sageduskarakteristiku järgi.

[felch]

Vs: kvaliteetsest toitest

Nagu öeldi- see polegi nii lihtne värk. 2-polaarse toitega skeemides kompenseerub toite mõningane pulsatsion väga ilusasti aga ainult teatud piirides. Aladi dioodid on suva. Peaasi, et max. vool ja pinge oleksid kasutatavates piirides. Konde ja dioodalaldi on enamikes lõppvõimendites toiteks ja on väga hea. Olen täheldanud, et stabilisaatoreid ei tasu seal kasutada (liiga suur võimsuse kadu mis avaldub soojusena ja effekt on vähene).
Toitealaldi konded peavad olema suure mahtuvusega, sest tippkoormusel (vaiba kloippimise heli piik) toitub võim peaasjalikult kondes olevast energiast.
Vene konded sobiksid ka aga enamasti otsitakse sahtlist välja mingid aasta 69 saagi omad, mis on ammu unustanud sõna mahtuvus tähenduse...
Ferriitrõngad takistavad kõrgsageduslike häirete liikumise juhtmetes ja kuuluvad rohkem digielektroonika (ka impulsstoitekad) valdkonda. Klassikalise trafoga toitega skeemis...kahju just ei tee.

[KaruTEC]

Vs: kvaliteetsest toitest

Näed felch: sa tõid ilusti näite klassikalisest talupojamõistusega lähenemisest toitekale, mis 99% annab isegi mingeid tulemusi

Optimaalse toite saamiseks peaks simuleerima toiteka karakteristikut koostöös tarbijaga. Seejuures mõjutavad tööd ka dioodid (avanemis-sulgumiskiirus) ning filterkondekate ESR, parasiitinduktiivsus, stabilisaatori (kui on) sageduskarakteristik jne jne jne. Ideaalset tulemust ei saa kunagi.
Vahel on hea kui toitekas on puhas pingeallikas, vahel on vaja vooluallika karakteristikuid.

Kosmosejaama (ISS) toitesüsteem koos tarbijatega topiti Matlab ja simuleeriti nii et silme eest must. Kuna vastasel juhul võib mingil hetkel märgata kuidas mingi tarbija paneb kogu võrgu genereerima. See oht on enamasti siiski impulsstoitekate puhul.

[Cheopps]

Vs: kvaliteetsest toitest

No stabiliseerimist lõppastme toites on kasutatud just kõrgklassi võimendites.Muidu stabiliseerimine tuleb kasuks kui kasutatakse lõppastme transistore pingete piirimail(max režhiimis lähtudes lubatavast Uce-st).Ainus asi, mis sellega numbriliselt muutub, on võimendi väljundvõimsus; nimivõimsus on sama mis muusikavõimsus.

OT: Peagi saan oma uue projekti joonised võimendifoorumisse, kus kasutan impulss-stabilisaatorit lõppastme toiteplokis(vihjeks TL494 ning IRFZ44N).

[littleant]

Vs: kvaliteetsest toitest

No stabiliseerimist lõppastme toites on kasutatud just kõrgklassi võimendites.

OK, oletame et tahakski korraga investeerida mingi X summa uue projekti toitesse, millist toidet siis soovitaks, põhjendatudl paluks.

Aga kui teemaks pole üldse mitte lõppvõimendi, vaid eelvõimendi või DAC?

EDIT: eeRuheeRu, siis littleant alt foorumis.

[Cheopps]

Vs: kvaliteetsest toitest

No lõppastme toide ei pea olema stabiliseeritud, kuid võiks olla.Sisendastmete toide aga peab olema.Sisendastmete puhul on tegu kõrge võimendusteguriliste astmetega(sh. tämbriplokk), mis on tundlikud igasugusele häirepingele(ka toitest tulevale).Lõppaste aga on peamiselt vooluvõimendi.Pinget seal ei võimendata(ok enne drivereid tegelikult ikka võimendatakse ka, kuid kõrglassi seadmetel toidetakse dif.-võimendeid samuti eraldi toieallikast).Kui nüüd tõesti plaanitakse kogu võimendi toiteseade teha stabiliseeritud väljundiga, siis ainuõigeks lahenduseks(just kesk- ja suurevõimsusega võimendites) oleks imp.-stabilisaator kõrge kasuteguri tõttu.

[KaruTEC]

Vs: kvaliteetsest toitest

...................

[KaruTEC]

Vs: kvaliteetsest toitest

littleant, loe minu postitust veel kord. Sa vist ei saanud kohe pihta.

impulsstoitekas ei sobi võimule kuigi hästi, kuna häireid on palju ja ribalaius vilets. Las jääda lineaartoitekale see viimane kasutuskoht !

[andreie]

Vs: kvaliteetsest toitest

Nagu KaruTEC ütles, toiteplokk on osa seadmest

Kahe otsaga asi. Igatepidi tipp-topp stabiliseeritud toite puhul saab skeemi enda juures sellevõrra asju üle jala teha. Teistpidi ka, kui helisagedusvõimendil on suur PSRR (power supply rejection ratio), saad jälle toiteploki juures üle jala teha.

Masstootmisel on vägagi oluline majanduslik kaalutlus - võimsustransistor maksab ainuüksi radikat ja keerukamat kinnitust arvestamata 30x rohkem kui tavaline signaalitraktis olev transistor.

Hobiehitajal maksab aeg rohkem kui mis tahes jupid, mis ta kokku paneb või läbi põletab, ja võib osutuda odavamaks kindla peale välja minna - kasutada ka eraldi võetuna nii häid plokke, k.a. toiteplokke, kui võimalik.

[KaruTEC]

Vs: kvaliteetsest toitest

Üks näide on selline: kui kasutame current-mode toitekat, siis ei ole primaarpoole silumisel (v.a. filtreerimine) mingit mõtet. Kuna current-mode puhul on sisendi rejectimine juba ploki olemuses.