Joonisel on selline 1uF kondekas. Millega tegemist on?
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
-
Joonisel on selline 1uF kondekas. Millega tegemist on?
-
Vs: Küsimus
Kodekaga nagu sa ise ära vastasid. Polaarse kondekaga, kuna üks pulk on kõver. Praktikas seega pannakse elektrolüütkondekas. -
Vs: Küsimus
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_sto...rtnr=67-785-34
Et siis need kõlbavad?
Mis muidu juhtub kui nende polaarsete asemel tavalised panna?Comment
-
Vs: Küsimus
Kõlbavad küll kuid rohkem kasutatakse radial kujuga kui axial kujuga. Võtab plaadil vähem ruumi. Näiteks selline http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_sto...?artnr=400-353
Võid ka mittepolaarseid panna, nendel on kohati isegi mõningane eelis lüütide ees. Lüütide sageduskarakteristik võib palju koledam olla ja helisüsteemides võib mõningast kvaliteedivahet sellega saada. Lüüdil nimelt kipub kõrgematel sagedustel mahtuvus väiksemaks minema päris kiiresti.
Kondekate ostmisel vaata kindlasti, et nende pinge oleks kõrgem kui su süsteemi maksimaalne pinge mis sinna kondekasse võib minna... Või näiteks kõrgem kui toitepinge. Natukese varuga.
Ühendamisel vaata, et polaarsuse (st + ja -) õieti paned, muidu võib kondekas sisikonna välja visata.Comment
-
Vs: Küsimus
Mis voolul seda peaks väga suure hoolega vaatama? Mis voolust oht algab?Esmalt postitatud digital pooltComment
-
Vs: Küsimus
1mA....100A.Pead jälgima pingeid(kondeka nimipinge, kirjas kestal).See peab olema suurem kui su skeemis on toitepinge.
OT: Pinge poolepealt tegelikult määratakse kehvemal juhul kondele jääv pinge ning selle järgi valitakse kondeka nimipinge.Enamasti sidestuses on ta väga väike.Toites pannakse kuni 25..30% kõrgema nimipingega kui on toitepinge.The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
Projektide pildid
Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htmComment
-
Vs: Küsimus
Ma kaevan mingi suvalise sarnast laadi teema üles, ärge pahandage.
Tekkis küsimus, et millised on väikseimate nominaalidega kondekad, mis on olemas? Kui näiteks 0,1 pF on reaalne, siis, äkki teab keegi kommenteerida, miks neid suurt saada pole?Comment
-
Vs: Küsimus
Ega alla 10pF eriti midagi pole - lihtsalt neid ei ole vaja kusagil. Samuti on radade jms. mahtuvused sellised et konde täpsus kaob ära.
Kui on vaja üliväikest mahtuvust, võib ju kasutada jadaühendust.Comment
-
Vs: Küsimus
Vene kondesid olen käes hoidnud nimimahtuvusega 4,7pF, vist oli isegi 2,2pF. Võimalik, et ELFAs on ka alla 1pF või sinna kanti jäävaid kondesid. Kõrgsagedusskeemides on kasulikud. Montaaz tuleb väga hoolikalt läbi kaaluda, nagu siin juba mainiti.- Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
- Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!Comment
-
Vs: Küsimus
Kõrgsagedustehnikas pole (polnud) 1pF miski haruldus. Vene omadest olen 0,5pF näpus hoidnud. Väiksemat pole trehvanud ja ega vist poleks mõtet tehagi, sest montaažimahtuvused tulevad suuremad. Ju siis arvatakse, et tänapäeval ei viitsi keegi nagunii kitsaribalist filtrit mingite torudega või traadijuppidega teha. Kõik puha trükkplaadile söövitatud või tööstuslik filtriplönn plaadile joodetud. Samas on 10pF juba detsimeeterlainetel ropult suur mahtuvus ja filter kukub välja väga lame.Harjutamine teeb harjutajaks.Comment
-
Vs: Küsimus
Tänan väga. Probleemi külvas tõik, et vastupidiselt harilikule viisile oli veebist võetud skeemil konde põhiühikuks nano, mitte piko.Comment
-
Vs: Küsimus
Oli just täna näpu vahel vene tugikondensaator: 2,2pF+/- 0,4.Comment
Comment