1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

[DVDRW]

Oleks vaja testida 1,2v NIMH vms akude mahtuvusi, kuna mõned akud tühjenevad kuidagi kahtlaselt kiiresti. Siis saaks otsustada kas visata kohe need minema ja uued osta.
Siiamaani tegin nii, et panin koormuseks takisti ja pinget mõõtsin testriga niikaua kuni pinge langes 0,9v peale. Fotokas tegi testrist pilti iga 9 min järel, pärast toksisin andmed Exceli graafikusse.
Kuid probleem on selles, et pean olema juures kui aku pinge alla 0,9v langeb, sest muidu aku tühjeneb liiga palju ja rikub aku ära.
Oleks siis vaja sellist skeemi mis lülitaks aku 0,9v juures välja.

Googeldamine ei aitanud.

[martinj]

Vs: 1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

Kontroller(sisemise AD muundiga), relee,(või piiksuja, nagu mul oli) ja rs232 kaudu andmed arvutisse.


Või siis komparaatoriga.

[DVDRW]

Vs: 1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

Kontroller(sisemise AD muundiga), relee,(või piiksuja, nagu mul oli) ja rs232 kaudu andmed arvutisse.
Või siis komparaatoriga.

Mnjaa sellist skeemi ma juba naljalt peast välja ei mõtle.

[ppv]

Vs: 1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

Kas sa kahe või kolme kaupa neid jadamisi ei saa testida, siis saaks kasutadaTL-431 ja relee kombinatsiooni, aja jaoks võiks ju võtta mõne patareidega kella, mille paned algul nulli ja siis käib kuni pinge maha võetakse.
Profülaktika mõttes võid ju mõne aja tagant testriga ka mõõta.

[DVDRW]

Vs: 1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

Ikka vaja üksikult testida, siis saan teada milline aku on vigane ja tuleb välja vahetada. Seieriga kell ju ei lülita akut välja kui tühjaks saab. Elektronkell küll aga siis kaob ka aeg. Graafik võiks ka olla siis hea vaadata pingejoont. Skeem mingi 0,9v stabikaga peaks ju lihtne olema või ma eksin?

[daddo]

Vs: 1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

Kas paari väsinud aku hinge pärast on mõtet nii suurt vaeva näha? Soovitaks lihtsalt intelligentsema laadija osta, kus punase/rohelise LEDi asemel LCD-lt numbreid näeksid. Mul läks suht kaua aega, et sellise olemasolust teada saada ja teine sama palju, et mõelda välja, kuidas see endale (eestisse) saada, sest meie kaupmeestel sellist paraku müügis ei tundunud olevat.

Aga nüüd on ta käes ja sain esimese laadimise järel teada, et ühtedel 2300-stel oli ülemine piir juba 1300 peale langenud. Ja sellest numbrist ju piisab, ei ole vaja graafikut ju nende jaoks. Nüüd istuvad paar päeva REFRESH režiimis ja on ilmselt jälle kõbusamad.

Ehk mulle oli lahenduseks selline http://www.lacrossetechnology.fr/en/...ppliances.html

Ja oled sa üldse neid akusid korraliku laadijaga laadinud? Kui aku töötsükkel kuskil tema maksimummahtuvuse ja tühjuse vahel on, ehk ilma tühjakslaadimise ja täislaadimise vahel pendeldad, siis on üsna kindel, et see lõikabki ülemise osa maha, nagu mul...

[fre]

Vs: 1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

Oleks vaja testida 1,2v NIMH vms akude mahtuvusi, kuna mõned akud tühjenevad kuidagi kahtlaselt kiiresti. Siis saaks otsustada kas visata kohe need minema ja uued osta. ....
Kuid probleem on selles, et pean olema juures kui aku pinge alla 0,9v langeb...
Oleks siis vaja sellist skeemi mis lülitaks aku 0,9v juures välja.
Googeldamine ei aitanud.

Alustuseks paar täpsustust terminite (oskussõnade) osas.
Pinget mõõdetakse voltides, selle lühend on suurtäht V.
Keemilistel vooluallikatel on mahutavus (mitte mahtuvus, see
sobib kondensaatorite kohta, mõõtühik siis farad, lüh. F).
Google andis esmasel otsimisel mõne idee suurema pingega
akude kohta, ehk annab kasutada, siin paar näidet:

http://www.ef-uk.net/data/enhanced-discharger.htm

http://www.webx.dk/rc/dischg/index.htm

0.9V registreerimiseks võiks lihtsamal juhul isegi tavaline
ränitransistor sobida. Selline avaneb kui anda tema baasile
(läbi voolupiiramistakisti muidugi) umbes 0,6V. "Ülearuse"
0,3V aitaks ehk mingi germaaniumdiood jadamisi panduna
"ära kaotada". Transistor sulguks kui pinge langeb alla
lubatu ja lülitaks koormuse välja.
Jääb veel üle aeg fikseerida...
Kui veel otsida, ehk leidub ka mõni valmislahendus, muidu
tuleks ise aretama hakata. See oleks ka huvitav ja arendav
tegevus, töötama saamiseks häälestada nagunii vaja...

[abman]

Vs: 1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

Siin selline värgendus tehtud;

http://www.vermontficks.org/bchars.gif

http://www.vermontficks.org/bchard.htm

Peab ainult C koodi;

http://www.vermontficks.org/bcharc.htm

BCHAR18.hex -iks kompileerima ja PICi ära prommima.

[DVDRW]

Vs: 1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

Tegin sellise transistorivariandiga. Puudus on see, et on vaja kuskilt liasatoidet 5V.
Aku annab baasile läbi poteka pinge. potekaga panen paika et transistor sulguks 0,9V juures ja transistor lülitabki relee välja. Aku koormuseks panen lihtsalt suvalise ~6 oomise takisti.
Tester on pidevalt küljes ja näitab pinget. Fotokas teeb iga 9min tagant testrist pilti. Parast kannan andmed exceli diagrammi.
Saan seda seadeldist kasutada ka akude tühjendajana

Hmm mis vahet on Faradil ja mA/h?
Nad on ju võrdelised. Mitu Faradit siis 1mA/h on?

[elukaz]

Vs: 1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

Vahe on voltides. Farad näitab kui palju saab asjast voolu kui pinge langeb mingi vahe võrra. Aku puhul on F mahtuvus erinev 1,1..1,2 ja 1,2..1,3 piirkondade puhul.
Oletades et sa koormad asja püsiva vooluga (mitte takistusega) siis on mahtuvus faradites vool x aeg sekundites / (kõrgem volt miinus madalam volt).
Kondekast erineb asi veel sisetakistuse poolest, muidu võiks ntx autovõimu juures konde asendada pisikese akupakiga.

[fre]

Vs: 1,2v akude sügavtühjenemise kaitseskeem testimisel

Tegin sellise transistorivariandiga. Puudus on see, et on vaja kuskilt liasatoidet 5V.
Aku annab baasile läbi poteka pinge. potekaga panen paika et transistor sulguks 0,9V juures ja transistor lülitabki relee välja.

Hmm mis vahet on Faradil ja mA/h?
Nad on ju võrdelised. Mitu Faradit siis 1mA/h on?

Siinkohal oleks üks mõte, kuidas võiks releest ja ka lisatoite vajadusest
loobuda. Päris perfektne ehk poleks, aga siiski... Koormus panna otse
kollektoriahelasse (transistori avatud olekus on emitteri ja kollektori
vahel mõningane pingelang, seda võiks arvestada ja et tühjenemise
lõpus see veel suureneb kiiresti kui transistor sulguma hakkab) relee
asemele. Potentsiomeeter baasiahelas jääks siis akule väljalülitamata
koormuseks alles, ehk saaks ka ilma selleta kui baasile jadadioodi abil
pinge anda, ülearune jääks dioodile pingelanguna. Baasivool nimelt
kaoks ise täiesti ära kui pinget väheks jääb. Mõningast reguleerimist
saaks täiendavalt teha, muutes baasivoolu piiramistakistit. Selline
mõte või idee siis, huvi korral võiks katsetada kas nii sobib.

Raske on võrrelda mahtuvuse mõõtühikut faradit ja mahutavuse
mõõtühikut ampertundi. Nende väärtusi mõõdetakse ka erinevalt.

Kondensaatori mahtuvuse mõõtmiseks tuleks seda laadida ja/või
tühjendada või mingi generaatori abiga seda perioodiliselt teha
(generaatoris töötamisel mõõdetakse saadavat sagedust ja selle järgi
arvutatakse mahtuvus).
Mõõteskeem võib põhineda ka näiteks mahtuvustakistuse mõõtmisel.
Lastes kondensaatorist läbi teadaoleva sagedusega vahelduvvoolu,
saame vastava valemi abil arvutada kondensaatori mahtuvuse.
Suuremat mahtuvust saaks ka ise mõõta ja arvutada ajakonstandi
kaudu. Mingi pingeni laetud kondensaatorit tühjendatakse takisti
kaudu. Ajakonstant on sekundites mõõdetud aeg, mis kulub selleks
et pinge kondensaatoril langeks 37 protsendini esialgsest. Mahtuvuse
saab arvutada valemist
C = τ / R, kus
C - kondensaatori mahtuvus faradites,
τ (kreeka täht "tau") - mõõdetud aeg sekundites,
R - koormustakisti (sellena võib kasutada ka teadaoleva
suure sisetakistusega voltmeetrit) takistus oomides.
Õige tulemuse saab ka siis kui R on MΩ-des ja C on µF-ites.

Keemiliste vooluallikate puhul räägime mahutavusest, mõõtühik
on ampertund, lühendina Ah (levinud ka mAh, 1Ah = 1000mAh).
Selle termini osas eksivad mõnikord ka kogenud tegijad, näiteks
on viimases ajakirjas "Praktiline arvutikasutaja" (nr. 2, 2007)
artiklis "Jänesed kaljul" kasutatud akude kohta vale mõistet
"mahtuvus", kui peab olema "mahutavus". Kui näiteks vene keeles
on mõlema puhul kasutusel sõna "ёмкость" (nendel on näiteks ka
varbad ja sõrmed "паьцы"), on eesti keel siinkohal rikkam, ärme
seda vaesemaks teeme.
Mahutavuse mõõtmisest olen varem mitmes postituses kirjutanud,
seepärast pikemalt ei peatuks. Näiteks selles:

http://www.tevalo.ee/foorum/showpost.php?p=193708&postcount=40