Elektri SÕiduk

[RaunoK]

Vs: Elektri SÕiduk

Aga kui kasutada mootori asemel suurt hooratast umbes 50-kilost. Ise väntad hoo sisse, sidur lahti ja minek, tõusude ajal peks vist ajutiselt jala vaeva vähendamama, ise väntad hoorattal hoog sees peaks vist kiirust kah suurendama kergem endalgi.

[bloody-orc]

Vs: Elektri SÕiduk

sõidad selle hooga 10 meetrid ja siis väntad jälle 3 minutid... jõuad jala kiiremini.

[lurdo]

Vs: Elektri SÕiduk

50 kilo on ikka vägev kobakas. pane omal suur kartulikott jalgratta pakiraamile ja vaata, kui mõnus sõita on. enamuse ajast vead seda ju täiesti kasutult kaasa. tõusude peal võiks selle hooratta inerts põhimõtteliselt aidata aga jalgratta suurenenud raskus vist nullib su kasu seal ära. mäest alla läheb ehk kiiremini küll.

[6p45s]

Vs: Elektri SÕiduk

Mingis vanaaegses populaarteaduslikus raamatus kirjutati hoorattasse energiat koguvast sõidukist - veetsjemobiilist (kirjapilt oli vist natuke erinev). Idee järgi trollibuss, millele energiat kanti teekatte all ning sõidukis paiknevate pooltega trafo kaudu, seega ilma kontaktliinita. Mingil teelõigul pandi ligi pooletonnine hooratas pöörlema (elektrimootoriga, vist oli 50000 pööret minutis), buss sõitis natuke, uuel ringil läbis uuesti selle teelõigu jne. Nagu näha, kaasajal tänavatel selliseid busse ei liigu.

[ppv]

Vs: Elektri SÕiduk

Elektrisõidukid on igati asjalikud aga nati kallid (loodetavasti mitte kauaks).
Bensiinimootoriga autol sai bensiinist kätte vist ca. 30 protsenti energiast, ülejäänu läheb hõõrdumiste, jahutusvee jne abil kaduma, sõidukitel kaob ülekannetesse ka märgatav osa.
Trolli mootor on 100kW(palju on tänaval autosid mille mootor on võimsam ?) ja veab teine sadat inimest, siis peaks ju kilovatise mootoriga jalgratas üsna hästi liikuma(aku kaalu/mahutavuse probleem jääb).
Elektri Pobist kirjutasid ka lehed ja selle mootori max võimsus oli 30 kW, lihtsuse huvides oli see mootor pandud bensumootori asemele st käigukast ja sild jäid originaalid(st lisa kaod). Kuna spets mootorid ja juhtimine on kallid, siis sellist suurt projekti kodus ei teeks aga ahtoj projekt on igati asjalik ja näitab ära, et suht lihtsate vahenditega on asi teostatav(mootori juhtimine vajaks nati täiendamist(et vähendada kadusid). Nõuka ajal sõitsid tänavatel ju mingid elektrikärud ringi, äkki keegi teab nende kohta mingeid andmeid(ühe laadimisega läbitav distants, max kiirus jne), ei usu, et seal mingi raketiteadusega tegemist oli. Soovitaks selline otsida, sellega ei tohiks keegi lubasid küsida kui kiirus alla 50km/h jääb.

[DVDRW]

Vs: Elektri SÕiduk

Ise siin mõtisklen ka, et oleks vaja mingit elektrijalgratast vms. problem selline: Töö ja kodu vahet on 30km. Autoga minnes hullud ummikud ja suured kulud. Rattaga saab ummikutest mööda aga ajakulu on nati veel suurem kui autol. Ühistransport ei käi.
Seega oleks vaja mingit sõidukit mis liiguks vähemalt 30km/h, siis poleks ummikud probleem ja tööle jõuaks ka tunniga (autoga 1,5 tundi)(rattaga 2 tundi)

[denry12]

Vs: Elektri SÕiduk

Nikola Tesla'l olevat olnud omaleiutatud kingakarbi suurune
aku või patarei, millega terve päeva elektriauto näituseplatsil
sõita saanud. Kas see päris tõsi on, ei tea.

Vabandan, et kipun teemast kõrvale, aga kas see on teada kui suur auto oli? Kui auto samuti kingakarbi suurune oli, siis ei ole just suur ime.

[Lex2040]

Vs: Elektri SÕiduk

Ega seda akut auto peale ei topitud... siis ei olnud elektriautosid. Selle akku mahtuvus võis olla nii suur lihtsalt...

[reuter]

Vs: Elektri SÕiduk

[quote=ppv]Elektrisõidukid on igati asjalikud aga nati kallid (loodetavasti mitte kauaks).
Bensiinimootoriga autol sai bensiinist kätte vist ca. 30 protsenti energiast, ülejäänu läheb hõõrdumiste, jahutusvee jne abil kaduma, sõidukitel kaob ülekannetesse ka märgatav osa.
quote]
bensiinimootori kasutegur jääb enamasti alla 10%, diisli puhul on see alla 15%, aga siiski mõned prossad bensiiniõgijast kõrgem. manuaalkastiga autol läheb ülekandesse osadel isegi alla 5% energiast. rehvide veeretakistus on pigem suurem.

elektrisõiduk on omal valmis tehtud. maanteele ei kõlba oma aeglase liikumiskiiruse tõttu, aga ajas kivide, mulla, kartulite vms vedamiseks on peaaegu ideaalne riist. iste on tagumise telje kohal, esimese telje kohal asub platvorm/kast. pöörav telg on paigutatud ette(doonormasinal algselt taga)
kulud:
juhtimiselektroonika, mille sain siinse foorumi kaudu(murphy), hind oli kokkuleppel(tema avaldab, kui tahab), alla 1kEEK
elektroonika jaoks AMD64 jahutus - 290EEK
1t tõstuki sillad - pudel brändit
geelaku 100Ah(4 tk) - natuke moosimist. tasuta, kuna olid kord 1V-ni tühjendatud ja seega ebausaldusväärsed eelmise kasutaja jaoks
pöörava telje roolireduktori augu puurimine - 100EEK
aia nurgast vinklijuppe ja lattrauda - tasuta
lauavirnast kõver plank 50*200 4m - tasuta
kaabeldus + klemmid - tasuta(ühe projekti juurest üle jäänud kaablijupid)
kaitsmed, lülitid, releed - ca 200EEK, sest enamuse leidsin oma tagavaradest
sillakammitsad, iste jms pudi padi on kuskilt aja jooksul leitud/kokku korjatud/kelleltki saadud
natuke elektrit keevituse ja relleka tarvis + lõikekettad, gaas ja traat
kuu aega ehitamist. algjoonised sai küll tehtud, aga suurem planeerimine tuli töö käigus
sai ostetud ka keevitus(kogu krempel ca 16k), aga selle oleks millalgi nagunii ostnud.
idee tekkis, kui metallimehed tõstukeid pooleks lõikasid ja kokkuostu viisid. sealt siis nillisin endale sillad koos rataste, roolikarp ja rool. originaaljuhtimine oli vigane ja energiakulukas. sillad seisid aia ääres ligi 2 aastat. akude saamisel, oli kohe hea põhjus ehitama hakata.
viimistlemist on asjal veel vaja, aga tööd juba teeb. suuremad rattad tuleks veel panna, et parandada läbivust ja tõsta kiirust.
laius ca 1m
pikkus ca 2.8m
teljevahe ca 2m
mass hinnanguliselt 500kg
kasti kandejõud hinnanguliselt 500kg
mootor õhkjahutusega ca 4kW 48V pingel
kiirus mitte rohkem, kui 10km/h
nullist ehitama hakates, kui eelnevalt pole endal juppe varuks, siis ei tasu. hinnanguliselt oleks ainuüksi materjal ja jupid maksnud kokku vähemalt 30kEEK. ropult tööd veel lisaks.
olemasolevale raamile elektriajami paigaldamine on ilmselt odavam, aga mootor, akud ja elektroonika maksavad ikkagi palju

pikk jutt sai, aga see ehitamisrõõm oli seda väärt

[Lex2040]

Vs: Elektri SÕiduk

Parandus Tesla kohta.

Väidetavalt oli elektriauto täitsa olemas ja selle nn akuga, mis võttis oma energia õhust (tesla ütles selle kohta eeter). Auto tipp kiiruseks võis olla umbes 150km/H.

Selle kasti sees oli 12 lampi ja mingi komponente. Rohkem infot www.yandex.ru otsing Nikola Tesla.

[Ints]

Vs: Elektri SÕiduk

to: DVDRW

Tööl käimiseks ei pea ju olema ilmtingimata elektrijalgratas.Ummikute vältimiseks sobib näiteks mingi mopeed.

[murphy]

Vs: Elektri SÕiduk

On kellegil aimu kas starter kannatab järjest koormamist, tahaks ise ka töölkäimiseks masinat ehitada, seni on raam olemas mis ilma mootorita vast 40kg kaalub, ilma akudeta ja koos starteritega kuskil 100Kg vast, töö käia 7 km, 7 minta sõita teine samapalju tagasi. lugesin et starter 1-2Kw seega 100Ah akuga saab kuskil 30 min sõita. Teine kyssa et mis võimsusest alates loed peavad olema.

[ross]

Vs: Elektri SÕiduk

Elektrimootoriga autod töötavad veidike teist moodi. kui bensiini/diisli mootor aegamööda kogub hobujõude, siis on elektrimootoril hobujõude taga täpselt nii palju kui volte ja ampreid jagub.
siin kirjutas üks inimene, kes oli võtnud kätte ning valmistanud ise elektriauto( või siis saatana sigituse, see minu arvamus, ära palun solvu), ning tippkiirus ja läbisõit pole just kiita. seda sellepärast, et on kasutatud valesid võtteid.
näide: eesti elektri pobeda: küllaltki hea konseptsioon, kuid paar tõsist viga:
esiteks: inverter(eestindatud versioonis "kontroller") on üli-kvaliteetne siemens simovert seeriast, kuid toitepinge on 120v(sellest hiljem, miks 120v on vähe).
teiseks: kasutatakse algset jõu ülekannet. arvestades uuemaid ning kvaliteetsemaid ülekandeid, olen lugenud kus on käigukasti,kardaani ning differentsiaali vahetus andnud kokku 30% suurema läbisõidu.
kolmandaks: auto mass.
kokkuvõte: autot on üritatud hoida n.ö. autentsena(ning seda on väga väga hästi ka tehtud,võtan mütsi te ees maha), kuid minuarvates oleks saanud väikseid muutuseid tehes asja paremini jooksma( n.ö. efektiivsed kummid, testitud, ning täheldatud kuni 20% energia kokkuhoidu, massikokkuhoid (iga 1% massist, mis kokku hoitakse annab 0,7% energiasäästu)).


lisaks vahele miks on kõrgem akupaki pinge parem: küllaltki palju on elektriautosid just usas, kus on raha kõige rohkem et selliste asjadega eksperimenteerida. olen uurinud korralikult erinevaid autode konfiguratsioone, ning pannud tähele, et mida kõrgem akupaki pinge, seda efektiivsem on energiakasutus- st läbisõit.
miks on kõrgem pinge parem: peab kasutama vähem ampreid, mida vähem ampreid kasutada, seda vähem energiat kulub armatuuri(mootori) soojendamiseks(näide: sarnase mahutavusega, massivahe oli ainult 43kg, üsnagi sarnase õhutakistusega ka, akupakk, ühel autol alalisvoolu süsteem, 96v, läbisõit keskmiselt 60 miili, teisel autol siemens simovert vahelduvvoolu süsteem, pinge 336v(aku, mootorisse läks 220v, läbisõit 93miili(keskmine)). teine põhjus on see, et akupakk ei "sure" nii kiiresti ära, st et kui su süsteemipinge on 220v(tavalised "auto"akud kannatavad rahulikult kuni 500v pinget, testitud) ning ampreid eemaldad akupakist 20ampri kaupa(ütleme et 60ah akupakk), siis aku tühjeneb n.ö. rahulikult. kui aga süsteemipinge on 96v, siis kulub sama võimsuse tagamiseks ju 44amprit, mis on oluliselt suurem(mis siis, et autos on 2 akupakki, mis jooksevad inverterisse) ning tapab ka akud kiiremini.


veel kontrolleritest: on n.ö. AC/DC controllerid(vaheldu/alalis), vahelduvvoolus kasutatakse veidike teist süsteemi, kui väga laialt levinud alalisvoolu süsteem kasutab pulsilaiusmodulatsiooni. see on kõige "odavam" viis millega kontrollerit teha. vahelduvvoolu inverterid(sest ta muudab alalisvoolu vahelduvvooluks, ehk siis eestipäraselt muundaja) inverterid on reeglina 2-3x kallimad, sest nad vajavad rohkem protsessijuhtimist ning rohkem jõutransistoreid.
alalisvoolumootoreid/kontrollereid kasutatakse rohkem, sest nad on odavamad, kuid sealt ka probleemid: enamus kontrollereid on kuni 120v (curtis, zapi ja teised) ning seepärast mitte eriti efektiivsed. üks kontroller erineb sellest salgast peajaoga, Zilla ( http://www.cafeelectric.com/ , kasutatakse väga palju drag-race'is ja vormelis(jah, elektrivormelid on olemas)), kus saab pingeid valida 156-348v(nominaal) vahel, ning vastavalt kontrollerile on paariminutiline kilovatiline väljapanek 320 kuni 640 KW. kõige võimsam controller turul. hind on tal ka loomulikult vastav, kuid siiski samas hinnaklassis simoverdiga(simovert suudab välja panna kuskil 120KW). suurim puudus alalisvoolumootorites/controllerites on see, et neil puudub regenereeriv pidurdus, ning kui Zillal on see olemas, siis pooled mootorid ei toeta seda võimalust(tunnistan, et ei ole veel täpselt aru saanud mis nendel pooltel puudu siis on).

Ma ei tea, kas noormehel on mõtet hakata oma raha raiskama. võta parem jah mõni odav bensumootorratas. ei, tegelikult see ei oleks raha raiskamine, kuid on targem, kui sa kogud infot, ootad paar aastat(liitium ioon akud on 2a jooksul läinud 35% odavamaks, liitium polümeer akud aga lausa 42%!!!) ning siis võid endale midagi sellist teha. noorest peast(ning nähtavasti ka vanast) on väga raske midagi sellist teha. aga kui raha on, lase käia!

kui ma teid liiga ära ei tüüdanud, siis järgmine kord võin rääkida lähemalt akudest ning paljust muust huvitavast!!!

tanel

[ross]

Vs: Elektri SÕiduk

tegelikult järele mõeldes(ning tahtmine kummutada levinud eksiarvamusi), ma esitaks mõtted kuidas asja valmis saada/paremaks teha.

kui kasutada geelakusid, näiteks 17ah,12v geele(maksavad tevalos 505 eek? väga kvaliteetsed, peavad keskmiselt 290 laadimist vastu) ning nad panna jadamisi, nii et saame 2040 Wh energiat.

Kui võtta arvesse, et keskmine elektriauto(mass 1500kg) kulutab 1 miili läbimiseks umbes 210 Wh energiat, ning võtame selle universaalse lahendi, et 1% kaalukokkuhoidu annab 0,7% energi kokkuhoidu, siis ütleme et mootorratas hakkab kaaluma 200 kg. umbes siis 70% kaalukokkuhoid. see annab 49% kokkuhoidu ainüksi kaalupealt.
Lisaks kummid(mis mootorrattal on reeglina väiksema hõõrdeteguriga), samuti väiksem õhutakistus(minu arvutuste järgi 30% energia kokkuhoidu).
kokkuvõttes kulutaks mootorratas umbes 90-100Wh(väga väga pessimistlik arvestus) igale miilile.
ehk siis 20 miili pikkune sõit(1 miil = 1,6km) annab 32km.

120v controllerid pole just eriti kallid ka, odavamad hakkavad juba 1000 dollari juurest, ning neid saab ka euroopast osta. mootoriga on veidike teine värk, aga teoorias, kui sa saaksid 70-90v pingetaluvusega mootori, siis sinna saab rahulikult lükata ka 120v otsa.

[urmas78]

Vs: Elektri SÕiduk

Elektriauto huvitav teema, sain lõpuks alaktrivajaduse teada (11kW 90km 1 tund läbimisel umbes, kui neid numbreid uskuda), kuid enamus väited ei ole põhjendatud

süsteemipinge on 220v siis aku tühjeneb n.ö. rahulikult. kui aga süsteemipinge on 96v, siis kulub sama võimsuse tagamiseks ju 44amprit, mis on oluliselt suurem(mis siis, et autos on 2 akupakki, mis jooksevad inverterisse) ning tapab ka akud kiiremini.

Loll jutt suhu tagasi. Akude võimsust arvestatakse W/h-des, ühenda siis paralleeli või järjestikku, võimsus sama, tõestatud!

(tavalised "auto"akud kannatavad rahulikult kuni 500v pinget, testitud)

Kuhu see 500 sisse antakse? et järjestiku kuni saab 500 volti! kui nii, siis millest selline pingepiir, akul suva palju sa neid kokku ühendad, kasvõi 10kV, või mis?

alalis ja vahelduvvoolu kontrolleritest, millest vahe, et alalis kehvem? Et lihtsalt kehvem, see pole ju põhjendus, või kuidas! Ja mis on halba pulsilaiuskonverteritel! Seni super asi olnud ja nüüd kehva! Vahelduvinverter ju ikka sees tehtud pulsilaiusinverteritega, lihtsalt keerulisem, või kuidas?

mida kõrgem akupaki pinge, seda efektiivsem on energiakasutus- st läbisõit.

See väide vajab kah põhjendust! täielik jama ilma põhjenduseta! Aku kasutegur ei muutu paralleeli või järjestikku ühendades, elektrimootori kasutegur on mõõdetav, ei usu et lihtsalt madalama pinge mootoril kehvem kasutegur. inverteril peaks kah olema kasutegur mõõdetav. Kõrgema pinge puhul saab jah kasutada peenemaid juhtmeid, sest vool väiksem, see vist ka ainus eelis, mida märkan. Mootoris olev mähis ei oma tähtsust, kas kõrge pinge ja väike vool või madal pinge ja suur vool, soojeneb ühtemoodi ju?

Muidu tore teema, kuid paluks rohkem fakte, põhjendusi.