Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Tööjuures toodetakse muundureid, kõik igbt baasil, Sina annad ette nominaal võimsuse, pinge ja pöödred ja muunur mõõdab ülejäänud väärtused ise. Sisuliselt on seal 300Mhz DSP sees mis simuleerib mootorit ja võrdleb seda reaalsega ja vastavalt muudab seadeid realsel mootoril. Ja ega odavad nad ka pole, ABB drives on üldse vist kõrgeima hinnaklassiga euroopas. Samas kvaliteet maksab. Need eadmed samas laevad ka kõik pidurdamisel mineva energia võrku tagasi. Seega saaks neid ka tuulegeneraatoreid ehitada sünkroon mootori baasil. Iseasi on mis seadmete hind on. Tootmises oli väikseim 1,5Kw ja maksis 5 kohta raha.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Oma puurpingile panen siis muunduri asemel 2-e kiiruselise mootori.
Muidu leidsin ka keeruliste kõrval lihtsa muunduri skeemi kirjeldus ja skeem
Tavalise loogika baasil.
Tal pole küll võrgufiltrit(selle saab alati lisada), kuid kas sellise lahendusega skeemi saaks kasutada 3f mootori kiiruse reguleerimiseks või ka see ei sobi?
Kõik peale IGBT trantside peaks suhteliselt odav olema.
Skeem iseenesest on huvitav ja loodetavasti ka reaalselt teostatav. IGBT transistori puhul on siis vist maakeeli tegu optotransistoriga (optilise eraldusega transistoriga)? Kes nende kaasaegsete sagedusmuundurite hingeeluga rohkem tuttavad, võiksid veidi kirjeldada lähemalt, et mida peaks sellise skeemi koostamisel eriti arvestama ning millise võimsusvaruga tuleks valida IGBT trantsid.
Seal on tavalised optronid.
IGBT on isoleeritud paisuga jõutrants, millel on madal pingelang jne.
Optronite ja IGBT-de vaheline ühendus on skeemist lihtsalt puudu.
Pisut teemaväline, aga keda huvitab mis jääb järele sagedusmuunduritest pärast põlemist... huvitav, mitu neid sinna paigaldatud oli?
Esimene õigesti vastaja saab ühe omale suveniiriks!
Tõepooest, pilt on mu kiletehasest ja ära põles enamus asju mis tulekolde lähedal oli.
Asi sai alguse ilmselt el kilbis olevast käivitist, mille ühendusjuhtmete süttimisel liikus tuli edasi muunduritesse ja sealt edasi mööda juhtmeid kommutatsiooniklpi. Või oli see vastupidi, aga seda ei suuda enam keegi tuvastada. Kõige huvitavam on see et k-kilbist läksid seadmetele kuumakindlad silikoonjuhtmed, mis olid lisaks kaetud terassukaga - järele jäid vaid vask ja sukk. Tekkinud kuumuses sulasid alumiiniumosad nagu õnnetina vana aasta õhtul
Kogu järelejäänus elektroonika, eriti see mis vajab jahutust on paksult tahmaga koos ning põlengugaasidest tekkinud soolhappest on kõik katmata metall ja alumiinium korrodeerunud.
Asjaga tegeleb kindlustus...
Skeemis on ju tavalised transid, IGBT moodul vajad 4 DC/DC muundurit, 3 tk iga ylemise transi juhtmiseks ja 1 kolme alumise juhtmiseks, lisaks on optronid veel nö GATE DRIVER tüüpi, tõmbavad yles ja alla ja väljund vool on piiratud.
näiteks 16Kw inverteri optron on 2A väljundiga. see skeem on jube lihtne ja arvan et eriti hästi ei tööta ka. normaalsel inverteril on juba gate driver juht osa 2-3 lk.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Comment