Temperatuurile reageeriv klapp

[RvD]

Tere!

Planeerimisjärgus on soojusvahetiga ventseade ja sinna tarvis sisse ehitada külmade ilmade kartuses ka automaatselt temperatuurile reageeriv klapp. Viimane suunaks majast tuleva soojema õhu seadmes ringlema, et see siis sulataks jää soojusvahetil (või siis ennetaks jää tekkimist).
Kujutan ette, et klapp peaks reageerima, kui soojusvaheti läbinud külm õhk on madalama temperatuuriga kui 1-3 kraadi, ning siis sulgema väljast tuleva õhu kanali ja suunama sinna toast tuleva sooja õhu. Klapp peaks jääma suletuks, kuni õhk on piisavalt soe, või siis kuidagi sättida sulatuse aega mingi taimeriga, mis tundub mulle ka lihtsama lahendusena. Tavalise bimetall termostaadiga ei saa seda vist aga lahendada, sest talvel vaevalt õhk soojeneb soojusvahetis 13 kraadini (kui poes pakutavad plaatsoojusvahetiga agregaadid lubavad 50% kasutegurit, siis minu esimene katsetus ventilatsioonimaailmas vaevalt seda numbrit ületab), mida vajab avanemiseks tevalos pakutav Thermal switch 2455R-L13C (176-3) (sellest madalama temperatuuriga enam ei leidnud). Samas pole mul ka mitut tuhandet magama panna elektroonilise termostaadi peale... Seega ehk oskab keegi välja pakkuda mingisugust toimivat lahendust

[RvD]

Vs: Temperatuurile reageeriv klapp

Valmis lahendusena saaks klapi taimerina kasutada seda: http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-b...rtnr=37-000-36 See tuleb küll tööle lülitada kuidagi mehaaniliselt (kui mootor klappi liigutab, siis keerab ka nuppu), aga vist kõige paremini siiski ei sobi...

[moi]

Vs: Temperatuurile reageeriv klapp

Proffide maailmas ja suurte masinate juures tehakse soojusvaheti härmatumise vältimist rõhuvahe lülitiga. Kui väljatõmbe poole rõhulang läheb üle mingi normaalse, juhitakse klapiga sissepuhke õhk soojusvahetist möda niikaua kuni väljatõmme jälle ülesse sulab ja rõhuvahe normi läheb. Väikses ventmasinas saab ka kasutada, kui nii sissepuhe kui väljatõmme on oma ventikaga, nöödaviigu ehitamine on võimalik, masinas on mingi küttekeha ja piisavalt väikse piirkonnaga rõhuvahelüliti leiad. Mõnedest pesumasinatest peaks saama enamvähem sobiva, kus täitumist veesamba rõhu järgi rõhulülitiga kontrollitakse.
Teine variant mis on mõnedes tehastes toodetud kodustes soojusvahetitega masinates kasutusel, et väljatõmbe õhuhulk on suurem kui sissepuhke hulk ning härmatumist ei tekigi. Miinuseks on halb kasutugur ja vahest võibolla liiga suur alarõhk ruumides.

[RvD]

Vs: Temperatuurile reageeriv klapp

Tundub huvitav ja üsna lihtne lahendus selle rõhulülitiga, kuid sobiva lüliti leidmine on arvatavasti keeruline... Parameetrid on ju erinevad ja seda õiget ei pruugi leidagi. Kas siis ainult temperatuuri jälgides pole võimalik härmatumist vältida? Variant on ka mõnekilovatine odav soojapuhur laiali lammutada ja sealt küttekeha välja võtta ning see siis relee ja temperatuurianduri abil sissepuhke õhku soojendama panna. Kuid endiselt jääb siis probleemiks see temperatuurianduri pool, mis releele signaali annaks...

[moi]

Vs: Temperatuurile reageeriv klapp

Kui nüüd järgi mõelda, siis selle pesumasina rõhulüliti kasutamisega panin mööda umbes 100 korda, ventilatsioonis on rõhuvahed sentimeetrites veesammast, pesumasinas umbes 1 meeter.
Profidel on olemas rõhuvahe lülitid aga need maksavad piisvalt palju ja alumine rõhu piir võib liiga kõrgeks jääda koduse ventilatsiooni jaoks:
http://www.hkinstruments.fi/upload/d...al_data_ps.pdf
Teine variant on nn. purje lüliti, mille tundlikust annab purjepinna suurusega ise timmida üldjuhul.
Temperatuuri järgi härmatumise vältimine ei ole piisavalt lollikindel.
Elektriga kalorifeeri sissepuhke temperatuuri järgi reguleerimiseks on olemas selline asi kui Pulser: http://www.cliox.ee/img/REGIN_2003_hinnakiri.pdf
Eestis peaks neid müüma ka Systemair.
NB! ära unusta elektrikalorifeeri blokeerida ventilatori töötamise signaaliga ja kaitsetermostaati.

[eik]

Vs: Temperatuurile reageeriv klapp

Koolifüüsikast. Kui on aega ja tahtmist, siis väga "lihtne" lahendus oleks kasutada asjaolu, et vedelikud aurustuvad, ehk siis sarnane lahendus on ka autode termostaatides, kus mingi temperatuuri saavutades termostaat avaneb, sulgub või on rikkis. Sarnase lahenduse kasvuhoone katuseakende avamiseks pakkusid noored tehnikud välja juba ammu. Et kui kasvuhoones elu kole kuumaks läks, siis suletud mahutis (klaapurk) olev vedelik (vesi) samuti vaikselt hakkas aurustuma, ning purgi kaaneks oli tehtud membraan, mis surve ja t emperatuuri tõustes lükkas hooba, ning erinevaid jõuõlgasid rakendades avas kasvuhoone luuke. Ilma jahenedes sulges tagasi. Erinevatel vedelikel on on erinevad omadused aurustumiseks ning suhteliselt lollikindla seadme peaks saama nii teha. Kellel huvi võib katsetada. Teema algatajal on küll pisut vastupidine küsimus, et kui läheb külmaks, see tähendab et soojusvaheti temp langeb liiga madalale ja tuleb sulgeda välisõhu pealevool.

[Tr2sa]

Vs: Temperatuurile reageeriv klapp

Häbitu reklaam aga siiski - täies töökorras Omroni E5AK-AA2, 800.- ja probleem lahendatud
http://elektro.fs.cvut.cz/ZS/2371049.pdf/E5AK.pdf

Midagi sarnast on

http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/web_store.cgi?artnr=76-679-00

[RvD]

Vs: Temperatuurile reageeriv klapp

Tänud pakutud lahenduste eest, kuid suurem osa neist jäävad liiga kalliks. Mõtlesin et lahendan selle asja kõige lihtsamalt: sissepuhke ventilaatori panen tööle aeglasemalt võrreldes väljatõmbe ventiga. See siis peaks teoreetiliselt ära hoidma härmatumise ilma igasuguste klappideta. Probleemiks muidugi tekkiv alarõhk, aga kuna igas toas on olemas esialge hariliku sundventilatsiooni jaoks mõeldud värske õhu klapid ning lisaks saab tuppa suunata katlaruumis soojenenud õhku (see küll vist tuleohutuse kohapealt täiesti jama, aga ehk saab panna mingi tulekaitse klapi vms vahele...). Lisaks ei hakka see süsteem 24/7 tööle, vaid taimer tuleb vahele arvestades pererahva kodusoleku aega jne...

[moi]

Vs: Temperatuurile reageeriv klapp

Katlaruumi õhu tuppa suunamine pole ka lõhnade tõttu ilmselt hea variant.
Ventilaatorite kiirustest ehk nii palju, et härmatumise vältimiseks peab olema suurem õhuhulk, mis ei ole seotud ainult ventilaatori kiirusega. Kanalite takistused võivad tekitada ka sellise olukokrra, et väljatõmbe ventilaatori (kui on ühesugused ventilaatorid) kiirus on küll väiksem aga õhuhulk suurem kui sissepuhkel.