Vs: Huvitav kell
Miks neid LED-de vaja? Hõõgpirnidega tule odavam ja retrom, 60-ndate hõngu.
Miks neid LED-de vaja? Hõõgpirnidega tule odavam ja retrom, 60-ndate hõngu.
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
-
Vahetada 350W lampvõimendi jääksoojust Kaja Kallase elektrimolekulide vastu. -
Vs: Huvitav kell
Muide, Soomes loetakse võrgusagedust teistmoodi metoodikaga, seal peab nimelt olema võrguvoolu impulsside arv ööpäevas konstantne ja ööpäeva pikkust loetakse aatomkella järgi. Seega pole nii kriitiline, kas vooluvõrgu sagedus on konstantne või kõigub pisut - vajadusel antakse genekatele veidi hoogu juurde või lastakse veidi vabakäiguga joostaEsmalt postitatud reuter poolt
Seega kell, mis loeb juhtpulsse võrgust, käib ikkagi väga täpselt ööpäeva lõikes.
Aga näiteks Soome telekanalite kaader on süngitud aatomkellaga, nii et kui on vaja eriti täpset sagedusega impulsse, siis võib kasutada kaadripulsse kella sünkroniseerimiseks. Olen isegi vastavat seadet näinud, mis tootis TV-signaalist "etalonsagedust". Lisaks on Saksamaal see kellade etalonsageduse saatja, mida mõned kellad oskavad vastu võtta. Ja uuema aja leiutis GPS...
Soomes on müüdud digitaalseid lauakellasid, mis võtsid juhtpulsi võrguvoolust, oman isegi sellist. Eestis seda kasutades aga hakkas kell uskumatult palju taha jääma. Pidin installeerima kvartsgeneraatori, et kella täpseks saada, neid vidinaid müüakse poes muide.
Narva generaatorid ilmselt on nii vanaaegsed, et ei saa rakendada sellist süsteemi. Veneajal oli ka kohustus säästa kütust, üks võimalus oli lasta genekad käima näiteks 49 Hz peale, sellega sai mingi kokkuhoiu kütusekulus ja parteilise pika pai + preemiarublad
Aga tänapäeval võib olla tegelikult ka väike koonerdamise mekk juures EE poliitikal, kes teab...
Comment
-
Vs: Huvitav kell
Ledidega on 70-date hõng, kas pole veel piisavalt retro?Esmalt postitatud RaunoK poolt
Comment
-
Vs: Huvitav kell
Mõtlesin siiski PICi või AVRi.Esmalt postitatud lekillum poolt
Aga mis te sellest arvate?
http://www.hanssummers.com/electronics/clocks/binary/Comment
-
Vs: Huvitav kell
Paistab suhteliselt algeline skeem olevat. Soovitaks kasutada 74LS seeria asemel seeriat 74HC või 74HCT. Samuti tuleks asendada 74LS393 74HC390-ga. Skeem saab hulga lihtsam ära jäävad mitmed loogikaelemendid ja dioodid. 1Hz impulsside saamiseks kasutada 32768 Hz kvartsgeneraatorit CD4060 baasil. Muidu huvitav lähenemine kellaaja indikeerimiseks. Kes kahendkoodi ei valda ei oska sealt midagi välja lugeda. Hea võhikute ees keksida.Comment
-
Vs: Huvitav kell
Natuke siis veel teemaväliselt Narva kohta...Esmalt postitatud GU50 poolt
Nagu eelpool mainisin, on Eesti elektrisüsteem kokku ühendatud Venemaa Ühendelektrisüsteemiga ja seetõttu on selle suurega ka sünkroonis. Sellest eraldumata pole võimalik Narvas mitte kuidagi sagedust muuta ega märkimisväärselt mõjutada. Eelviimane, umbes kahetunnine eralduskatse viidi läbi 5. aprillil 2002, kui "suurest" eraldati üheskoos Eesti, Läti, Leedu, Kaliningradi võrk ja osa Valgevene võrgust. Viimane, sedakorda ainult Eesti võrgu eralduskatse viidi läbi 10...11. novembril 2006, kui kella 23.05 kuni 00.28 oli Eesti elektrivõrk täielikult lahus "suurest". Testiti võrgu toimimist nii aeglaste kui ka kiirete tarbimisvõimsuste muutumisel, kusjuures võrgusagedus jäi vahemikku 49,63...50,16Hz. Sageduse hoidmiseks olid Eesti EJ 8. turbogeneraatori ja Balti EJ 11. turbogeneraatori kiirusregulaatorite tundlikkused seatud väärtusele 10mHz (0,01Hz) ja ülejäänud väärtustele 150mHz (0,15Hz).
Niisiis, Narva EJ uued plokid reguleerisid sagedust ootuspäraselt hästi.
Keda täpsemalt huvitab, saab lugeda siit:
Poleks ka mingi eriline probleem sageduse keskväärtust kella abil "paigal" hoida, aga sellist traditsiooni meiega praegu koos oleval "suurel" võrgul veel pole.
Aitab vast teemavälisest jutust...Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.Comment
-
Vs: Huvitav kell
Kogu seda teemat lugedes tekib küsimus, milleks on vaja aja lugemist nii keeruliseks teha? Meenub kunagi kuskil raadiosaates ühe kõneleja lause, et "talle meeldib kui aega öeldakse nagu sõjaväes, nt 15:50, mitte kümme enne nelja". Siis on asi konkreetne ja ei teki valearusaamu. Aga need disainkellad, kus loed LED-e kokku ja siis arvutad palju kell tegelikult on - see on ikka paras jama. Aega peab palju olema. Samahästi võiks kodus istuda ja liivakella mingi igat tsükli järel keerata ja siis paberile kriipse tõmmata ning välja arvutada, palju kellaaeg parasjagu on.Esmalt postitatud Silver pooltAeg on energiahulk, mis jääb põhjuse ja tagajärje vahele.Comment
-
Vs: Huvitav kell
Ütleks et inimene harjub kõigega (isegi poomisnööriga, ainult alguses natuke sipleb, pärast aga jääb väga rahulikuks...).
Kui mu väike sugulane kella tundma õppis, polnud neil kodus ühtegi osutitega kella ja nii ta numbernäiduga kella tundmise päris selgeks saigi. Hiljem läks päris tükk aega kuni ta lisaks ka osutitega kella mõistatuslikkusest aru hakkas saama.
Mul on olnud kunagi võimalus käes hoida vanaaegset suuremat mõõtu taskukella (väga ilus ja täiesti käsitöö!), mis peale väikese nupu vajutamist hakkas lööma täistunde, seejärel kõrgeneva tooniga veerandtundide arvu ja lõpuks veel ka minutite arvu. Nii võis ka öösel pimedas täpse kellaaja ära kuulda... Sisu oli ikka tõeline meistritöö!Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.Comment
-
Vs: Huvitav kell
Njah, pimedate kellad on ka omaette väljamõeldised. Aga töötavad. Pole vaja pim-pom -mi. Saab ka öösel pimedas kellaaega teada, sobib luurajatele väga hästi.
Aeg on energiahulk, mis jääb põhjuse ja tagajärje vahele.Comment
-
Vs: Huvitav kell
Eks jah see täielikult praktiline pole küll. Aga selle eest täiesti unikaalne asi.Comment
Comment