Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

[gadag]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

felch, tänan info eest. Sedatüüpi, korraliku kirjeldusega skeem oleks mulle igati kohane, kuid konkreetselt selle max pinge jääb liiga madalaks. Kuni 30V toiteplokk on mul juba olemas, vajan siiski 50~60V.
KaruTEC . Kahjuks kuulen Art of Electronicust esmakordselt ja 60V 3A ei suutnud leida. See pakuks kindlasti huvi. Trafodeks saab kasutada mõistliku hinnaga Minwa 220/110 (näiteks MW500 hind 490EEK jne.), mille sekundaarmähise traadist saab ümber mähkida 0-110V. Olen seda teinud. Oomipoest saab näiteks 2N3055 transse 33tk. 172EEK-ga, Serigost 4700uFx35V 12 EEK/tk , igast värvilise metalli kokkuostust saab igasuguseid alumiiniumprofiile kilohinnaga (~20EEK/kg) jne. Sellest, et sa elukutselisena ise jaemüügist ei pea ostma, ma saan aru, kuid sinu toodud hinnad võivad asjaarmastajad ära hirmutada. Erinevalt purjetamisest, golfist, fotograafiast on madala tasemega elektroonika odav hobi.

[fre]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

... Kahjuks kuulen Art of Electronicust esmakordselt ...

Sellega on mõeldud üht väga head raamatut,
ühes vanemas teemas pikem jutt:

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/showthread.php?t=18664

[gadag]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

[quote=KaruTEC] Kui sul on ehitamisisu, siis ehita veidi nõrgem toitekas, 60V 3A skeem on Art of Electronicus ja töötab väga ilusti.

Vaatasin koopiat raamatust: Paul Horowitz, Winfield Hill "The Art of Electronics" 2 edition. Kui see on sama raamat, mida sa soovitasid, siis sealt kõige sarnasem otsitavale skeemile oli lk.324 Laboratory Supply
0-30V 0-2,5A . Selliseid on netis ka palju. Või on mingi teine raamat?

[Padasonic]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

Ajakirjas QST 1985.a juulikuust on midagi sellist. Netist seda ei leidnud aga mul on see paberil olemas. Mõned andmed:
0,1 - 50V@50A;
reguleeritav voolupiiraja 1 - 50A;
reguleeritav ülepingekaitse;
elektrooniline termokaitse, jahutusventikas ja väljalülitus, kui asi väga kärssama hakkab.
Sealt võib mõne idee saada. Kunagi ammu sai seda artiklit loetud ja tekkis palju häid mõtteid. Selle tulemusena tegin näiteks 12V@10A "pommikindla" toiteka, mida pole suutnud vaatamata vaevanägemisele aastate jooksul maha põletada (4 x 25A transsi paralleelis on väga visa vastane). Kuna skeemi joonistasin ise nende juppide baasil, mis kapist välja kukkusid, läks asi maksma alla 200 krooni. Hiljem sai ka teistele pingetele/vooludele toitekaid aretatud umbes sama kondikava järgi.
Veel tasuks lugeda näiteks seda. Järgmise toiteka skeemi saab siis ehk juba ise visandada ja teha "sellest, mis olemas on".

[gadag]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

Selle raamatu põhjal ma ei ole ise võimeline 0-50~60V 0-5A toitekat projekteerima. Foorumi abiga lootsin leida valmis skeemi koos kirjeldusega. Ise olen netist leidnud vaid poolikuid.
1. http://images.google.ee/imgres?imgur...nw=136&prev=/i
2. http://www.elecfree.com/electronic/w...94-mj15004.jpg
3. http://www.elecfree.com/circuit/powe...55-bd140-a671/

Selline raskusaste oleks vastuvõetav, vaja oleks kompleksset skeemi.

[Padasonic]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

No aga need on ju peaaegu see, mis vaja. Kui järgmisena on vaja teha näiteks 40V@7A toide ja netist sellist skeemi ei leia, mis siis saab? Mina kasutaks väheste kogemuste korral 1. või 3. skeemi eeskujuks. Ainult voolu vähevõitu. Mis teha? Alustame skeemist nr. 1. Trafo ja alaldussild peavad seda voolu taluma, silufiltri kondekas võiks olla vähemalt kahekordse mahtuvusega või ühe asemel kaks, voolupiiraja takisti tuleb väiksema vastu vahetada ja äärmiselt kasulik oleks 2N3055 panna 1 - 2 tükki lisaks. Miks? Kui mingil põhjusel tekib lühis, jääb kogu alaldist tulev pinge (näiteks 58V) neile. Korrutame selle max vooluga, mida voolupiiraja lubab (näiteks 6A), saame 348W. Tegelikult natuke vähem, sest koormuse kasvades alaldi väljundpinge langeb, olenevalt trafost, dioodidest, kondekatest, juhtmete jämedusest ja loomulikult võrgupingest antud hetkel - väga täpselt polegi vaja arvutada. Selle peavad 2N3055 - d ära kannatama (ja radikas ära hajutama, kui pole termokaitseskeemi, mis ventika käima paneb ja kui radikas ikka liiga kuum on, siis hoopis välja lülitab).

Kolmas skeem on selles mõttes parem, et ülekoormuse tekkides lülitab plokk end plärtsti välja ja paneb tulukese põlema. Transid peavad ainult hetkeks max voolu taluma. Samas on jälle tüütu kogu aeg nuppu trampida, et plokki käivitada, eriti kui see veidi eemal on. Maitseasi muidugi.

Teine skeem on impulss-stabilisaator. Kui pole varem sellistega tegelenud, siis on see vast liiga suur amps. Seda on palju raskem korralikult käima saada, eriti, kui pole täpselt selliseid juppe ja montaažijooniseid või -pilte.

Mina eelistan ohverdada paar transsi ja teha asjad [võimalikult suure] varuga, sest ma pean seda hiljem ise tasuta parandama (eluaegne garantii). Väga ebameeldiv, kui midagi putitades veel toiteplokk ka ära kärssab ja peab kõigepealt hoopis seda hakkama remontima. Ja seda selle pärast, et koonerdasin juppidega, radikaga jne. Ei pea kõik asjad viimase piiri peal käima, kuigi ma seda igapäevatöös professionaalide poolt projekteerituna pidevalt näen. Paljud jupid käivad sellisel temperatuuril, et sõna otseses mõttes kukuvad aasta - kahega plaadi pealt ära. Need projekteerijad ei pea seda ise parandama, ülemused nõuavad kokkuhoidu ja paari aasta pärast on see riist nii antiikne mudel, et oleks aeg uuema vastu vahetada. Nii me sodi sisse upumegi...
Ehk oli miskit kasu sellest targutusest.

[gadag]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

Padasonic, seletasid lihtsalt ja mõistetavalt. Prooviks skeemi nr 3. Tellisin 2N3055 33tk. ära, saabuvad kuu lõpus. Võin neid piisavalt paralleeli panna. Trafo keriks suurimale väljundpingele, mida skeem võimaldab.
1.Milline oleks selle skeemi max väljundpinge?
2.Kui panen 2N3055 paralleeli (mitu?), mis oleks max vool? Paneks
loomulikult suure varuga.
3.Kas valgusdiood võib olla suvaline?
4.Kas zener on 3V, kui võimas?
5.Kas alaldiosa võib teha dioodsillaga ja sekundaarmähise ilma
väljavõtteta? Kas 1,4x väiksem väljundpingest?
6.Kas D4 on suvaline?
7.Skeemis on CURRENT CONTROL potekaga paralleelselt 2k takisti, PCB-l
10k . Takisti 560R jookseb plaadil otse alaldi + . Mida uskuda? Skeemi?
Plaati?
8.LM723 sisendpinge 40V, väljundpinge 2-37V ?

[Jyrka]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

[quote=gadag] Tellisin 2N3055 33tk. ära, saabuvad kuu lõpus. Võin neid piisavalt paralleeli panna.

Minu arvates polnud see kõige targem tegu, oleks võind uurida mis transe Padasonic kasutas, tuletades meelde kunagist kogemust peaaegu sarnase projektiga siis oleks piirdunud 3-4 MJ15003-ga, igasugustest 2N3055 plagiaatidest püüan hoiduda.

Väga vabandan, mõtlesin 3 aga trükkisin 5, ka nende 15003 puhul mõtlesin originaale aga mitte kordades odavamaid plagiaate.

[gadag]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

Ükski datasheet ie anna MJ15005 otsingule vastet, rääkimata Eesti elektroonikapoodidest. Jääb pigem mulje, et neid ei ole olemas.
Minu jaoks kõige olulisem on muidugi skeem, transse võin vahetada, mida iganes. Konkreetne trnsistor on minu jaoks kõige väiksem probleem, pigem kõik skeemi puutuv. Kui ma netist toiteplokke otsisin, siis suurim protsent skeemidest sisaldas just 2N3055, sellest siis mu tellimus.
Kõik soovitused
http://bp2.blogger.com/_LN4gLBfJ6Tg/...0+%26+A671.jpg
kohta on oodatud.

[KaruTEC]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

Hunnik paralleelseid bipolaare tahab kõva tüürvoolu. Ja odavad võimsustransid Serigost või Oomist on tihtipeale vuhvlid. Igaljuhul, mõõda üle enne kui ehitama hakkad. Kui parameetrite hajuvus on väga suur, siis on ka paralleelühenduses tihtipeale osad transid mõttetud.

[gadag]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

Tänan mitme trnsistorite soovituse eest, kindlasti püüan neid järgida.
Kõige rohkem huvitab mind, kes see skeem on töökõlblik ja küsimused eelnevas postituses.
max väljundpinge
max väljundvool jne.

[Padasonic]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

Vahepeal on paar asjakohast märkust tehtud, mis mul kahe silma vahele jäid.
Minu lemmikud on TIP35C, mida omakorda tüürib BDV64A. Mõnes skeemis sai kasutatud BD250 (tähte ei mäleta). Tunduvad kõik visa hingega elukad olema. Pealegi on need pärit mingi Saksa firma laojääkidest. Sinna vaevalt Hiinas või kusagil mujal ülemarkeeritud saasta sisse ostetakse. Võtsin peoga karbist ja mõõtsin selle hunniku üle. Kirjutasin markeriga tulemused peale. Hiljem lihtsam vajalikku portsu enam-vähem sarnaseid transse leida.
Nüüd siis küsimuste juurde:
1. Antud skeemiga vist palju üle 70V välja ei pigista. Olen kusagil näinud ka 700V skeemi, aga skeemilahendus oli hoopis teistsugune.
2. 5A jaoks paneks ma 2, veel parem 3 paralleeli. Põhimõtteliselt võiks neid paralleeli laduda mitmesaja ampri jaoks aga tekivad muud probleemid. Näiteks tüürvool, nagu KaruTEC juba mainis, jne.
3. Jah, ainult järjestikune 3k3 takisti tuleb ringi arvutada, vastavalt valgusdioodi lubatud voolule.
4. Tavaliselt kasutatakse sellises skeemis 24-36V stabilitroni. Siin on vist lihtsalt tüüp märkimata jäänud ja ZD3 sobiks ilusasti siia ritta: D1, D2, ZD3, D4. 0,4W peaks piisama. Kuna mikroskeemi sisemine tugipinge (või referentspinge, nagu nüüd öeldakse) on kusagil 7V kandis, peab sisendpinge igal juhul suurem olema. Seega 3V hästi ei sobi.
5. Jah. 42-44V vahelduvat peaks piisama. Pigem volt rohkem, kui vähem, sest kui näiteks täiskoormusel võrgupinge kõvasti kõigub, võib väljundpinge ujuma hakata ja lisaks tuleb pulsatsioon väljundpingesse. Kasutegur küll langeb ja radikas kasvab.
6. Jah. Näiteks laialt levinud 1N4148 on väga sobiv.
7. Skeemil tuleb potekas koos paralleelse takistiga ja 560 oomi takisti omavahel ära vahetada, siis klapib plaadiga. Ilmselt meeldis plaadijoonistajale sedapidi rohkem. Vahet ju pole, mis järjekorras need on. Potekaga paralleelne takisti on vast rohkem selle jaoks, et kui näiteks potekas "krõbisema" hakkab või lausa ära katkeb, jääks mingisugunegi voolupiiraja alles. Seda võib hiljem häälestamise käigus täpsustada.
8. Niimoodi datasheet väidab.

Kahtlen, kas selle skeemiga päris 0-50V saab. 2-50V tundub usutavam. 0V on raske stabiliseerida. Ei saa ju teha 0V tugipinget, millega väljundpinget võrrelda. Üks lahendus on täiendava miinuspingega kunstliku "maa" tekitamine. Siis saab küll 0-st maksimumini reguleerida. Ilma skeemi ja plaati ringi joonistamata selles skeemis vist nulli ei saa.

Kindlasti jäi veel midagi mainimata. Eks siis targemad parandavad.

[gadag]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

Sellisest põhjalikust ülevaatest oli palju kasu. Millised transid tuleks panna algusesse TR3-6? Millise võimsusvaruga peaks olema takisti 0,25E, kui püüan saavutada 70V 5A. Kas lõputransse tüüriv transs ka radikale. Milline peaks olema radika pindala?

[W@ldur]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

Sellisest põhjalikust ülevaatest oli palju kasu. Millised transid tuleks panna algusesse TR3-6? Millise võimsusvaruga peaks olema takisti 0,25E, kui püüan saavutada 70V 5A. Kas lõputransse tüüriv transs ka radikale. Milline peaks olema radika pindala?

Võtan mõnel mehel sõnad suust, kui ütlen, et parem 5 1W paralleelis kui 1 5W valge takk. Aga kui radika valikuks läheb, siis anna teada, mingi 2000cm2 seid leiab

[Padasonic]

Vs: Otsin 0-50~60V 0-5A toiteploki skeemi

Selle kolmanda skeemi juppidega on vastuolulised lood - skeemil pakutakse A823 - tõenäoliselt siis 2SA823 (analoogideks pakuvad erinevad allikad 2SA1015, 2SA733, 2SA1030, 2SA1309A, 2SA933, BC212, BC257, BC307, BC557). Lühikese kirjelduse juures on hoopis BD140 & A671. See A823 ja enamus analooge on 50-60V max kollektorpingega transid, seega väga piiripealne värk. BD140 oma 100v-ga on juba hoopis parem. Kasulik oleks netist tõmmata mingi transitabel. Ükshaaval datasheete nokkides ei jõua kusagile. On olemas ka programmid, kust saab põhilised andmed teada. Kõige rohkem on viimasel ajal levinud vrt-disk. Seda saab poest ja internetist. Sellest on siin ka juttu olnud.
0,25-oomine takisti on 2A koormuse jaoks. Väljundpinge pole üldse oluline, sest tähtis on koormusvoolust takistil tekkiv pingelang, mis käivitab kaitseskeemi. 5A korral oleks paras umbes 0,1-oomine. Võimsust vähemalt 4-5W, siis on väike varu ka. Kuna see takisti läheb suure väljundvoolu korral väga tuliseks, tuleks see plaadist kõrgemale tõsta - õhk pääseb ka alumisele küljele ligi ja plaat ei kõrbe pruuniks. Abiks needid, kuumuskindel rüüž jne. Kui väga piiripealse võimsusega takistit kasutada, siis võib tina üles sulada ja isegi takisti plaadi küljest ära kukkuda, kui otsad teiselpool plaati keeramata. Mina kasutan tavaliselt hoopis takistustraati, millest siis juppe lõikan ja mitu tükki paralleeli panen, olenevalt voolust. 5 tükki 1W pole üldse paha mõte aga plaadi peale ei mahu. Siis tuleb eraldi plaadijupp lõigata ja juhtmetega ühendada. Mul on see takisti suuremate voolude korral koos paralleelis transside emittertakistitega hoopis transside radikale kinnitatud.
TR2 võiks radikal olla küll.
70V-ga on nii, et seda võiks kõigepealt proovida. Kas mõne trafoga, mis sekundaaris 50-60V välja annab või mitme trafo sekundaarmähiseid järjestikku ühendades. Trafode võimsus pole väga oluline, sest praegu on vaja voldid paika saada. Ampreid jõuab hiljem kruttida. Skeem võiks esialgu makettplaadil olla. Siis võtame/laename autotrafo, ühendame selle saadud kobaraga, keerame pinge näiteks 100V peale, ots seina ja mõõdame pinged üle. Kui asi toimib ja pinge reguleerub (ülalt otsast jääb ilmselt puudu), siis kruvime autotrafost pinget natuke juurde ja uuesti mõõdame. Kui 50V on käes, läheb asi täbaramaks. Nüüd peab autotrafo nuppu eriti ettevaatlikult kruttima, sest väga kergesti võib mikroskeemist suits välja pääseda. Seejuures peab veel takisteid valima, et reguleerimisulatust muuta. Datasheedis on ka arvutus selle jaoks.
Võib muidugi ka kohe trafo valmis kerida 70V variandi jaoks. Kui aga selgub, et see skeem ei kõlba ilma ümbertegemiseta 70V jaoks ja skeem oli juba ilusasti trükkplaadile vormistatud, siis on mitu varianti: kerida trafol keerde maha ja leppida 50V ülempiiriga, kerida uus trafo 50V jaoks ja jätta 70V trafo paremaid aegu ootama jne.
Radikaga on selline lugu, et siin on praegu liiga palju tundmatuid. See oleneb võimsusest, transside korpusest, mitu transsi radikale läheb, kas on sundjahutus jne, jne. Täpsemalt on kasulik lugeda näiteks siit. Kõhutunne ütleb, et ilma ventikata on ka 2 x 2000cm2 vähe. Mina kasutan selliste soojapuhurite juures tavaliselt tunnelradikat. Võtan 2 prisket radikat, millel ribid/nõelad ainult ühel pool, ühendan need kahe 4-5mm anodeeritud alumiiniumplekiribaga (saab vanadest plaatradikatest, mis enamasti sihipäraselt metalliks läksid; mõned õnnestus päästa ehk "ära raisata" ). Saame kandilise toru, mille 2 siseseina on ribidega. Otsa läheb ventikas ja transid kruvime ribiradikate peale. Ongi puhur valmis.

Oeh, aitab ka tänaseks - paras novell kokku kirjutatud.