kontrolleril viga, skeemi täiustama?

[melomaan]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

Pingestatud skeemi korral ju ülepinget pole.
Kas skeem on algselt selline või on seda ratsitud?

Skeemil reaalselt pudinaid natuke rohkem, aga põhimõte sama. kõik ülejäänud kama säilitab algse olukorra ka peale ülepinget ainult 317 ja 7812 annavad saba, misjärel lakkab toide 358-le (juhib relee transi), relee lastakse lahti ja pinge jookseb ülesse. katse-eksitus meetodiga (358 jalal olev 10k takisti asendatud 10k potekaga, sai ka takistust vähendatud) jäi asi tööle kui pinge kukutada u 38V peale (relee klõpsis kui segane), üle selle, siis...

[a1]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

On ju ülepinge, starthetkel on sisendpinge maks aga väljundis 0. Ei maksa loota et sisend alati aeglaselt üles tuleb. Või siis, väljundi hetkeline lühis .. ja ongi minek,

Siirdeprotsessid on keeruline värk ja tuleb nõustuda, et skeem peaks nendega arvestama.
Mina oleks ülesande lahendanud nii, et relee toite oleks võtnud otse akult üle eeltakisti ja 7812 (või siis otse opaka) toite üle takisti ja stabilitroni. Variant oleks veel akupakilt keskväljavõte teha, aga see kätkeb mõningast riski.

[melomaan]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

Siirdeprotsessid on keeruline värk ja tuleb nõustuda, et skeem peaks nendega arvestama.
Mina oleks ülesande lahendanud nii, et relee toite oleks võtnud otse akult üle eeltakisti ja 7812 (või siis otse opaka) toite üle takisti ja stabilitroni. Variant oleks veel akupakilt keskväljavõte teha, aga see kätkeb mõningast riski.

Mis on see risk, hetkel tundub lihtsaim lahendus 317-le anda peale pinge akupargi keskelt (normaalolukorras ~27V, ülepinge korral 30+V)...

[andreie]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

...
ülepinge (alates 57V) korral
....
Probleem seisneb lm358 toiteahelas olevates mikroskeemides LM317T ...

Kasutad LM317T asemel LM317HVT-d; viimane kannatab kuni 60V sisendpinget.

Keegi tarkpea on skeemi odavamaks ratsinud.

[melomaan]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

Kasutad LM317T asemel LM317HVT-d; viimane kannatab kuni 60V sisendpinget.

Keegi tarkpea on skeemi odavamaks ratsinud.

karta on, et keegi on kokku hoidnud, HVT paraku küll ainult tellimise kaup...

[a1]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

Mis on see risk, hetkel tundub lihtsaim lahendus 317-le anda peale pinge akupargi keskelt (normaalolukorras ~27V, ülepinge korral 30+V)...

Mulle tundub, et praegusel juhul säilitab skeem töövõime ka siis, kui akuühendus katkeb. Keskväljavõtte korral seda tagada ei saa.

[melomaan]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

Mulle tundub, et praegusel juhul säilitab skeem töövõime ka siis, kui akuühendus katkeb. Keskväljavõtte korral seda tagada ei saa.

Skeem säilitaks töövõime arvatavasti kui 317T asendada 317HVT -ga.
Akuühenduse katkemine on iseenesest vähetõenäoline. Proovime mis juhtub.

[reuter]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

võta toide akupaki keskelt ja viska mõne kuu pärast akud minema. ainult pooletoobine soovitaks sellist lahendust püsivaks kasutuseks.

kui releel on ainult 1 mähis, siis nii ka joonista pildile.
kust see opakas infot saab, akupaki pinge kohta, äkki see juhe sealt enne 317 tuleb ikka plussi pealt. praeguses olukorras on opakal stabiilne pinge ja tema ei lülita miskit, kui ehk siis kui kivid kõrbevad ülepingest või akupaki pinge langeb alla 15V ja kivid ei suuda väljundit enam hoida.
võimalus oleks veel enne 317 panna üks paarikümnevoldine stabilitron, mille hajuvõimsus peab loomulikult vastama teda läbivale voolule. 1A step-down peaks kah vajadused ära katma, oleks soojuse tekitamist kah vähem. odavamad neist maksavad alla 100 kohaliku ja kannatavad pinget 60V ja mõned tiba pealegi.

akupaki katkemisel see LM võiski surra - pm mingi asi genekast tulevat pinget ei piiranud, seega tühijooksuimpulss võis olla ka kenasti üle 60V ja põletada ka algselt skeemis olnud/planeeritud HV isendi. akuühenduse katkemisel ja eeldusel, et pinge juhtimine ellu jääb hakkab pihta üks suur täristamine: pinge lülitatakse akule, kuna seda pole, siis on seal laksust 60V+, lülitame küttekehale, mis omakorda kukutab süsteemis pinge nulli ja järelikul lülitub relee jälle akudele jne
suur konde aku ahelas võiks asja parandada.
kontrollid ehk oma skeemi ja paned meile õige asja vaadata

[melomaan]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

võta toide akupaki keskelt ja viska mõne kuu pärast akud minema. ainult pooletoobine soovitaks sellist lahendust püsivaks kasutuseks.

kui releel on ainult 1 mähis, siis nii ka joonista pildile.
kust see opakas infot saab, akupaki pinge kohta, äkki see juhe sealt enne 317 tuleb ikka plussi pealt. praeguses olukorras on opakal stabiilne pinge ja tema ei lülita miskit, kui ehk siis kui kivid kõrbevad ülepingest või akupaki pinge langeb alla 15V ja kivid ei suuda väljundit enam hoida.
võimalus oleks veel enne 317 panna üks paarikümnevoldine stabilitron, mille hajuvõimsus peab loomulikult vastama teda läbivale voolule. 1A step-down peaks kah vajadused ära katma, oleks soojuse tekitamist kah vähem. odavamad neist maksavad alla 100 kohaliku ja kannatavad pinget 60V ja mõned tiba pealegi.

akupaki katkemisel see LM võiski surra - pm mingi asi genekast tulevat pinget ei piiranud, seega tühijooksuimpulss võis olla ka kenasti üle 60V ja põletada ka algselt skeemis olnud/planeeritud HV isendi. akuühenduse katkemisel ja eeldusel, et pinge juhtimine ellu jääb hakkab pihta üks suur täristamine: pinge lülitatakse akule, kuna seda pole, siis on seal laksust 60V+, lülitame küttekehale, mis omakorda kukutab süsteemis pinge nulli ja järelikul lülitub relee jälle akudele jne
suur konde aku ahelas võiks asja parandada.
kontrollid ehk oma skeemi ja paned meile õige asja vaadata

Vabandan joonistatud skeemi ebatäpsuse pärast.
Hetkeseisuga katsetatud akupargist keskväljavõte ja süsteem jäi ellu, seega mõte liigub omaette toiteploki suunas 220V>12V.
opaka juhtimine käib generaatorist tuleva pinge põhjal üle takistite.
hetkeline probleem on inverteri kaitsmine üle 59V korral, relee tagasilülitumise ajal, suure tuule korral, jõuab pinge tõusta üle 59V ehk relee ei jõua nii kiiresti ümber lülituda ja kõrgem pinge jookseb inverterisse, mispeale inverter pahandama hakkab.
mõte käis kasutada inverteri ahela katkestamiseks releed, mis rakenduks 59V ja üle korral, kuidas seda juhtida?

[a1]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

ainult pooletoobine soovitaks sellist lahendust püsivaks kasutuseks.

nii et ole mu mõtetega ettevaatlik

mõte liigub omaette toiteploki suunas 220V>12V.
...
hetkeline probleem on inverteri kaitsmine üle 59V korral, relee tagasilülitumise ajal, suure tuule korral, jõuab pinge tõusta üle 59V ehk relee ei jõua nii kiiresti ümber lülituda ja kõrgem pinge jookseb inverterisse, mispeale inverter pahandama hakkab.

Omatte toiteplokk saab siis alguse inverteri tagant?
Minuarust oleks parem ikkagi siis otse akult võtta toide ja lahutada relee toiteahel (takk vahele, parem veel, kui kasutada kõrgema pingega releed) ja opaka toiteahel (takk+stabikas), selle lm317 viskaks sealt minema.

Inverter saab toite otse akult ja relee ümberlülitamise ajaga jõuab pinge niipalju tõusta? Suur kondekas sinna peale, kui aku sisetakistus nii suur on? Teine asi mis mind häirib, et suure tuulega lülitatakse aku laadimine välja, sätiks lahutuvate kontaktide vahele takisti (voolupiiraja) mis lubaks akusid endiselt edasi laadida ja inverterit toita, samal ajal kui küttekehad on lisakoormuseks lülitatud.

[melomaan]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

nii et ole mu mõtetega ettevaatlik


Omatte toiteplokk saab siis alguse inverteri tagant?
Minuarust oleks parem ikkagi siis otse akult võtta toide ja lahutada relee toiteahel (takk vahele) ja opaka toiteahel (takk+stabikas), selle lm317 viskaks sealt minema.

toide tuleks sel puhul otse võrgust. loomulikult miski minuti/kahe möödudes lülitub inverter võrku ja seejärel tuleks 220V sealt

Inverter saab toite otse akult ja relee ümberlülitamise ajaga jõuab pinge niipalju tõusta? Suur kondekas sinna peale, kui aku sisetakistus nii suur on? Teine asi mis mind häirib, et suure tuulega lülitatakse aku laadimine välja, sätiks lahutuvate kontaktide vahele takisti (voolupiiraja) mis lubaks akusid endiselt edasi laadida ja inverterit toita, samal ajal kui küttekehad on lisakoormuseks lülitatud.

Tegelikkuses niimoodi toimibki (tänane avastus), aga pinge sõidab jah millegipärast ümberlülituse/tagasilülituse ajal suure tuule korral ülesse..., iseenesest kannataks selle ära kui pinge tõusu ja languse ajal oleks inverter ahelast väljas.
See pinge kõikumine häirib enne inverteri lülitumist võrku, võrgus olles tarvitab inverter põhimõtteliselt kogu tuleva energia ära ja pinge jääb u 50V-55V piiresse.
Hea meelega jätaks akud üldse välja, reaalset rohkemat vajadust nende jaoks ei ole kui kividele/releele voolu anda.

[reuter]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

akud peaksid olema puhvriks, kui sul on neid ainult 2Ah jagu, siis ega nad suurt ei puhverda küll ja see põhjustab relee klõpsimist. akude iva selles ongi, et saad tuule tugevusest olenematta inverterit kasutada ja seda isegi ka tuulevaikuses. ma muidugi eeldan, et inverter on ühendatud pm otse akudega. mulle see gene sobiks, elektriliikuril on 48V 100Ah komplekt, ma tahaks näha, kuidas sellisel pakil pinge 59V peale lendaks. eks ta pikapeale muidugi sinna jõuaks, aga äkilist tõusu vaevalt näeb


tuli meelde üks enda rats, kus oli kah ca 50V pealt vaja 15V teha. käepärast oli LM7812, millele sai maa ja kivi vahele pandud u. 20V stabilitron ja siis selle kivi väljund kõlbas juba 7815 omale otse sisse anda.

akupaki mingist vahepealsest lülist tarbimise võtmine rikub kiiresti akud, kuna isegi mõnekümne milliamprise pideva koormuse korral lihtsalt need koormatavad akud tühjenevad enam ja mingi hetk kogu paki koormamisel tühjenevad need akud alla lubatud "tervislikku piiri", mille tagajärjel omakorda nad kajustuvad ja kaotavad mahutavuses, seega probleem on kiirelt süvenev. aitab, kui regulaarselt vahetada nende akupaki poolte asukohti/koormamist, aga ma kahtlen, kas keegi viitsiks seda pidevalt teha.

[melomaan]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

akud peaksid olema puhvriks, kui sul on neid ainult 2Ah jagu, siis ega nad suurt ei puhverda küll ja see põhjustab relee klõpsimist. akude iva selles ongi, et saad tuule tugevusest olenematta inverterit kasutada ja seda isegi ka tuulevaikuses. ma muidugi eeldan, et inverter on ühendatud pm otse akudega. mulle see gene sobiks, elektriliikuril on 48V 100Ah komplekt, ma tahaks näha, kuidas sellisel pakil pinge 59V peale lendaks. eks ta pikapeale muidugi sinna jõuaks, aga äkilist tõusu vaevalt näeb

Puhvrit vaja ei olegi, piisab kui elektroonika elus on ja toimib, kui tuulevaikus, siis elektrit gene juhtme otsast ei saa vaid võetakse kas eraldiseisvast akupargist või võrgust/generaatorist. aga üle normi (59V) lendab pinge relee ümberlülituse hetkel tugeva tuule korral.

tuli meelde üks enda rats, kus oli kah ca 50V pealt vaja 15V teha. käepärast oli LM7812, millele sai maa ja kivi vahele pandud u. 20V stabilitron ja siis selle kivi väljund kõlbas juba 7815 omale otse sisse anda.

akupaki mingist vahepealsest lülist tarbimise võtmine rikub kiiresti akud, kuna isegi mõnekümne milliamprise pideva koormuse korral lihtsalt need koormatavad akud tühjenevad enam ja mingi hetk kogu paki koormamisel tühjenevad need akud alla lubatud "tervislikku piiri", mille tagajärjel omakorda nad kajustuvad ja kaotavad mahutavuses, seega probleem on kiirelt süvenev. aitab, kui regulaarselt vahetada nende akupaki poolte asukohti/koormamist, aga ma kahtlen, kas keegi viitsiks seda pidevalt teha.

E. siis omaette toide on mõistlik...

[KaruTEC]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

317HV on vana ja väheke ülehinnatud kivi. Parem otsi mõni uus skeem mis su parameetritele vastab.

[melomaan]

Vs: kontrolleril viga, skeemi täiustama?

317HV on vana ja väheke ülehinnatud kivi. Parem otsi mõni uus skeem mis su parameetritele vastab.

Oskad sa juhatada kuhu poole vaatama peaks? Ühtegi kataloogi käepärast ei ole... netis tuhlates jäävad silma miskipärast kivid, mis kuni 40V kannatavad või ei oska ma otsida...