Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
tuulegenele jõukohane tenn boilerisse ja valmis. tegelt peaks neid isegi mitu olema, et tormisema ilmaga saaks nende rööpimisel parema pidurduse. regulaator võiks selle olemasolul kah toas paikneda, siis jääb ka see soe tuppa. elektriline ülekanne on sooja jaoks ilmselt kõige lihtsam teostada. kütmisel saab ka ilma erilise kontrollerita asja lahendada, kui veepaak piisavalt suur on.
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Kui mul generaator näiteks 2kw ja ma sinna 2kw denni panen siis mingi suure tuulega ehk teeb generaator tiiru!?!
Aga kui nüüd jälgida näiteks generaatori pöördeid ja vastavalt sellele lülitada näiteks mingeid 500w denne??
Või??
Siis alaldad natuke ära, saad väljundis alalise ja paned sinna Zener dioodi, parajale pingele.
Kui pinge kasvb üle zeneri pinge, siis rakendub üks relee ja lülitab lisakoormuse külge.
Selle tulemusena pinge langeb, aga hea oleks et relee jääks veel pidama.
Kui pinge langeb kõvasti, siis laseb relee lahti ja jääb taha 1 koormus.
Kui aga pinge ikkagi tõuse ka koormusega üle zeneri pinge,
siis paneb käima kaks releed ja kaks koormust. jne jne.
Kui pinge EI sõltu pööretest (ma ei tea kas sõltub või mitte)
siis tuleb teha sama asi sageduse pealt. Natuke keerulisem.
Kui kasutad mõnd mikroprotsessorit, on asi korraks nuusata.
Tavaliselt üle piirvõimsuse ei tohi laadijatele akusi taha panna, saad laadijast lahti. Suurte võimsuste korral kasutatakse voolupiiramist, pead selle lisaahela juurde lisama.
Kah hädas oma tuulegeneka ühendamisel kütte süsteemiga.
Panin vähe põõsasse oma mähiste arvutamisega. Tahtsin kiirete pööretega tuulikut ehitada aga "pannkoogi" mähkisin sellise, et 80-100 p/ minutis paneb 240 voldise lambi heledalt põlema.
Wind rootor staator voltage counting went wrong. 60 rpm gives 240 v. It will got at normaly speed than 600 v. ups
Kui teised on hädas, et genekas küsib suuri pöördeid siis minu omal piisab ehk 150 pöördest, ehk tesisõnu on vaja ehitada paljulabaline suur, aeglane jõurootor. Kiiremate pöörete juures kisuks pinge 600v juurde ja sellega opereerimine läheb tülikaks.
Ühesõnaga olen katsetustega seal maal, et nüüd tean vähemalt pinget millega võidelda. 200-400 v
Ülalpool oli Zener dioodist juttu. Kas Triac (või symistor) on sama mis Zener? Lahendus võiks olla selline, et koormus lülitatakse vaid impulsiivsena, hetkeks järgi. Impulside sagedus võiks sõltuda pingest. Mida kõrgem pinge seda tihedamini lülitusi tuleb. Väidetavalt on türistor alalisvoolu jaoks ja triac vahelduvvoolu jaoks. Ma ei näe mingit põhjust miks ma peaksin alaldama voolu kütte keha jaoks. Mida lihtsam süsteem on seda parem.
Kas kellelgi on kogemusi või oskusi selline skeem kokku panna?
Mähise traat on valitud 2x0,8 mm
viimati muutis kasutaja hotsnow; 18 November 2013, 18:27.
Põhjus: trükiviga
Türistor on juhitav diood, see muutub tavaliseks dioodiks, kui juhtelektroodi abil tema avad. Sümistor on mõlemas suunas avatav ( e. samas korpuses on 2 vastuparalleelset türistori). Zenerdioodil 3. elektroodi pole, seda nimetati ka stabilitroniks, pärisuunas on see diood, kuid vastusuunas avaneb ise teatud kindlal sellele tüübile omasel pingel. Temast läbiminevat voolu pead kontrolli all hoidma, saad täpsema tulemuse ja säästad läbi põlemast.
Kah hädas oma tuulegeneka ühendamisel kütte süsteemiga.
Kas kellelgi on kogemusi või oskusi selline skeem kokku panna?
Mähise traat on valitud 2x0,8 mm
Aga mis segab koormust otse ühendamast?
Kas pinge on 400V tühijooksul või koormusega ja milliste pöörete juures?
Otse ühendmisel on mure selles, et tuuliku väljund võimsus on koguaeg muutumises ja labasid ei tohi üle ega ala koormata.
Esimese asjana ei jõua tuulik piisavalt pöörde minna kuna koormus tekib enne kui labadel tekib piisav tõstejõud või kui koormus on nii väike, et jõuab minna, siis vähegi suurema tuulega paneb korralikult jooksu, tekitab müra juba suht madala tuulega ja lõpuks võib puru lennata.
Kui näiteks seesama tuulik mis madala pöördega saavutab pinge 250V ja tuuliku võimsus on 1kW siis võiks olla küttekeha vähemalt 1,3kW. 1,3kW on 250V juures 48oomi aga näiteks 3m diam. tuulik suudab 3m/s tuulega anda kusagil 110W millest Bets limit on 59% ja kõik muud kaod ka juurde paned, siis jäeb sealt vast 40W järgi. 250V juures on see miski 1550oomi.
1550 oomi juures 1kW saada tahta peab pinge olema koormuse all kusagil 687V ja tuuliku pöörded on liiga kõrged antud generaatori puhul.
Seepärast oleks hea panna asi tööle nii, et koormus on arvestatud tuuliku maksimaalse võimu peale ja vastavatl mingile muutuvale parameetrile muudetakse impulsi sagedust.
Lisan siia veel selle jutu akusid laadivate tuulikute kohta, et siinses teemas olnud mitu skeemi mis toimivad selliselt kus nad ühendava aku lahti ja koormuse järgi.
Seda soovitan vältida.
Parem lahendus on lisada akudele tarbija juurde selliselt, et kui pinge jõuab soovitud maksimumi, siis lisatakse koormus ja kui pinge langeb akude float pingeni või suts alla selle, siis koormus järelt.
Selliselt on oht laadida akusi üle kui releega midagi juhtub aga avatud plii aku sellest suuremat numbrit ei tee kui seda ei juhtu väga pikalt järjest ja tuulik jäeb ellu. Kui relee ühendab tuuliku akude järelt ära aga koormust järgi ei ühenda, läheb tuulik hulluks ja see on üsna hirmus vaatepilt.
viimati muutis kasutaja ermats; 19 November 2013, 22:32.
Siis peaks tuuliku väljundis olema mingi detektor, mis tuvastab pöördeid: kui piisav vunk sees, saab koormust lisada. Kui pöörded langevad alla teatud piiri, tuleb koormust vähenada.
555 taimeri kivi peaks selleks sobima, või on kellelgi paremaid ideid?
Tuulik teatavasti pöörleb ümber oma masti. Tuulegeneraatorist tuuakse alla voolujuhtmed, mida tuleb aegajalt lahti kerida. Mida rohkem neid juhtmeid on seda rohkem võib neid viga saada. Pigem peaks kontrollima pinget. Selliseid "kive" peaks küllaga leiduma. Äärmisel juhul võiks vahelduvvoolu sagedust ka kasutada, kuna on 18 pooli ja 24
magnetit siis sekundis 2 tiiru oleks 48 Hz. Samas tennil on kama2 mitu Hz.
1 Lahendus oleks leida rida transistoreid, mis vastava pinge peale koormust lisavad. Kõik transistorid oleks üksteisest sõltumatult pidevalt taga. +lihtne, - peab paigaldama terve rea (kalleid) küttekehasid.
2 See sama rida transistoreid ühenduvad järjest skeemi vastavalt pinge tõusule ja lülitavad endast allpool transistori välja. Vastav transistor käivitab vastava sagedusega impulside andja. Iga transistorist ja impulside andjast paar töötab eraldi aga on ühendatud lülitama koormust sama küttekeha külge, mis on oluliselt võimsam kui vaja, tormi jaoks. Võimsust reguleeritakse impulside arvu ja kestvusega ajas. +optimaalsem , -keerulisemaks läheb juba.
3 Impulside sagedust muudetakse mitte astmeliselt, vaid sujuvalt vastavalt pingele. Pole aimugi kuidas seda teha. Kas on selliseid jubinaid olemas või tuleb programmeeritav "kivi" otsida ja oma soovi sellele kirjeldada. + see oleks eriti effektiivne. Annaks võimaluse geneka progeda max tootlikuks, -jään enne vanaks kui nii targa venna leian, äkki siis ei puhugi enam õues tuult.
Mul on arvutuslikult võimalik ca 1kw oma genekast kätte saada. Poest sain 3kw, 3 faasiga tenni, 36 EUR :-(. Väiksemat ei olnud.
viimati muutis kasutaja hotsnow; 20 November 2013, 21:20.
Ma teeks nõnda, et esmalt testid genekat oma tuuliku optimaalsete pöörete vahemikus(kuskilt netiavarustest sai teada ligikaudsed pöörded labade arvu, pikkuse, tuule tugevuse jms andmete põhjal). Ajad sobivatel pööretel ringi genekat ja leiad millisel pinge/voolutugevuse suhtel suurima võimsuse tuulik saavutab(selle leidmiseks oleks hea eelnevalt vastava impulssmuunduri olemasolu millest kohe räägin). Selle süsteemi jaoks peaks muidugi tegu olema alalisvooluga, dioodid/lüüdid järgi mis muud. Oletame, et suurima võimsuse saavutas genekas 300V ja 3A juures. Kütteks läheks sul nüüd vaja vähe võimekamat küttekeha, et tormi korral oleks ka varu pidurdamiseks. Ütleme et 5A 300V juures tarbiks küttekeha. See impulssmuundur nüüd piiraks sisendis voolutugevuse näiteks 2A peale. Sellise voolutugevusega suudaks genekas end tuule tekkides pöördesse ajada ja ei pooks kinni tuulikut mingite pöörete peal(sedasi jääks max võimsus saamata pöörete puudumise tõttu), kui see 5A tarbiv tenn seal otse taga oleks. Edasi eeldame et tuuletugevus aina kasvab kuniks on geneka pinge 300V. Muundur oleks sedasi kokku laotud, et nüüd sellest 300V-st enam pinge kõrgemale kasvada ei saaks, edasi läheks kogu vool ilma mingisuguse piiramiseta küttekehale ja pöörded enam suurt kasvada ei saaks, kuna genekas ei suudaks 300V ja 5A toota, enne pooks kinni ja nõnda ta jääkski nende optimaalsete pöörete peale püsima. Muidugi kui meeletu torm oleks ja siiski suudaks genekas selle 5A piiri ületada nüüd, siis lendaks muidugi ikkagi genekas pöördesse ja võiks laiali laguneda. kKüttekeha takistus poleks ka nii kriitilise tähtsusega, kuna teadupärast impulssmuunduril kasutegur kõrge ja isegi kui küttekeha tarbiks 15A 300V juures, siis suudaks süsteem ka seda tenni enamvähem samamoodi kütta ja märkimisväärselt muunduri enda kadu ei suureneks, enamik jõuaks endiselt veepaaki soojusena või mida iganes ka ei soojendata. Vot selline mõttelend tekkis, kiitke takka või laitke maha.
Comment