Tuulegeneraatori laadimisregulaator

[A.R.]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

Aga Emajõge ei tohi maha jahutada
Aga need järgnevad naljad
Pealegi on mul tunne, et oleme nii 1972 - 75 Tartus kokku puutunud.

Ega me energiat ju ära kaota. Käib korra toast läbi ja soojendab ilma edasi.
Järv jahtuks aga jõgi tuleb järjest uus.
(Olgu sellega kuidas on. See lihtsalt üks elektri kasutusala.) Kunagi plaanis seda ka botaanikaed.

Need jutud siiditrükist polnudki mingi nali.
90. algul ma aitasin neid mehi natuke ja siis sai proovitud et nii saab.
100 krooni sajane seerija pole ju paha. 100 tuulikut juhitud.

72-75 oli Nairi-2 ja ungari 512 pesaga analüsaatori aeg.
Nairi peal oleks see generaator ka juhitav.
Aga Nairi sai EPA-le müüdud.
Karl Rebane sai veel peapesu et riigi statistikale selline auk-pauk löödi.

Siis tuleb vast ka Valdur Tiit FI-st tuttav ette.
Tema arvutas et Emajõe ürgoru tuulekanalis on ca 2 MW võimsust vabalt saadval.
On siin aastaid sinnakanti teemadel konverentse pidanud.
_____________________________________

Mida peaks see regulaator tegema?
Katsume sellises inimlikus keeles kirjeldada.
Pärast aega küll programmiks teha.

[Shele]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

Mida peaks see regulaator tegema?
Katsume sellises inimlikus keeles kirjeldada.
Pärast aega küll programmiks teha.

See on õige jutt ja üritagem nii tehagi? Võtan lähiajal end kokku ja kirjutan oma nägemuse, teised võiks sama teha. Hetkel on veel pisut palka vaja teenida.

Hr. Valdur Tiit oli pea 5 aastat mu ülemus ja veel mõned aastad tagasi käisin ka paaril korral neil seminaridel. Kahju, et Maaülikool on asja lohakile jätnud: minumeelest olid head seminaarid, nii asjalike ettekannetega, kui mõningate ülelöökidega.

Selle viimase regulaatori kohta tundub, et jälle puhutakse energia asjatult laiali. Siiani on ettepanekud olnud soojuse varumiseks ja vesiniku tootmiseks. Ka punp vee kõrgele tõstmiseks on võimalus. Ja eraldi backup aku, mida laaditakse, kui midagi muud teha pole. Ka kujutan ette, et vertikaalrootoriga gened on palju stabiilsemad koormuseta lõhkijooksmise suhtes. Uurigem, mõelgem?

[reuter]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

vertikaalrootorit on keerulisem teha ja kasutegur on pisem.
regulaatori kogu idee ongi selles, et takistada akude ülelaadimist ja asisemal juhul energia ülejääk kuskile asjalikult ära kasutada. tegelikult isegi türistoriga soojuseks kütmine on ok, aga see türistor võiks nt boileri sissevoolu toru küljes olla. suure turbiini korral võiks see toru juba pisuke paak olla ja ka mingit soojusisolatsiooni omada. elektriboileri puhul annaks ajapikku ilmselt mõningat kokkuhoidu.
valgustite kasutamine koormuseks ei ole väga hea mõte, sest paraku ei saa sedasorti energiat salvestada ja pidevalt meil sellist energiat vaja ei ole

[A.R.]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

vertikaalrootorit on keerulisem teha ja kasutegur on pisem.
regulaatori kogu idee ongi selles, et takistada akude ülelaadimist ja asisemal juhul energia ülejääk kuskile asjalikult ära kasutada. tegelikult isegi türistoriga soojuseks kütmine on ok, aga see türistor võiks nt boileri sissevoolu toru küljes olla. suure turbiini korral võiks see toru juba pisuke paak olla ja ka mingit soojusisolatsiooni omada. elektriboileri puhul annaks ajapikku ilmselt mõningat kokkuhoidu.
valgustite kasutamine koormuseks ei ole väga hea mõte, sest paraku ei saa sedasorti energiat salvestada ja pidevalt meil sellist energiat vaja ei ole

Palju selline kodune generaator võiks võimsust anda?

Kui see kõik moodustaks kompleksi, kus laetakse akusid ja
ülejäägist
1. kas pumbatakse soojuspumbaga kuuma vett termosesse,
2. Tehakse 220 V 50 Hz ja kasutatakse maja elektrisüsteemis.
3. Kui tuult pole ja akudes on "midagi" teeb see maja üldelektrit.
4. Kui on olemas päikesepatareid (katusetorud, mis nende nimi täpselt oligi ??)
soojendatakse ülejäägiga seda vett täiendavalt ja hoitakse alles võimalikult kuumana. Või nagu vaja.

Kui ilmnevad probleemid, siis on uP või PC tegevuse algoritmi on ju alati võimalik muuta.
Ilmselt võiks suve ja talve hoiutemperatuur olla erinev.
Samuti töö ja saunapäeva oma.
____
Aga see EE koduelektri asndamine OMA vooluga, automaatse ümberlülitamisega ja
vast ka tagaukse kaabliga naabri juurde hakkab mulle järjest rohkem meeldima. Siis pole veega solgerdamist.

[virx5]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

Tuulegeneraatori labade nurk peaks olema automaatselt reguleeritav. Siis saaks tormi korral labad piki tuult keerata. Pöörded ei läheks lakke aga jõudu oleks tuulikul siiski rohkem ja saaks genekast rohkem voolu, mitte pinget. Nii ei rakenduks tornile kah vaga suurt jõudu suure tuulega. Mingi mehaaniline regulaator, mis töötaks tsentrifugaaljõul, oleks vist liiga rumal sellise asja jaoks. Elektoonilise varjandina võiks alustuseks olla lihtsalt 3 mootorit, mis keeravad aegalaselt labasid kas ühte või teise asendisse vastavalt nupule, mida inimene vajutab. Hiljem saaks selle nupu asendada väikese ilmajaamaga, mis arvutab tuule keskmise kiiruse minuti jooksul ja reguleerib labade asendi vastavalt sellele. Saaks ka panna pöörete lugeja tuulikusse ja reguleerida vastavalt sellele. Keeruliseks võib osutuda elektri saamine tuuliku pöörlevasse ossa, kus asuvad mootorid. Tuleks teha eraldi kommutaator.

[A.R.]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

ühte või teise asendisse vastavalt nupule, mida inimene vajutab.
Keeruliseks võib osutuda elektri saamine tuuliku pöörlevasse ossa, kus asuvad mootorid.

Masinat sa ikkagi ei usalda nuppu vajutama?

Generator on ju kaks teineteise suhtes pöörlevat osa.
Kui panna poolid tiiviku külge ja magnetid seisma, on meil tiivikus vool olemas.
Pöörlemiskiiruse mõõtmine ka. Selle järgi siis masin otsustab kuidas ta nurki seab.
Kui seal on ÜKS väike mootor siis see võib ka kõiki tiibu korraga pöörata.
Ülekannet on sinna niikuinii vaja.

[virx5]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

1. Masinat sa ikkagi ei usalda nuppu vajutama?

2. Generator on ju kaks teineteise suhtes pöörlevat osa.
Kui panna poolid tiiviku külge ja magnetid seisma, on meil tiivikus vool olemas.
Pöörlemiskiiruse mõõtmine ka. Selle järgi siis masin otsustab kuidas ta nurki seab.
3. Kui seal on ÜKS väike mootor siis see võib ka kõiki tiibu korraga pöörata.
Ülekannet on sinna niikuinii vaja.

1. Masin tuleb teha hiljem vastavalt sellele, kuidas nupuvajutamine toimib.
2. Ma muidu mõtlesin, et hea oleks kui tuulevaikse ilmaga tuulik seisab, siis tuleks kah labad risti keerata, et ajaks natukenegi ringi ja saaks hoo sisse. Umbes nagu auto puhul esimese käiguga kohapealt liikuma saada. Kui tiivik seisab, siis sinu varjandi puhul tal poleks voolu mootorite juhtimiseks.
3. 3 reduktoriga mootorit otse labade külge ühendada oleks lihtsam, kui 1 võimas mootor + iseehitatud ülekanne kõikidele labadele.

[Shele]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

Virx5 on hea mõtleja ja lausfantaasiat ei aja, ehk kunagi jõuame ka sinnamaale. Praegu on ehk mõistlikum panna vähe lihtsam asi kokku.

[A.R.]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

3. 3 reduktoriga mootorit otse labade külge ühendada oleks lihtsam, kui 1 võimas mootor + iseehitatud ülekanne kõikidele labadele.

Kujutasin, et igal tiival on sees ristpolt, nii 15-25 cm.
45 kraadi ette, 45 taha liikumas. Selle otsast lähevad nüüd latid
taha mutrile- vindile. Mootor pöörab vinti ja tiivad pöörduvad.
Sealt peaks tulema suhteliselt suur jõud.

Muidugi võib ka harjadega voolu juhtida.
Aga kui ikka kasutada muutuvat magnetvälja. Nagu trafot või nii.
See ei ole muidugi põhiprobleem.

[klm]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

Ise paneks labade nurga muutuma tsentrifugaaljõu mõjul sellega saaks kah sageduse enamvähem talutavatesse piiridesse. 40 ... 60 Hz peaks enamusele küttekehadele ja impulstoiteplokkidele täiesti söödav olema.
Generaatori teeksin asünkroonmootorist, mille rootori asendaksin elektromagnetiga, mille ergutusega reguleeriks väljundpinget.

[erku]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

Tuulegeneraatoreid on põhimõtteliselt kahte tüüpi ja kolme tüüpi on elektriajameid. Teema algataja võttis ette kõige algelisema mudeli, mida hakati seerja tootmises tootma 1939 (1939.a. loevad paljud tuulegeneraatorite seerjatootmise alguseks). Mina aga soovitan hoopis mõelda mudelile, mis on jänkidel praegu väga populaarseks saanud. Asi on neil seerjatootmises ja mõeldud koduseks majapidamiseks kasutamiseks. Tuulikul on pingeregulaator koos radikate ja muuga generaatori küljes. Maja välisseinal käib elektrililp invertoriga peakilbi kõrval. Tööpõhimõtteks on tuule olemasolul genereerida toitepinget (näit 220V) sama sagedusega olemasolevasse elektrivõrku. Ehk siis kui tuult on ja tarbimus väike seisab voolumõõtja paigal, suurendades koormust hakatakse puudujäävat osa võtma elektrivõrgust ja kui tuult pole võetakse kogu tarbimisvajadus elektrivõrgust. Idee ja teostus on minumeelest 5+. Inverteri sisu pole mina isiklikult näinud veel. Aga eelnevalt jutuks olnud kuni 10KW hiina päritolu invertereid on mul isiklikult õnnestunud remontida, mis meil Eestis juba üleval. Nad suslikud on mikroskeemidelt margid maha kraapinud ja täpselt tuvastada asjade olemust on väga raske.

[reuter]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

impulsstoidetele võib enamustele ka alalist anda ja sageduse ülempiir sõltub peamiselt alaldusdioodidest. sagedus ei saa väga madal olla, sest siis on ka poolperioodide vahelised tühimikud suured ja konded ei jõua neid ära katta.
testisin ühte switchi ja unustasin akude otsa. kui meelde tuli, siis oli akudes järgi tiba alla 90V ja seade endiselt toimis probleemidetta...

sry OT pärast

pisikeste tuulikute puhul ei tasu see labade kruttimine end väga ära. lihtsam on konstruksiooni varu teha piisav, et kannataks ka tugevamat tuult. päris tormi tarbeks peaks nagunii pidur olema

to erku: me just lahkasime siin teemat, et mis teha energia ülejäägiga. õues kilbi kõrval kütame ilma, seega on ülejääk nagunii korstanasse keerutatud...

[Shele]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

Minu idee on hoiduda kaugele EE liinidest ja 50 Hz-ist. See viimane on lausnuhtlus kobakate arvutiupside näol. Eeldan, et tuule+päikese+ mootorgeneraatori abil saab elamiseks sobiva energiahulga kätte (mingit tootmist/töötlemist ei ole). Antud kohas ei ole vesiratta/turbiini jaoks voolavat vett. Ehk saab asendada merelainete energiaga.
Tuul ja päike täiendavad teineteist päris hästi mootorgeneraatori saab käivitada vajadusel. Kuna on kavas kasutada ahju, pliiti ja kaminat, siis talvel nagu sooja vett elektriga teha pole vaja, küll aga suvel. Päikesepatarei on lihtne reguleerida: kui aku täis ja voolu pole vaja, võib otsad lahti lasta ja ei juhtu midagi. Tuulegeneraatoril ongi oluline koormuse säilitamine (et lõhki ei jookseks). Akudest ülejääva energia kasutamiseks on siin välja pakutud:
Soojuse akumuleerimine. Kas sooja veena või kividesse. Mõtlesin ka, et võik külma akumuleerida: Peltier' elementidega jahuti: las toodab külma. Eriti suvel, kui seda vaja on. Häda muidugi, et selle jahuti teiselt küljelt tuleb soojus ikkagi kuhugi hajutada.
Pumbata vett kuhugi kõrgele ja lasta siis ise ilma pumbata tarbimisse voolata. Kui veeturbiin olemas, võib paisu taha suunata.
Elektrolüüsida vett vesinikuks, mida saab kasutada kas mootorgeneraatoris või gaasipliidis. Tore asi aga nõuab teadmisi ja vaeva just ohutuse poolest.
Kasutada rohkem akuplokke, seades need prioriteetidena nii laadimisel kui tühjendamisel.
Samuti võib ära kasutada ka päikesepaneelide ja veeturbiini ülejääva energia.
Kogu selle asja jaoks ongi vajalik regulaator, mis peab siis:
Kontrollima pingeid kõikidel sisenditel,
Kontrollima pinget akul (akudel)
Piirama aku (de) voolu,
Andma mingil moel infot kogu olukorra kohta.
Mootorgeneraatorile võib kasutada väikest aurumasinat või Stirlingut (küttekoldeid on mitu!). Ka on mõeldav bensiini/diiselgeneraator, mis annab vajadusel 220V, 50 Hz juhuks kui vaja võimsamat elektritööriista kasutada. Tavaliselt on neil generaatoritel ka 12V DC väljund akude laadimiseks. Kui see EE 220 on olemas, siis pole generaatorit muidugi vaja.
Tarbijatel saaks kasutada 24V . On olemas telekad, külmkapid ja midaiganes. Tegelikult võiks olla ka 12V süsteem, sest osad väiksemad vidinad on ainult 12V jaoks.
Akudena on mõttekas kasutada kas spets akusid (ELFA-s pakutakse, aga ilge hinnaga) või UPS-i akusid. Autoakud ei ole nii sobivad: liiga rasked ja isetühjenemise on suurem
Soh. Pikk jutt sai, igasugu märkused ja täiendused on oodatud.

[A.R.]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

Minu idee on hoiduda kaugele EE liinidest ja 50 Hz-ist. See viimane on lausnuhtlus kobakate arvutiupside näol.

Ega see 5kW UPS ka väga suur ole. Me siin panime neid gaaskromatograafidele vahele. Täitsa kena kastike.

Kui alustad nullist ja EE liine pole siis on nii väga kena.

Aga kui majas on 220 sees siis ehitada topelt süsteem pole ka vast kõige õigem.
On võimalik muidugi teha 220-st 12 V alalist ja siis kõik ühtseks viia.
Aga võiks ju proovida ka 12-24-48 teha 220 50Hz, mis sünkroniseeruks välissagedusega.
Seda värki PIC-i baasil nagu kujutaks ette.
Ja siin on ju mehi küll kellel on sellised head võimendajad - 300 ja 500 ja 2kw.
Seal võiks siis seda 50 Hz ilusti võimendada ja sellega näiteks elektripliiti kütta.

Kas selleks et toita tarbijat kahest kohast korraga peaks see lisatoide olema
natuke kõrgema pingega või siis olema faasis ees?
Kuidas see jõuelektroonika käib?
See kõik oleks siis seespool voolmõõtjat, seal kus see rikkevoolu kaitse seisab.
Kolmas võimalus on et lülitad ringi aga siis lööb ilmselt kellad valeks ja vast muud ka segi.

[indur]

Vs: Tuulegeneraatori laadimisregulaator

Kui siinne tuulegeneraatori ehitaja pole seda veel lugenud, siis tasub kindlasti ka http://www.minut.ee/article.pl?sid=0...03&mode=nested läbi lugeda.