Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

PT1000 ja pingeetalonid.

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    PT1000 ja pingeetalonid.

    Vaja mõõta temperatuuri. Kasutada PT1000, õnneks lineaarne
    Esimese hooga huvitab temperatuurivahemik 0 kraadi Celsiust kuni 40 kraadi C.
    0 C puhul on Rt=1000, 40 C puhul 1150.
    Kuvamiseks 40 C olgu 400mV, 0 C 0mV. See vahemik annab ühe komakoha jaoks liikumist 10mV, mis on täesti piisav, täpsust polegi rohkem vaja.
    Murekohad minu arvates: kuna asi on siiski prosevaba, peab eelhäälestus olema suht jäik. Pinged ei tohi referentsi koha peal mingil juhul kõikuda, just nimelt toitepingest vaadelduna. Toide oleks OVdele +-12V; 5V ja 2.5V saaksin TC431dega kätte ja see peab sisendpinge väikeste muutuste korral siiski muutumatu jääma. Kui mõlemad refid on paigas, saab lootma jääda takkide püsivusele ja kenasti saab välja häälestada esimese pingejaguri osa, et tõesti 0 C puhul ka 2.5V välja tuleb. Sealt edasi lahutamisel opakaga ka midagi kaotsi ei peaks minema, ja Viimase astme pingevõimendus 2.299x on paika timmitav ja peaks toitemuutustele vaatamata sama püsima. Lõppu läheb veel siis ka nulli-detektor, kompa vms, aga see pole tähtis.


    Täiesti veendunult ütlen, et see võib ollagi kõige jaburam lahendus antud asja tegemiseks, kuid las jääb nii, s.t keerelgem selle lahenduse ümber ja proovime selle siiski tööle saada.
    Soovitusi/kommentaare/nõuandeid?
    Erilahendused.
    PS või mail.

    #2
    Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

    Esiteks su lahendusel mõned vead mis vähendavad täpsust.
    1) gnd ots ühine, pikema juhtme korral valetab.
    2) kui asi ei ole massiivse tüki kyljes või vedelikus siis sensor ka soojeneb.
    3) specist tabelit vaadates saad aru et päris lineaarne pole. 100C ja 200C vahe peaks siis olema 2x, mida aga pole.
    Ma oleks pannud 2 takki(5k-20k). sealt juhtmed sensorini, sensorist juhtmed dif. amp-i.
    Lisaks dif ampi sisendite vahele 1-10uF konde.

    Ise kui prosega kasutanud siis 100 oomi gnd poole, 15K toite poole. Sensor seal vahel ja juhtmed ADC dif sisenditesse ja ADC ref viidud madalale. Kasutanud seni tõsi 4 ainult.
    3tk kliimakapis (2tk peltieri jaoks ja 1 õhu) ja 1 söövitusvannil.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

    Comment


      #3
      Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

      Kui tohib kommida

      1.
      PT-1000 ei ole ka päris sirge, pead Exceliga läbi mängima mittelineaarsusest tingitud mõõtevead. Vajaduse korral 1k takisti asemel püsivooluallika kasutamine annab juurde hea portsu lineaarsust.

      2.
      PT-1000 andurid ei ole ka kõik ühesugused. Tõenäoliselt pead ette nägema referentspinge reguleerimise võimaluse.

      3.
      Kaks kandilist plokki saab asendada ühe instrumentaalvõimendiga - viimasel on diferentsiaalsisend juba sünnist saati ja võimendust saad reguleerida vaid ühest takistist.
      If you think education is expensive, try ignorance.

      Comment


        #4
        Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

        Esmalt postitatud murphy poolt
        Ise kui prosega kasutanud siis 100 oomi gnd poole, 15K toite poole. Sensor seal vahel ja juhtmed ADC dif sisenditesse ja ADC ref viidud madalale.
        Muide, näiteks LTC2485 puhul soovitatab tootja parima täpsuse saavutamiseks hoida signaalisisendi ja referentssisendi common voltage võrdsed.
        If you think education is expensive, try ignorance.

        Comment


          #5
          Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

          Andrei, muidugi võib kommida

          Või et siis siuksed nägemused, väga huvitav

          Murphy:

          lineaarsus minu 0-40 (testimiseks isegi kuni 100 ) kraadi vahel on minu arvates ju täitsa ok. Suurematel muidugi on asi eemalduv. Täitsa saan aru. Aga see õnneks ei tohiks valupunktiks saada.
          Sensor on pika saba taga, ja vist juhtme enda takistus saab segavaks? Kuigi juhe on 0.22 ruutu lausa. Ja jällegi... ma usun, et 2-3mA ei tohiks teda nii paljukest valetama sundida. Või mine tea...


          Andrei:

          lineaarusest rääkisin.
          Mida pead sa silmas PT1000ndete erinevusega? Mul näpuvahe olev näitab vähemalt testriga toasoojaks arvutuslikult 19 kraadi ja keev vesi oli 100. Ausalt. Kuna süsteemi tuleb kaks PT1000't, siis tõunäuliselt satuvad mulle kätte kaks ühesugust ja n.ö sobivat. Ja mõlemad fix. pinged saavad olema regullitavad kahe takiga ka plaadil endal, sellest probleemi ei tohiks tekkida.
          instrumentaali kasutada oleks muidugi mõistlikum, kuid jällegi ma ei tea, miks ma eeltoodud variandile truuks tahtsin jääda... küllap jonn ja lollus.

          Aga mis oleks üldpilt? On lootust saada mitte vägavalelikku termomeetrit sedasi?
          Sisenditel on vist igas astmes kaval kasutada ka 100n keraamilisi paralleelselt?
          Erilahendused.
          PS või mail.

          Comment


            #6
            Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

            kasutasin LTC2482
            spekist
            Operates with a Reference as Low as 100mV with
            16-Bit Resolution

            Konde jh võiks olla suurem kui 100n võtab võrgumürad ka maha.
            Kuigi kui täpsus pole nii oluline siis ei saa aru miks tavaline termotakk ei sobinud.
            viimati muutis kasutaja murphy; 12 October 2009, 01:19.
            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

            Comment


              #7
              Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

              Esmalt postitatud murphy poolt
              Kuigi kui täpsus pole nii oluline siis ei saa aru miks tavaline termotakk ei sobinud.
              Ebalineaarsus. Suht loll kõverik tuli ühe võimaliku NTCga. Ja siis poleks enam klappinud pingejaguri väljund jne. Aga PT1000nded on olemas juba sisteemis, seega ok
              Erilahendused.
              PS või mail.

              Comment


                #8
                Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

                Esmalt postitatud W@ldur poolt
                Mida pead sa silmas PT1000ndete erinevusega? Mul näpuvahe olev näitab vähemalt testriga toasoojaks arvutuslikult 19 kraadi ja keev vesi oli 100. Ausalt
                Ju siis täpsusest piisas

                Esmalt postitatud W@ldur poolt
                Aga mis oleks üldpilt? On lootust saada mitte vägavalelikku termomeetrit sedasi?
                Küll ta töötab, kus ta pääseb.


                murphy, infoks, andmelehes on jutt järgmine: The remaining common mode input current is eliminated by either balancing the differential input impedances or setting the common mode input equal to the common mode reference (see Automatic Input Current Cancellation section).
                If you think education is expensive, try ignorance.

                Comment


                  #9
                  Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

                  Võib öelda, et asi pmst toimib oodatult, ilus eelhäälestus on muidugi vajalik. Enne magamaminemist küsin ühe anomaalia kohta, mida netimaterjalidest ei suutnud veel vastata. Nimelt:
                  Kasutan PT1000't pingejaguris, mille ühes õlas on 1k, teises PT1000, omatakistusega 850 kuni 1150. ümmarguselt kilo. Pinge on süsteemil 6.22V, vool seega ümmarguselt 3mA. Pinge võtan PT1000 pealt, maa suhtes. Sealt läheb puhvrisse ja sealt kenasti 1:1 välja.
                  Kas on mingi reaalne põhjendus, miks pingejagurist tuleb välja suti kõrgem pinge, kui panen sisse PT1000 versus see, kui panen sinna multimeetriga mõõdetud tulemusele vastava süsiniktaki? Süsteem praegu n.ö valetab. Algul mõtlesin, et kalibreerimisbugi, kuid kui panin asemele 1070 taki (ok, trimmeri ja taki), oli näit sisteemi lõpus 184mV (õige, sobib, täpselt nii peab ka). PT1000'ga aga 223 mV. Kuna puhver on vahel, saab olla ainsaks muutuseks pingejaguris olev muutus. 1k takk ei saa ka nagu ellusuhtumist ise niisama muuta, seega PT1000 käitub mingi oma reeglistiku järgi. Kui teaks, et tegemist on lineaarse juurdekasvuga, saaka paralleeltakiga selle mahasuruda või süsteemi natu modida, et alati a'la natu maha koorub.
                  Esiotsa oleks kaval teada, mis ja kuidas nii teeb.

                  Parimat,
                  uni.

                  EDIT: Oh kurja, lugesin, et 1mA on juba vaat et liiast PT1000'le...
                  Kas asi võib olla liiga suures voolus ehk, et takistus tõusuteele asub? Vool on liiast, kasvatab tempi, ja tulemus valetab. Võtan sensori ära, jahtub selle aja peale ära, ja mõõtes nagu midagi ei ole muutund...

                  EDIT2: kui vool 0.5mA teha, peaks pinge ajama n.t 5.58V peale, ja takiks panema 1k asemel 10k. Siis on edasi ikkagi kõik õnneks tehtav ja vooluga tapmine ei peaks enam toimuma.
                  viimati muutis kasutaja W@ldur; 14 October 2009, 03:38.
                  Erilahendused.
                  PS või mail.

                  Comment


                    #10
                    Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

                    nullist saja kraadini võib Pt ebalineaarsuse olematuks pidada, küll aga mõjutab toodud skeemis lineaarsust voolu vähenemine takistuse tõustes. Seepärast kasutati prosevabades süsteemides voolu generaatorit vms lahendust kus vool stabiilne. näiteks selline skeeem kus andur opaka "-" sisendi ja väljundi vahel ning vool määratakse takistiga mis "-" sisendist etalonpingesse läheb. kui viicid tuhnida raamatutes siis leiad mitmeid erinevaid skeemilahendusi voolu stabiliseerimiseks. samuti saab kõrgematel temperatuuridel tekkivat ebalineaarsust vähendada positiivse tagasisidega.
                    Pt andurid jagunevad 2 täpsusklassi, kui ma ei eksi siis A on 0,15 K ja B 0,3 K. üldiselt käib häälestamine takistussalvega, mitte anduri temp järgi.
                    kui salve pole sobib ka 0,01...0,05% takisti.
                    omasoojenemise probleemi juba avastasid. pikkadest juhtmetest ja 4 või 3 juhtme mõõtmisest räägiti kah. 3 juhtmeline eeldab et sooned ühesugused, 4 juhtmeline on täiesti lollikindel. viimatises süsteemis kasutasin sama skeemi mis Sul siin, kuid 3juhtmelisena, GND poolsest anduri klemmist läks üks juhe maha, teine korrektsiooniks ADC-sse, temp tõusust ebalineaarsuse ajasin softis sirgu. odav lahendus Pt sensoritele on MSP430F2013, kuigi mälu väga vähe ning teekide kasutamisega peab kooonerdama.
                    PS. Pt täpsusest: http://www.omega.co.uk/temperature/p..._tolerance.pdf
                    viimati muutis kasutaja raivo; 14 October 2009, 09:30.

                    Comment


                      #11
                      Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

                      Raivo, kas sa pead "näiteks selline skeeem kus andur opaka "-" sisendi ja väljundi vahel ning vool määratakse takistiga mis "-" sisendist etalonpingesse läheb."'ga silmas seda, et pingejagur ja sealt puhverdamine võiks olla asendatud n.ö tavalise mitteinverteeriva võimendusatmega, kus võimendatav pinge etalonist läheb opaka "+" sisendisse, PT1000 läheb väljundi ja "-" vahele ja trimmer läheb "-" ja maa vahele? Siis saab ka tulemuseks takistusest lineaarselt sõltuva pinge.
                      Või kui eeltoodud pingejaguris 1k vahetada 10k vastu ja pinge viia suti madalamale, jääb asi ikkagi väga ripakile? Juhtmed on ikka mõned meetrid pikad ja täpsus null_koma_mõni_kraadi pole elutähtis.
                      viimati muutis kasutaja W@ldur; 14 October 2009, 10:17.
                      Erilahendused.
                      PS või mail.

                      Comment


                        #12
                        Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

                        Sinu kirjeldatud skeemis on Uvälj= Uref * ( 1+ R_pt/ R_etalon);
                        minukirjeldatul Uvälj = - Uref * R_pt/R_etalon.
                        Takisti suurendamisel mittelineaarsus väheneb, kuid ei kao, vea saab arvutada. Muide, positiivse tagasisidega on võimalik seda viga vähendada.
                        Pt1000 korral võid paarimeetrised juhtmed arvestamata jätta, kuigi 0 natuke ujub paigast ära ka nende pärast.

                        Comment


                          #13
                          Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

                          Esmalt postitatud raivo poolt
                          Sinu kirjeldatud skeemis on Uvälj= Uref * ( 1+ R_pt/ R_etalon);
                          minukirjeldatul Uvälj = - Uref * R_pt/R_etalon.
                          Takisti suurendamisel mittelineaarsus väheneb, kuid ei kao, vea saab arvutada. Muide, positiivse tagasisidega on võimalik seda viga vähendada.
                          Pt1000 korral võid paarimeetrised juhtmed arvestamata jätta, kuigi 0 natuke ujub paigast ära ka nende pärast.
                          Aaa, inverteeriv võimendus seega, ok
                          ML ei ole vast problaks, kuni 100 kraadi on minu vajadustes ikka väga lineaarne
                          aga kui on nt. 10m juhet? Palju võib paigast ujuda?
                          Nullkoma kraadi? täisarv? Täisarvud??
                          Erilahendused.
                          PS või mail.

                          Comment


                            #14
                            Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

                            Minu soovitus- aseta see PT opvõimu tagasisideahelasse. Skeem lihtne, lineaarne, võimenduse ajad teise takistifa sobivaks.
                            Kui huvi - ps.
                            Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                            Comment


                              #15
                              Vs: PT1000 ja pingeetalonid.

                              eks minagi seda tagasisidesse pandud rtd-d kirjelda. kuigi tegelt on see kehva lahendus, üks Pt sisend peaks minema skeemi GNDsse.
                              ma tegesin nendega 16+ a tagsi ja skeemid ammu ahjus,
                              aga google leidis üles skeemi mida kasutasin ( väärtused on muidugi erinevad):
                              http://www.maxim-ic.com/appnotes.cfm/an_pk/3450

                              veel paar ettejuhtunud skeemi:
                              fig 14 :
                              http://ww1.microchip.com/downloads/e...tes/00682c.pdf
                              fig 5:
                              http://www.maxim-ic.com/appnotes.cfm/appnote_number/270

                              Comment

                              Working...
                              X