Kahe türistoriga skeem.

[EiMäleta]

Tahaks tulemuseks saada skeemi, milles on kaks lülitit(impulss) ja neid õiges järjekorras teatud ajavahemikus lülitades lülituks sisse ahela lõpus olev relee!

Simulaatoris püüdsin midagi poolikult kokku panna, keegi oskab ehk nõu anda, kuidas asi paremini tööle saada!

Põhimõte oleks siis selles, et nuppu a vajutades lülituks esimene türistor sisse ja kondeka laadimise aja püsiks ta avatud, kui selle aja jooksul vajutada ka nuppu b, saaks relee toite ja ring jääkski avatuks!

[EiMäleta]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

võibolla ma olen väga valel teel, aga lisaks veel oleks vaja kuidagi peale iga väljalülitust (kui ahelas vool nulliks muutub) kondekas tühjendada ja ka kuhugi üks led panna, et oleks näha see aeg, kui esimene türistor avatud on!

[andreie]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

Kas releed on vaja välja ka saada lülitada?

[EiMäleta]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

releed ei ole vaja välja lülitada, see lülitub ise välja, kui välisest ahelast 12V katkestatakse!

[andreie]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

See skeem kahjuks tööle ei hakka.

Üks võimalik viis on kasutada 555-te monovibraatorina lüliti "A" taga ja RS-triggerit koos veel veidikese lihtloogikaga lüliti "B" taga. Nende omavaheline sidumine jääb koduseks ülesandeks.

[W@ldur]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

Ka minu arvates oleks taimer ja loogika oluliselt lollikindlam, moditavam ja ilusam

[A.R.]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

See "taimer" võiks ju olla selline vaakumpõhimõttel trepikoja lüliti.
Ja loogika oleks siis et kui taimeri kontakt on koos ja 2. nupu kontakt on koos
siis relee rakendub ja plokeerib ennast. (kaks nuppu järjest)
Ja tolle toodud skeemi järgi on relee kinni kuni toitepatarei tühjaks saab.
Võiks ikka ka kolmanda, avamisnupu, lisada.

[urmo]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

Asja lihtsustamiseks küsin: kas on tegu auto käivitusvastase seadmega?

[erku]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

Siin on skeem, tinglik, põhimõtteseletus, pildina- nagu oleks releedel (kuigi releedega see ei toimi).
Nüüd tee see enda juppidele ringi ning pane siia samasse jällegi ülesse. Siis saame analüüsida kas on õieti või ei.

[A.R.]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

pohimote-2tyrist.bmp

Lased seal toite lühisesse. Kui kõik kontaktid on koos.

[erku]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

Lased seal toite lühisesse. Kui kõik kontaktid on koos.

Õige märkus A.R.
Imelik et pilti vaatas vahepeal veel 12 kasutajat ja nende meelest oli OK?
Piltlik näide et skeemi tuleb ka kontrollida..

[EiMäleta]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

Äkki keegi viitsib selle lihtsa skeemi tööpõhimõtte paari sõnaga lahti seletada?

[virx5]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

See skeem, mis esimeses postituses on, võiks ju tegelikult toimida, kui seal relee mähisega paralleelselt mingit juhet poleks. Konde peab muidugi olema väga suur, võibolla 1...10 millifaradit. Sel juhul relee võibolla korra plõksataks. Relee mähise võiks panna toite + poole peale. Konde tühjaks laadimiseks tuleks panna dioodiga paralleelselt teine diood läbi ~1k takisti. Kondega võiks kah paralleelselt panna suuremat sorti takisti, et laeks ikka tühjaks, kui järgmist plõksu vaja on. Odavam, töökindlam ja mõõtmetelt väiksem tuleks ikkagi ehitada prose või mõne muu kivi abil uus skeem.

[erku]

Vs: Kahe türistoriga skeem.

Tahaks tulemuseks saada skeemi, milles on kaks lülitit(impulss) ja neid õiges järjekorras teatud ajavahemikus lülitades lülituks sisse ahela lõpus olev relee!

Nagu ma ütlesin, ei ole skeem mõeldud releedel töötamiseks, asi on põhimõtte teadustamises, et asi töötaks elektroonilistel detailidel.

Ülemine osa on juhtahel (sinul siis 1. türistor)
Alumine on lülitusahel (sinul siis 2. türistor)
Nagu jutuks oli, tuleb sul lülitusahelasse miski koormus ja lisaks sellele lahutuslüliti.
Esimises ahelas (juhtahelas) lülitatakse releed (türistori) läbi kondensaatori ja takisti komplekti lülitiga. Kondensaator tagab selle et lülitus toimuks vaid korra (impulsina) ja tagastusaega saab määrata takistiga (millise ajavahemiku tagant saab uuesti lülitada) Kusagil üld-juhtahelas peab asetsema kondensaator, mis hoiab üleval lülitusahela ajavälpu (esimine lülitus toimunud-aeg jookseb..kuni aeg otsas-lülitusahel ei toimi) ning takistus mis piirab seda (kooslus töötab sarnaselt lüliti lülitusahelale ).
Teine ahel on lülitusahel, mille juhtimine saab pinge (loa) juhtahelalt läbi lüliti.
Nüüd pane kooslus kokku: türistorid, takistid, dioodid, (trantsistor?); täpselt selline nagu hing ihaldab.